Language of document :

17. oktoobril 2018 esitatud hagi – Ungari versus Euroopa Parlament

(kohtuasi C-650/18)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Hageja: Ungari (esindajad: M. Z. Fehér, M. M. Tátrai ja G. Tornyai)

Kostja: Euroopa Parlament

Hageja nõuded

Tühistada Euroopa Parlamendi 12. septembri 2018. aasta ettepanek, millega kutsutakse nõukogu järeldama Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 alusel ilmset ohtu, et Ungari rikub oluliselt Euroopa Liidu aluseks olevaid väärtusi, ning

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

Väited ja peamised argumendid

Ungari valitsus esitab oma nõuete toetuseks neli õigusväidet.

1. Ungari valitsuse väitel rikkus Euroopa Parlament vaidlustatud ettepaneku hääletamisel oluliselt ELTL artiklit 354 ning omaenda kodukorra sätteid. Hääletamisel võeti arvesse ainult Euroopa Parlamendi liikmete „jah“ ja „ei“ hääled ning hääled „erapooletu“ jäeti arvesse võtmata, mis on vastuolus ELTL artikli 354 ja Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 178 lõike 3 sätetega. Kui erapooletuks jäänud parlamendiliikmete hääled oleks arvesse võetud, oleks hääletustulemused olnud teistsugused (esimene õigusväide).

2. Teiseks jättis Euroopa Parlamendi president küsimata Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjoni (AFCO) arvamuse seoses kodukorra tõlgendamisega, hoolimata sellest, et enne hääletamist tekkis olulisi kahtlusi seoses häälte lugemise korraldusega. Seetõttu on rikutud õiguskindluse põhimõtet, kuna nii enne hääletamist kui ka pärast seda esines seoses kodukorra tõlgendamisega ebakindlust (teine õigusväide).

3. Kolmandaks on Ungari valitsuse väitel vaidlustatud ettepanekuga seotud hääletamise käigus rikutud Euroopa Parlamendi liikmete demokraatlikke õigusi, parlamendiliikmete võrdse kohtlemise ja kaudse demokraatia põhimõtteid. Parlamendiliikmetel ei olnud võimalik kasutada vastavalt demokraatia põhimõttele esindusülesannete täitmiseks vajalikke õigusi, mis hõlmavad võimalust jääda erapooletuks (kolmas õigusväide).

4. Neljandaks väidab Ungari valitsus, et vaidlustatud ettepanek on vastuolus ELTL artikli 4 lõikest 3 tuleneva Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikide vahelise lojaalse koostöö põhimõttega ning selliste Euroopa Liidu põhimõtetega, nagu Euroopa Liidu institutsioonide vaheline lojaalne koostöö ning õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtted, kuna selles on esitatud selliseid seisukohti, mis käsitlevad juba lõpetatud või veel pooleli olevaid liikmesriikide kohustuste rikkumise menetlusi (neljas õigusväide).

____________