Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Augstākā tiesa (Läti) 12. juulil 2019 – A versus Latvijas Republikas Veselības ministrija

(kohtuasi C-535/19)

Kohtumenetluse keel: läti

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Augstākā tiesa (Senāts)

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: A

Teine pool kassatsioonimenetluses: Latvijas Republikas Veselības ministrija

Eelotsuse küsimused

Kas riiklik tervishoiuteenus kuulub määruse nr 883/20041 artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses „haigushüvitiste“ alla?

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas liikmesriikidel on määruse nr 883/2004 artikli 4 ja direktiivi 2004/382 artikli 24 alusel lubatud, selleks et vältida ebaproportsionaalseid taotlusi tervishoiuteenuse osutamise kindlustamiseks ette nähtud sotsiaaltoetuste saamiseks, keelduda andmast neid toetusi - mida antakse oma riigi kodanikele ja töötaja staatusega liidu kodaniku pereliikmetele, kes on samas olukorras - sellistele liidu kodanikele, kellel ei ole hetkel töötaja staatust?

Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis kas liikmesriikidel on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 18 ja 21 ning direktiivi 2004/38 artikli 24 alusel lubatud, selleks et vältida ebaproportsionaalseid taotlusi tervishoiuteenuse osutamise kindlustamiseks ette nähtud sotsiaaltoetuste saamiseks, keelduda andmast neid toetusi - mida antakse oma riigi kodanikele ja töötaja staatusega liidu kodaniku pereliikmetele, kes on samas olukorras - sellistele liidu kodanikele, kellel ei ole hetkel töötaja staatust?

Kas määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 11 lõike 3 punktiga e on kooskõlas olukord, kus Euroopa Liidu kodanikule, kes kasutab oma vaba liikumise õigust, ei anta õigust saada riiklikke tervishoiuteenuseid kõikides käesolevas asjas asjaomastes liikmesriikides?

Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 18, artikli 20 lõikega 1 ja artikliga 21 on kooskõlas olukord, kus Euroopa Liidu kodanikule, kes kasutab oma vaba liikumise õigust, ei anta õigust saada riiklikke tervishoiuteenuseid kõikides käesolevas asjas asjaomastes liikmesriikides?

Kas direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses riigis elamise seaduslikkuse all tuleb mõista, et see annab isikule õiguse sotsiaalkindlustusele, ja samuti, et see võib olla põhjuseks, mille pärast isik sotsiaalkindlustusest ilma jätta? Kas konkreetselt käesoleval juhul tuleb arvestada, et asjaolu, et taotlejal on üldine ravikindlustus, mis on üks direktiivi 2004/38 kohaselt riigis elamise seaduslikkuse eeltingimustest, võib põhjendada isiku riiklikus tervisekindlustussüsteemis kindlustamisest keeldumist?

____________

1  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (ELT 2004, L 166, lk 1; ELT eriväljaanne 05/05, lk 72).

2  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT 2004, L 158, lk 77; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46).