Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court (Iirimaa) 26. juulil 2019 – Irish Ferries Ltd versus National Transport Authority

(kohtuasi C-570/19)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

High Court (Iirimaa)

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Irish Ferries Ltd

Kostja: National Transport Authority

Eelotsuse küsimused

A.    Määruse1 kohaldatavus

1.    Kas määrust (eelkõige artikleid 18 ja/või 19) kohaldatakse olukorras, kus reisijad on reisi eelnevalt broneerinud ja sõlminud veolepingu ning reisijateveoteenused tühistatakse vähemalt seitsmenädalase etteteatamisega enne kavandatud väljumist parvlaevaettevõtjale uue laeva kohaletoimetamise hilinemise tõttu? Kas sellega seoses on määruse kohaldamisel oluline mõni järgmistest asjaoludest (või on need kõik olulised):

a.    kohaletoimetamine lükati lõppkokkuvõttes 200 päeva edasi;

b.    parvlaevaettevõtja pidi tühistama kogu reisihooaja;

c.    sobivat alternatiivset laeva ei õnnestunud hankida;

d.    parvlaevaettevõtja suunas üle 20 000 reisija ümber muudele liinidele või maksis piletiraha tagasi;

e.    reisid toimusid parvlaevaettevõtja poolt avataval uuel marsruudil, kusjuures marsruudil puudus sarnane alternatiivne teenus?

B.    Määruse artikli 18 tõlgendamine

Sellele küsimusele tuleb vastata üksnes siis, kui artiklit 18 saab kohaldada.

2.    Kui reisija marsruuti muudetakse vastavalt artiklile 18, kas siis tekib uus veoleping, mistõttu tuleb artikli 19 kohane hüvitise saamise õigus määrata kindlaks selle uue lepingu, mitte esialgse veolepingu alusel?

3. a)    Kui artikkel 18 on kohaldatav, siis kas reisi tühistamise ja kõnealusel marsruudil alternatiivse teenuse puudumise korral (st kõnealuse kahe sadama vahel ei osutata otseteenust) on alternatiivse reisi pakkumine mõnel teisel olemasoleval marsruudil või olemasolevatel marsruutidel, mille saab reisija ise valida, sh maismaaühenduse (landbridge) võimaluse kaudu (nt parvlaevaga reisimine Iirimaalt Ühendkuningriiki ja seejärel maismaateed pidi sõitmine Ühendkuningriigi sadamasse, millel on ühendus Prantsusmaaga, kusjuures kütusekulu hüvitab reisijale parvlaevaettevõtja, ning sealt Prantsusmaale sõitmine laevaga reisija valikul) „marsruudi muutmine lõppsihtkohta jõudmiseks“ artikli 18 tähenduses? Kui see ei ole nii, siis milliste kriteeriumide alusel tuleb otsustada, kas marsruudi muutmine toimub „võrreldavatel tingimustel“?

3. b)    Kui tühistatud marsruudil puudub alternatiivne laevasõit, mistõttu ei saa asjaomast reisijat suunata otseliinile algsest lähtesadamast lõppsihtkohta, nagu on sätestatud veolepingus, kas vedaja peab tasuma lisakulud, mis tekivad reisijal, kelle marsruut on ümber suunatud, reisimisel uude lähtesadamasse ja sealt ära ja/või reisimisel uue lõppsihtkoha sadamasse ja sealt ära?

C.    Määruse artikli 19 tõlgendamine

4. a)    Kas artiklit 19 saab kohaldada, kui reis on tegelikkuses juba tühistatud vähemalt seitse nädalat enne kavandatud väljumist? Kui artiklit 19 kohaldatakse, kas seda tehakse siis, kui on kohaldatud artiklit 18 ja reisija marsruuti on muudetud lisakuludeta ja/või reisijale on makstud hüvitist ja/või ta on valinud hilisema laevasõidu?

4. b)    Kui artiklit 19 kohaldatakse, siis mida tähendab „lõppsihtkoht“ artikli 19 tähenduses?

5.    Kui artiklit 19 saab kohaldada, siis:

a.    kuidas mõõdetakse sellistes tingimustes viivitusaega;

b.    kuidas arvutatakse makstava hüvitise suuruse määramisel summa artikli 19 tähenduses ja eelkõige, kas see hõlmab lisateenustega seotud kulusid (nt kajutid, lemmikloomade hoiukohad ja esimese klassi ootesaalid)?

D.    Määruse artikli 20 lõike 4 tõlgendamine

6.    Kui määrust kohaldatakse, kas siis on esimeses küsimuses kirjeldatud asjaolud ja kaalutlused „erakorralised asjaolud, mida ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik mõistlikud meetmed“ määruse artikli 20 lõike 4 tähenduses?

E.    Määruse artikli 24 tõlgendamine

7.    Kas artikli 24 kohaselt kehtib määruse artiklis 19 sätestatud hüvitist taotlevale reisijale kohustus esitada kaebus kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil teenust osutati või seda oleks pidanud osutatama?

F.    Määruse artikli 25 tõlgendamine

8.    Kas määruse täitmise eest vastutava riikliku pädeva asutuse jurisdiktsioon piirdub laevasõitudega, mis hõlmavad määruse artiklis 25 nimetatud sadamaid, või võib see laieneda ka tagasisõidule teise liikmesriigi sadamast sellesse liikmesriiki, kus asub riiklik pädev asutus?

G.    Otsuse ja teatiste kehtivus

9. a)    Milliseid liidu õiguse põhimõtteid ja eeskirju peaks eelotsusetaotluse esitanud kohus riikliku täitevasutuse otsuse ja/või teatiste kehtivuse hindamisel kohaldama harta2 artiklite 16, 17, 20 ja/või 47 ja/või proportsionaalsuse, õiguskindluse ja võrdse kohtlemise põhimõtete alusel?

9. b)    Kas liikmesriigi kohtu kohaldatavas ebamõistlikkuse kontrollis hinnatakse ilmse vea olemasolu?

H.    Määruse 1177/2010 kehtivus

See küsimus tekib üksnes sõltuvalt vastustest eelmistele küsimustele.

10.    Kas määrus 1177/2010 on liidu õiguses kehtiv, võttes eelkõige arvesse:

a.    harta artikleid 16, 17 ja 20;

b.    asjaolu, et lennuettevõtjad ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui nad teavitavad lennureisijat tühistamisest vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega (määruse 261/20043 artikli 5 lõike 1 punkti c alapunkt i);

c.    proportsionaalsuse, õiguskindluse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid?

____________

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT 2010, L 334, lk 1).

2  Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT 2012, C 326, lk 391).

3  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).