EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(ainukohtunik)
25. juuni 2015
Kohtuasi F‑67/14
Filip Mikulik
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
Avalik teenistus – Ametnikud – Katseaeg – Katseaja pikendamine – Teenistusest vabastamine katseaja lõpus – Mittenõuetekohastes tingimustes läbitud katseaeg
Ese: ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega F. Mikulik palub esiteks tühistada Euroopa Liidu Nõukogu 25. juuni 2013. aasta otsuse, millega lõpetati tema teenistusleping, ja 8. aprilli 2014. aasta otsuse, millega jäeti rahuldamata tema kaebus selle otsuse peale, ning teiseks hüvitada temale väidetavalt tekitatud varaline ja mittevaraline kahju.
Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta F. Mikuliku kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Töölevõtmine – Katseaeg – Otsus jätta katseajal olev ametnik ametisse kinnitamata – Otsus vabastada alaliselt ametisse nimetatud ametnik teenistusest – Õiguslik erinevus – Kohaldatavad hindamistegurid
(Personalieeskirjad, artikkel 34)
2. Ametnikud – Töölevõtmine – Katseaeg – Ese – Toimumise tingimused – Hindamine katseajal oleva ametniku täidetavate ülesannete laadi arvestades
(Personalieeskirjad, artikli 34 lõige 3)
3. Ametnikud – Töölevõtmine – Katseaeg – Tulemuste hindamine – Katseajal oleva ametniku võimete hindamine – Sellise väliskonsultandi seisukohtade arvesse võtmine, kes asjaomase isikuga tihedalt koos töötas – Lubatavus
(Personalieeskirjad, artikkel 34)
4. Ametnikud – Töölevõtmine – Katseaeg – Negatiivne hinnang asjaomase isiku võimetele – Katseaja pikendamine ja teisele ametikohale määramine – Erandlik olemus – Administratsiooni kaalutlusõigus
(Personalieeskirjad, artikli 34 lõiked 1 ja 3)
5. Ametnikud – Töölevõtmine – Katseaeg – Negatiivne hinnang asjaomase isiku võimetele – Enne katseaja lõppu hoiatamise kohustus – Puudumine – Kaitseõiguste rikkumine – Puudumine
(Personalieeskirjad, artikkel 34)
1. Konkursi edukalt läbinud isiku, kes on tööle võetud katseajal oleva ametnikuna, võib nimetada alalise ametnikuna ametisse ainult juhul, kui ta läbib edukalt personalieeskirjade artiklis 34 sätestatud katseaja. Sellega seoses on ametisse nimetava asutuse ülesanne tagada katseajal olevale ametnikule sobivad materiaalsed töötingimused ja juhendamine nende ülesannete täitmisel, mida ta katseajal täidab.
Kui katseaja tulemusel osutub katseajal olev isik selgelt nõuetele mittevastavaks personalieeskirjade artikli 34 lõike 2 tähenduses või kui tema kutseoskused ei ole ametisse kinnitamiseks piisavad personalieeskirjade artikli 34 lõike 3 kolmanda lõigu tähenduses, siis vabastatakse ta teenistusest. Selline teenistusest vabastamise otsus on tegelikult alaliselt ametisse nimetamata jätmise otsus, mis erineb oma olemuselt otsusest, millega sõna otseses mõttes vabastatakse teenistusest isik, kes on alalise ametnikuna ametisse nimetatud. Kui viimasena nimetatud juhul on kohustuslik üksikasjalikult hinnata teenistussuhte lõpetamise aluseks olevaid põhjuseid, siis katseajal olevate teenistujate alaliselt ametisse nimetamise otsuses tuleb esitada rohkem üldine hinnang ning see peab käsitlema katseaja perioodi positiivsete ja/või negatiivsete tulemuste olemasolu või puudumist, millest võib järeldada, kas katseajal oleva ametniku alaliselt ametisse nimetamine on teenistuse huvides või mitte.
(vt punktid 26 ja 29)
Viited:
Euroopa Kohus: kohtuotsus Tréfois vs. Euroopa Kohus, 290/82, EU:C:1983:334, punktid 24 ja 25.
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused BW vs. komisjon, F‑2/11, EU:F:2012:194, punkt 78; De Bruin vs. parlament, F‑15/14, EU:F:2014:236, punktid 42 ja 45, ning DH vs. parlament, F‑4/14, EU:F:2014:241, punktid 53, 54 ja 57.
2. Kuigi ametisse nimetamisele eelnevat katseaega, mis on mõeldud katseajal oleva ametniku võimete ja käitumise hindamiseks, ei saa samastada koolitusperioodiga, on siiski kohustuslik anda asjaomasele isikule selle aja jooksul võimalus üles näidata oma oskusi. See tingimus, mis on katseaja mõiste lahutamatu osa, on personalieeskirjade artikli 34 lõikes 3 kaudselt olemas. See tingimus vastab lisaks hea halduse ja võrdse kohtlemise põhimõtete nõuetele ning hoolitsemiskohustusele, mis väljendab personalieeskirjadega kehtestatud vastastikuste õiguste ja kohustuste tasakaalu ametiasutuse ja avalike teenistujate vahel. See tähendab praktikas seda, et katseajal olevale ametnikule peavad olema tagatud mitte ainult piisavad materiaalsed tingimused, vaid talle tuleb anda ka asjakohaseid juhiseid ja nõuandeid täidetavate töökohustuste laadi arvestades, et ta saaks oma ametikohaga seotud erivajadustega kohanduda.
Juhiste ja nõuannete nõutavat taset ei tule siinjuures hinnata abstraktselt, vaid konkreetselt, võttes arvesse täidetavate ülesannete laadi.
(vt punktid 27 ja 28)
Viited:
Euroopa Kohus: kohtuotsused Mirossevich vs. Ülemamet, 10/55, EU:C:1956:14, lk 387‑389, ja Patrinos vs. EMSK, 3/84, EU:C:1985:202, punktid 20 ja 21.
Esimese Astme Kohus: kohtuotsus Rozand‑Lambiotte vs. komisjon, T‑96/95, EU:T:1997:25, punkt 95.
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused Krcova vs. Euroopa Kohus, F‑112/06, EU:F:2007:178, punkt 48; Doktor vs. nõukogu, F‑73/07, EU:F:2008:42, punktid 31 ja 33–36; De Bruin vs. parlament, EU:F:2014:236, punktid 43 ja 44, ning DH vs. parlament, EU:F:2014:241, punktid 55 ja 56.
3. Katseajal oleva ametniku ametialaste oskuste hindamiseks ei keela personalieeskirjade artikli 34 sõnastus ega eesmärk seda, et tema ülemused või aruannete komitee võtab arvesse sellise väliskonsultandi seisukohti, kes vastutab institutsiooni alustatud projekti läbiviimise eest ja kellega katseajal olev ametnik tihedalt koos töötas, et teha kindlaks katseaja perioodi positiivsete ja/või negatiivsete tulemuste olemasolu või puudumine, millest võib järeldada, kas katseajal oleva ametniku alaliselt ametisse nimetamine on teenistuse huvides või mitte.
(vt punkt 33)
Viide:
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus BW vs. komisjon, EU:F:2012:194, punkt 78.
4. Personalieeskirjade artikli 34 lõike 3 kolmandast lõigust ei nähtu mingil viisil, et kui katseajal olev ametnik ei ole tõendanud piisavate ametialaste omaduste olemasolu alaliselt ametisse kinnitamiseks, on ametisse nimetav asutus kohustatud tema katseaja pikendamist kaaluma ja määrama ta tööle muusse talitusse. Vastupidi, kõnealuses sättes kasutatud väljend „erandlike asjaolude korral” näitab selgelt, et asjaomasel asutusel on lai kaalutlusõigus, et vastavalt juhtumi asjaoludele ja individuaalsele olukorrale otsustada, millisel juhul on soovitatav katseaega pikendada. Seda enam peab see katseaja pikendamise korral paika just teisele ametikohale määramise tõttu, mis on asjaomases personalieeskirjade sättes välja toodud vaid ühe võimalusena, kui võtta arvesse, et sama artikli lõike 4 kohaselt ei tohi katseaja kogukestus olla mingil juhul pikem kui 15 kuud.
(vt punkt 39)
Viide:
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused Krcova vs. Euroopa Kohus, EU:F:2007:178, punkt 77, ja DH vs. parlament, EU:F:2014:241, punkt 76.
5. Seoses katseajal oleva ametniku teenistusest vabastamisega rakendab isiku kaitseõiguste järgimise põhimõtte personalieeskirjade artikkel 34, mis näeb ette, et aruanne, mis tehakse üks kuu enne katseaja lõppu katseajal oleva ametniku suutlikkuse kohta täita oma kohustusi, samuti tema teenistuses käitumise ja võimekuse kohta, „edastatakse asjaomasele isikule, kellel on õigus teha kirjalikult oma märkused”. Kõnealune põhimõte ei nõua administratsioonilt aga seda, et ta esitaks katseajal olevale ametnikule, kelle töötulemused ei ole rahuldavad, katseaja jooksul hoiatuse.
Järelikult isegi kui administratsioon ei teavita asjaomast isikut katseaja jooksul tema väidetavatest mitterahuldatavatest töötulemustest, ei saa see väljendada kaitseõiguste järgimise põhimõtte rikkumist, kuna need aruanded, millele administratsioon katseaja lõpul teenistusest vabastamise otsuse tegemisel tugines, edastati nõuetekohaselt asjaomasele isikule.
(vt punktid 48 ja 49)
Viide:
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus Sapara vs. Eurojust, F‑61/06, EU:F:2008:98, punktid 149 ja 150.