Language of document :

Euroopa Komisjoni 14. veebruaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 4. detsembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-518/16: Carreras Sequeros jt versus komisjon

(kohtuasi C-119/19 P)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: T. S. Bohr, G. Gattinara, L. Vernier)

Teised menetlusosalised: Francisco Carreras Sequeros, Mariola de las Heras Ojeda, Olivier Maes, Gabrio Marinozzi, Giacomo Miserocchi, Marc Thieme Groen, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu

Apellandi nõuded

tühistada 4. detsembri 2018. aasta kohtuotsus Carreras Sequeros jt vs. komisjon, T-518/16;

saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse, et ta teeks otsuse esimeses kohtuastmes esitatud teise, kolmanda ja neljanda väite kohta;

otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon esitab kaks väidet.

1.    Esimene väide, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 31 lõike 2 tõlgendamisel on rikutud õigusnormi.

Esimene osa puudutab õigusnormi rikkumist harta artikli 31 lõike 2 sisu tõlgendamisel. Harta artikli 31 lõikega 2 tagatud õiguse tasulisele põhipuhkusele sisu on täpsustatud direktiivi 2003/881 artiklis 7. Seega rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta võttis arvesse muid direktiivi 2033/88 sätteid, nagu artiklid 14 ja 23, ning pidas neid personalieeskirjade seadusandjale kohaldatavaks.

Teises osas väidab komisjon, et harta artikli 31 lõike 2 tõlgendamisel on rikutud õigusnormi, kuna Üldkohus leidis, et ametnike personalieeskirjade X lisa artiklis 6 ette nähtud vähendamine ei ole kooskõlas väidetava põhimõttega, mille eesmärk on asjaomaste isikute elamis- ja töötingimuste parandamine. Sellisel põhimõttel ei ole õiguslikku alust.

Kolmandas osas on täielikku huvides esitatud väide, et ametnike personalieeskirjade X lisa artikli 6 konteksti moodustavate personalieeskirjade muude sätete tõlgendamisel on rikutud õigusnormi. Üldkohus on oma analüüsist ebaõigesti välistanud personalieeskirjade muud sätted ainult sel põhjusel, et need kehtisid juba enne ametnike personalieeskirjade X lisa artiklisse tehtud muudatust. Seadusandjal on ulatuslik kaalutlusõigus nende meetmete valikul, mida ta muudab või jõusse jätab.

2.    Teine väide, et harta artikli 52 lõike 1 tõlgendamisel on rikutud õigusnormi. Üldkohus on eiranud kohtupraktikat, mille kohaselt seadusandjal on ulatuslik kaalutlusõigus, kui ta muudab ametnike personalieeskirju, ning et proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise saab tuvastada ainult siis, kui seadusandja on ilmselgelt ületanud kaalutlusõiguse piire.

____________

1     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, lk 9; ELT eriväljaanne 05/04, lk 381).