Language of document : ECLI:EU:F:2015:36

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(ainukohtunik)

29. aprill 2015

Kohtuasi F‑17/14

Carlos Ibáñez Martínez

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Ametnikud – Teenetepunktide andmine – Hindamiskomitee arvamus – Administratsiooni ulatuslik kaalutlusõigus – Võrdne kohtlemine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega C. Ibáñez Martínez palub tühistada Euroopa Parlamendi otsus anda talle 2012. aasta edutamise raames kaks teenetepunkti, osas, milles selle otsusega ei antud talle kolmandat teenetepunkti.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta C. Ibáñez Martínezi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Parlamendi kohtukulud.

Kokkuvõte

Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid – Ilmne hindamisviga – Mõiste

(Personalieeskirjad, artikkel 45)

Hindamaks teeneid, mida tuleb arvestada personalieeskirjade artikli 45 alusel tehtava edutamisotsuse raames ja sellest tulenevalt ka teenetepunktide andmise otsuse raames, on administratsioonil ulatuslik kaalutlusõigus. Peale selle peab liidu kohtu kontroll piirduma küsimusega, kas administratsioon on tema hinnangu aluseks olevaid meetmeid ja väiteid arvestades jäänud lubatud piiridesse ega ole oma kaalutlusõigust ilmselgelt vääralt kasutanud.

Selleks, et teha aga kindlaks, et administratsioon on faktiliste asjaolude hindamisel teinud ilmse hindamisvea, mis õigustab vaidlustatud otsuse tühistamist, peavad hageja esitatud tõendid olema piisavad, et muuta pädeva asutuse otsuses antud hinnang ebaveenvaks. Teisisõnu, kui hageja esitatud asjaoludest hoolimata võib vaidlustatud hinnangut pidada tõelevastavaks või kehtivaks, tuleb ilmsel hindamisveal põhinev väide tagasi lükata. Edutamise vallas võib vea kvalifitseerida ilmseks juhul, kui see on kergesti äratuntav ja selle saab hõlpsalt tuvastada, võttes arvesse kriteeriume, mida seadusandja soovis sellekohastele otsustele kehtestada.

Sellega seoses on administratsioonil teatatav kaalutlusruum, et otsustada, kui suurt tähtsust ta igale personalieeskirjade artikli 45 lõikes 1 sätestatud kolmele kriteeriumile omistab, kuivõrd nimetatud säte ei välista nende kaalumise võimalust.

(vt punktid 42–44)

Viited:

Euroopa Liidu Üldkohus: kohtuotsus Canga Fano vs. nõukogu, T‑281/11 P, EU:T:2013:252, punkt 123.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused Collee vs. parlament, F‑148/06, EU:F:2008:169, punktid 39 ja 40; Canga Fano vs. nõukogu, F‑104/09, EU:F:2011:29, punkt 35; Buxton vs. parlament, F‑50/11, EU:F:2012:51, punktid 37 ja 38 ning Bouillez vs. nõukogu, F‑75/11, EU:F:2012:152, punkt 58.