Euroopa Kohtu (kaheksas koda)17. märtsi 2016. aasta otsus (Raad van State’i eelotsusetaotlus -Madalmaad) – K. Ruijssenaars, A. Jansen (C-145/15), J. H. Dees-Erf (C-146/15) versus Staatssecretaris van Infrastructuur en Milieu
(liidetud kohtuasjad C-145/15 ja C-146/15)1
(Õhutransport – Määrus (EÜ) nr 261/2004 – Artikkel 7 – Reisijatele lendude tühistamise või üle kolme tunni kestva hilinemise eest antav hüvitis – Artikkel 16 – Määruse jõustamise eest vastutavad asutused – Kohtualluvus – Lennuettevõtja suhtes sunnimeetmete võtmine, et maksta reisijale maksmisele kuuluvat hüvitist)
Kohtumenetluse keel: hollandi
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Raad van State
Põhikohtuasja pooled
Apellatsioonkaebuse esitajad: K. Ruijssenaars, A. Jansen (C-145/15), J. H. Dees-Erf (C-146/15)
Vastustaja apellatsioonimenetluses: Staatssecretaris van Infrastructuur en Milieu
Menetluses osalesid: Royal Air Maroc SA (C-145/15), Koninklijke Luchtvaart Maatschappij NV (C-146/15)
Resolutsioon
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artiklit 16 tuleb tõlgendada nii, et iga liikmesriigi poolt selle artikli lõike 1 kohaselt määratud asutus, kellele lennureisija on esitanud individuaalse kaebuse pärast seda, kui lennuettevõtja on keeldunud nimetatud määruse artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitist maksmast, ei pea selle lennuettevõtja suhtes võtma sunnimeetmeid, et kohustada teda seda hüvitist maksma.
____________1 ELT C 198, 15.6.2015.