FV 28. novembril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 19. septembri 2019. aasta otsuse peale kohtuasjas T-153/17: FV versus nõukogu

(kohtuasi C-877/19 P)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: FV (esindaja: advokaat É. Boigelot)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Nõukogu

Apellandi nõuded

tühistada 19. septembri 2019. aasta otsus kohtuasjas T-153/17;

selle tulemusena rahuldada apellandi poolt esimeses kohtuastmes esitatud nõuded ja seetõttu tühistada 2014. ja 2015. aasta hindamisaruanded, mis kinnitati lõplikult 5. detsembril 2016;

mõista mõlema kohtastme kõik kohtukulud välja vastustajalt.

Väited ja peamised argumendid

Vaidlustatud kohtuotsusega jäeti rahuldamata 2014. ja 2015. aasta hindamisaruannete tühistamise nõue.

Apellant väidab esiteks, et rikutud on kontrollikohustust, põhjendamiskohustust ja moonutatud toimikus olevaid tõendeid, ning teiseks, et rikutud on hindamisjuhendit, põhjendamiskohustust ja hoolitsemiskohustust ning tehtud ilmne hindamisviga.

Apellant leiab, et Üldkohus tegi ilmse hindamisvea ja moonutas tõendeid, kui ta jõudis järeldusele, et apellandi väidetavalt kohatu käitumine oli ainus põhjus, miks talle pandi „vastutustunde“ eest hindeks „kasin“, olgugi et hindamisjuhendis on see rubriik määratletud kui „hinnatava pühendumine tööle, tema valmidus täita oma tööülesandeid aktiivselt ja konstruktiivselt“.

Peale selle ei kontrollinud Üldkohus apellant tööülesannete vähenemist nõuetekohaselt. Haigus ja tervislikel põhjustel poole kohaga töötamine ei saa õigustada ametnikult mõnede tööülesannete äravõtmist, liiatigi ilma tema nõusolekuta.

Lisaks ei nõustu apellant Üldkohtu hinnangutega kabineti ja töökoha muutmisele ning apellandi käitumisele 2014. hindamisaastal ning leiab, et need moonutavad toimikus olevaid tõendeid.

Viimaks jäeti vaidlustatud kohtuotsuses tähelepanuta hoolitsemiskohustuse rikkumine, eriti kuna tegemist on ametnikuga, kellel on psüühikahäire, ja personalieeskirjade artikli 59 lõike 1 kolmanda lõigu kohaldamine.

____________