EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda)
15. jaanuar 2015(*)
Eelotsusetaotlus – Määrus (EÜ) nr 1008/2008 – Lennuteenused – Artikli 23 lõike 1 teine lause – Hinna läbipaistvus – Elektrooniline broneerimissüsteem – Piletihinnad – Lõplik hind, mida näidatakse alati
Kohtuasjas C‑573/13,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Bundesgerichtshof’i (Saksamaa) 18. septembri 2013. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 12. novembril 2013, menetluses
Air Berlin plc & Co. Luftverkehrs KG
versus
Bundesverband der Verbraucherzentralen und Verbraucherverbände – Verbraucherzentrale Bundesverband e. V.,
EUROOPA KOHUS (viies koda),
koosseisus: koja president T. von Danwitz, kohtunikud C. Vajda (ettekandja), A. Rosas, E. Juhász ja D. Šváby,
kohtujurist: Y. Bot,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Air Berlin plc & Co. Luftverkehrs KG, esindajad: Rechtsanwalt M. Knospe ja Rechtsanwalt A. Walz,
– Bundesverband der Verbraucherzentralen und Verbraucherverbände – Verbraucherzentrale Bundesverband e. V., esindaja: Rechtsanwalt P. Wassermann,
– Saksamaa valitsus, esindajad: T. Henze ja K. Petersen,
– Belgia valitsus, esindajad: J.‑C. Halleux ja T. Materne,
– Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato W. Ferrante,
– Madalmaade valitsus, esindajad: M. Bulterman ja J. Langer,
– Austria valitsus, esindaja: C. Pesendorfer,
– Euroopa Komisjon, esindajad: W. Mölls ja F. Wilman,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, lk 3) artikli 23 lõike 1 teist lauset.
2 Taotlus on esitatud lennuettevõtja Air Berlin plc & Co. Luftverkehrs KG (edaspidi „Air Berlin”) ja Bundesverband der Verbraucherzentralen und Verbraucherverbände – Verbraucherzentrale Bundesverband e. V. (Saksamaa tarbijakaitsekeskuste ja tarbijakaitseliitude föderaalne liit, edaspidi „Bundesverband”) vahelises vaidluses selle üle, kuidas kuvada Air Berlini elektroonilises broneerimissüsteemis piletihindu.
Õiguslik raamistik
3 Määruse nr 1008/2008 põhjendus 16 on sõnastatud järgmiselt:
„Tarbijatel peaks olema võimalik tõhusalt võrrelda erinevate lennuettevõtjate lennuteenuste hindu. Seepärast peaksid ühenduses algavate lennuteenuste eest tarbija poolt lõplikud makstavad hinnad olema igal ajahetkel avalikustatud ning sisaldama kõiki makse, tasusid ja lõive. Ühenduse lennuettevõtjaid õhutatakse samuti näitama lõplikku hinda kolmandatest riikidest ühendusse suunduvate lennuteenuste puhul.”
4 Määruse nr 1008/2008 artikli 1 lõike 1 kohaselt reguleerib see määrus Euroopa Liidu lennuettevõtjate tegevuslubade väljaandmist, liidu lennuettevõtjate õigust osutada liidusiseseid lennuteenuseid ning liidusiseste lennuteenuste hinnakujundust.
5 Selle määruse artiklis 2 „Mõisted” on ette nähtud:
„Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
[…]
4. „lennuteenus” – reisijaid, lasti ja/või posti vedav lend või lendude sari, tasu ja/või rendi eest;
[…]
18. „piletihinnad” – hinnad eurodes või kohalikus vääringus, mida makstakse lennuettevõtjatele või nende agentidele või teistele piletimüüjatele reisijate veo eest lennuteenuse osutamisel, ning mis tahes tingimused, mille alusel neid hindasid kohaldatakse, sealhulgas agendile makstav tasu ja tema suhtes kohaldatavad muud tingimused ning muud abiteenused;
[…]”.
6 Määruse nr 1008/2008 artikli 23 „Teave ja mittediskrimineerimine” lõikes 1 on ette nähtud:
„Avalikkusele mis tahes vormis pakutavate või avaldatud, sealhulgas Internetis kättesaadavad, asutamislepingut kohaldava liikmesriigi territooriumil asuvast lennujaamast algavate lennuteenuste piletihinnad ja lastitariifid sisaldavad kohaldatavaid tingimusi. Lõplikku makstavat hinda näidatakse alati ja see sisaldab kõiki piletihindu ja lastitariife ning samuti avaldamise ajal kohaldatavaid vältimatuid ja prognoositavaid makse, tasusid, lisatasusid ja lõive. Lisaks lõplikku hinna näitamisele esitatakse vähemalt alljärgnev teave:
a) piletihind või lastitariif;
b) maksud;
c) lennujaamatasud ja
d) muud (nt julgeoleku või kütusega seotud) tasud, lisatasud ja lõivud,
kusjuures punktides b, c ja d nimetatud maksud, tasud ja lõivud on lisatud piletihinnale või lastitariifile. Võimalikud hinnalisad tuleb näidata selgelt, läbipaistval ning üheselt mõistetaval viisil mis tahes broneerimisprotsessi alguses ja tarbijale peab jääma võimalus neid valida või mitte.”
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
7 Air Berlini broneerimissüsteem oli 2008. aasta lõpuni kujundatud nii, et pärast lennumarsruudi ja kuupäeva valikut avanes tarbijale teises etapis tabel, kus olid ära näidatud valitud päeva kõik võimalikud lennuühendused koos väljumis- ja saabumisaegade ning kahe piletihinnaga iga lennu puhul. Tabeli all lahtris olid esitatud väljavalitud lennuteenusele kohaldatavad maksud ja tasud, samuti kütuselisatasu ning kõiki neid elemente sisaldav „hind ühe inimese kohta” oli ümbritsetud raamiga. Lahtri taga oli topelttärn, millega juhiti kohaldatavatele tingimustele viidates tähelepanu sellele, et kaasneda võib teenustasu, niinimetatud service charge, mida lõplikule hinnale veel ei ole lisatud. Pärast seda, kui tarbija oli kolmandas broneerimisetapis sisestanud nõutavad isikuandmed, võis ta neljandas broneerimisetapis näha lõplikku lennuhinda koos teenustasuga.
8 Tulenevalt määruse nr 1008/2008 jõustumisest 1. novembril 2008 muutis Air Berlin oma broneerimissüsteemi teist etappi nii, et lisaks väljumis- ja saabumisaegadele oli tabelis ära näidatud väljavalitud lennuteenuse piletihind koos eraldi kuvatud maksude ja tasude ning kütuselisatasuga ja nende eraldi esitatud hinnaelementide kogusummaga. Lahtris selle tabeli all esitati viidatud andmete alusel arvutatud hind, teenustasu ja selle all valitud lennu lõplik hind inimese kohta.
9 Kuna Bundesverband leidis, et hinna esitamine sellisel kujul ei vasta määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 teises lauses sätestatud nõuetele, esitas ta Air Berlini vastu hagi, paludes lõpetada rikkumine ja hüvitada hagi esitamisest tulenevad kulud. Esimese astme kohus rahuldas Bundesverbandi hagi ja kuna see otsus jäeti ka apellatsiooniastmes jõusse, esitas Air Berlin eelotsusetaotluse esitanud kohtule kassatsioonkaebuse.
10 Eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et kassatsioonkaebuse rahuldamine sõltub määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 teisele lausele antavast tõlgendusest.
11 Sarnaselt apellatsioonikohtule leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et niisugune teenustasu, nagu on nõutud sisse Air Berlini poolt, on avaldamise ajal kohaldatav vältimatu ja prognoositav tasu määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 teise lause tähenduses ja seetõttu tuleb see lisada näidatavale lõplikule hinnale.
12 Siiski on eelotsusetaotluse esitanud kohus teinud selliste elektrooniliste broneerimissüsteemide puhul, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kindlaks kaks erinevat probleemi määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 teise lause tõlgendamisel, mis on seotud vastavalt täpse hetkega, mil broneerimisel tuleb ära näidata lennuteenuste lõplik hind, ja lõpliku hinna näitamisviisiga.
13 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib esiteks seoses täpse hetkega, mil broneerimisel tuleb ära näidata lennuteenuste lõplik hind, et apellatsioonikohtu arvates on Air Berlin viisi tõttu, kuidas ta esitab oma broneerimissüsteemis piletihinda, rikkunud määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 teist lauset. Apellatsioonikohus leiab nimelt, et seda sätet, mille kohaselt lõplikku makstavat hinda näidatakse „alati”, tuleb mõista nii, et lõplik hind on vaja ära tuua hinna igakordsel esitamisel. Apellatsioonikohus tuvastas seega, et kõnealust nõuet ei ole täidetud, kui tabelis on vaid kuvatud erinevate lendude hinnad, mis vastavad tarbija sisestatud valikukriteeriumidele, ilma et need sisaldaks teenustasu või näitaks seda eraldiseisvana.
14 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul peab arvesse võtma määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõikega 1 taotletavat tarbija kaitsmise vajadust, mis nähtub nii määruse põhjendusest 16, eelnimetatud sätte sõnastusest kui ka artikli pealkirjast ning mis tagab lennuteenuste hindade teabe ja läbipaistvuse (kohtuotsus ebookers.com Deutschland, C‑112/11, EU:C:2012:487, punkt 13). Põhjenduse 16 kohaselt peab tarbijatel olema võimalik tõhusalt võrrelda erinevate lennuettevõtjate lennuteenuste hindu. Artikkel 23 võeti vastu selleks, et võidelda lennuteenuste pakkujate varasemal ajal laialt levinud tavaga avaldada lennuhinnad maksudeta, lõivudeta ja kütuselisatasudeta (vt Euroopa Komisjoni ettepanek KOM(2006) 396 (lõplik): Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühenduses lennutransporditeenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta, lk 10, ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 31. mai 2007. aasta arvamus viidatud ettepaneku kohta (ELT C 175, lk 85), punktid 8.1 ja 8.4).
15 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib samuti, et ei määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõikes 1 ega määruse üheski teises sättes ei ole üksikasjalikult käsitletud küsimust, millisel ajahetkel peab lõplik hind olema näidatud. Siiski on määruse artikli 23 lõike 1 neljandas lauses sätestatud, et võimalikud hinnalisad tuleb näidata „mis tahes broneerimisprotsessi alguses”. Samas leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et liidu seadusandja tahe tagada hindade tõhus võrdlemine toetab käsitust, et määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 teises lauses sisalduvat väljendit „alati” tuleb tõlgendada koos määruse põhjenduses 16 kasutatud mõistega „igal ajahetkel”. Sellest lähtudes tuleks kõnealuses sättes nimetatud lõplik hind näidata ära varem kui see on nõutud sama määruse artikli 23 lõike 1 neljandas lauses märgitud võimalike hinnalisade puhul. Sellise tõlgenduse järgi võib kohustusest näidata broneerimisprotsessi varases etapis lennuteenuste lõplik hind tuleneda nõue, et lõplik hind tuleb esitada juba siis, kui kuvatakse tarbija valitud sihtkohtade ja kuupäevadega sobivad lennuteenused.
16 Teiseks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus seoses lennuteenuste lõpliku hinna näitamisviisiga, et ka seda küsimust ei ole määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 teises lauses täpsemalt reguleeritud. Määruse artikli 23 lõike 1 neljandas lauses on vaid sätestatud, et võimalikud hinnalisad tuleb näidata selgelt, läbipaistval ning üheselt mõistetaval viisil.
17 Apellatsioonikohus – nagu juba esimese astme kohus – tegi määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 teise ja neljanda lause põhjal järelduse, et lennuteenuste lõplik hind tuleb ära tuua alati või hindade igakordsel näitamisel, mitmeastmelise broneerimissüsteemi puhul seega juba lennuhindade esmakordsel esitamisel ja igal järgmisel hinda sisaldaval lehel. Käesoleval juhul tuleks otseselt ära näidata mitte ainult nende lennuteenuste lõplik hind, mis on läbinud Air Berlini eelvaliku või millel klõpsab tarbija, vaid ka tabelis kuvatud iga lennuteenuse lõplik hind.
18 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab siiski, et määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 teist lauset saab tõlgendada ka laiemalt nii, et lõpliku hinna äranäitamine mitte alles broneerimisprotsessi lõpus, vaid varases etapis, nagu seda pakub Air Berlin konkreetselt väljavalitud lennuteenuse puhul, võimaldab samuti hinda tõhusalt võrrelda teiste lennuettevõtjate hindadega ja seega vastab see tarbijate kaitse vajadusele, isegi kui niisugune võrdlus võib olla tarbija jaoks ebamugavam.
19 Neil asjaoludel otsustas Bundesgerichtshof menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 teist lauset tuleb tõlgendada nii, et lõplik makstav hind on elektroonilises broneerimissüsteemis vaja ära näidata lennuteenuste hinna esmakordsel esitamisel?
2. Kas määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 teist lauset tuleb tõlgendada nii, et elektroonilises broneerimissüsteemis on vaja ära näidata üksnes tarbija poolt konkreetselt välja valitud lennuteenuse lõplik makstav hind või iga kuvatud lennuteenuse lõplik makstav hind?”
Eelotsuse küsimuste analüüs
Esimene küsimus
20 Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul selgitada, kas määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 teist lauset tuleb tõlgendada nii, et lõplik makstav hind tuleb näidata lennuteenuste hinna igakordsel, sealhulgas esmakordsel esitamisel.
21 Air Berlin leiab, et vastus esimesele küsimusele sõltub määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 teises lauses sisalduvale mõistele „alati” antavast tõlgendusest. Air Berlin väidab, et selle mõiste kohaselt ei ole nõutav, et lõplik makstav hind oleks ära näidatud lennuteenuste hinna esmakordsel esitamisel, vaid piisab üksnes sellest, kui hind on ära näidatud pärast tarbija poolt konkreetse lennu valimist ja enne lõpliku broneerimislepingu sõlmimist.
22 Air Berlin täpsustab siinkohal, et tema poolt kasutusele võetud elektroonilise broneerimisprotsessi teises etapis kuvatud tabelis on automaatselt eelvalitud kõige odavam ühendus ja süsteemis on ära näidatud lõplik hind määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 tähenduses, mis sisaldab valitud lennu hinda, makse ja tasusid, kütuselisatasu ja teenustasu. Kui tarbija valib teise, oletatavalt kallima ühenduse, näitab süsteem ära selle lõpliku hinna.
23 Nagu märgivad Bundesverband, Saksamaa, Belgia, Itaalia, Madalmaade ja Austria valitsus ning Euroopa Komisjon, ei ole niisugune tõlgendus kooskõlas määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 teise lause sõnastusega.
24 Nimelt näidatakse määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 teise lause kohaselt lõplikku makstavat hinda alati ja see sisaldab kõiki piletihindu ja lastitariife ning samuti avaldamise ajal kohaldatavaid vältimatuid ja prognoositavaid makse, tasusid, lisatasusid ja lõive.
25 Selle sätte enda sõnastusest ilmneb, et lõplik hind peab olema näidatud „alati”, ilma et oleks vahet tehtud hetkel, mil hind esitati esimest korda, hetkel, mil tarbija valis konkreetse lennu või lepingu lõplikult sõlmimise hetkel.
26 Järelikult tähendab kõnealuses sättes kehtestatud kohustus näidata lõplikku makstavat hinda alati, et niisuguses elektroonilises broneerimissüsteemis, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tuleb lõplik makstav hind näidata lennuteenuste hinna igakordsel, sealhulgas esmakordsel esitamisel.
27 Nimetatud tõlgendust toetavad määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 süstemaatiline tõlgendamine ja selle sätte teise lause ratio legis.
28 Nagu rõhutavad Bundesverband, Saksamaa ja Austria valitsus ning komisjon, ei saa määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 neljandas lauses kasutatud väljendi „mis tahes broneerimisprotsessi alguses” alusel teha järeldust, et määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 teises lauses nimetatud väljendit „alati” tuleb tõlgendada nii, et lõplikku hinda peab näitama üksnes broneerimisprotsessi alguses.
29 Artikli 23 lõike 1 neljandas lauses kasutatud väljend „mis tahes broneerimisprotsessi alguses” tähendab, et võimalikke hinnalisasid tuleb näidata broneerimisprotsessi alguses, nii et see võimaldaks tarbijal otsustada, kas ta soovib vastavat täiendavat teenust ka tegelikult kasutada (vt selle kohta kohtuotsus ebookers.com Deutschland, EU:C:2012:487, punkt 15).
30 Seevastu määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 teises lauses ette nähtud kohustus näidata „alati” lõplikku hinda, mis hõlmab vältimatuid ja prognoositavaid makse, tekib alates piletihinna avaldamisest mis tahes viisil ja seda isegi enne broneerimisprotsessi algust.
31 Bundesverband, Saksamaa, Belgia, Itaalia, Madalmaade ja Austria valitsus ning komisjon rõhutavad õigusega, et see tõlgendus on kooskõlas määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 teise lause ratio legis’ega, mis nähtub määruse põhjendusest 16.
32 Määruse nr 1008/2008 põhjenduse 16 kohaselt peaks tarbijatel olema võimalik tõhusalt võrrelda erinevate lennuettevõtjate lennuteenuste hindu ja seepärast peaksid liidu territooriumil asuvast lennujaamast algavate lennuteenuste eest tarbija poolt lõplikud makstavad hinnad olema igal ajahetkel avalikustatud ning sisaldama kõiki makse, tasusid ja lõive.
33 Euroopa Kohtul on juba olnud võimalus täpsustada, et määruse nr 1008/2008 artikli 23 pealkirjast ja selle lõike 1 sõnastusest ilmneb selgelt, et kõnealuse sätte eesmärk on tagada lennuteenuste hindade teave ja läbipaistvus ning järelikult kaitsta tarbijat nende teenuste kasutamisel (kohtuotsused ebookers.com Deutschland, EU:C:2012:487, punkt 13, ja Vueling Airlines, C‑487/12, EU:C:2014:2232, punkt 32).
34 Määruse nr 1008/2008 põhjendusest 16 nähtub, et lennuettevõtjale kehtestatud kohustus näidata „alati” lõplikku makstavat hinda on vajalik selleks, et tarbijad saaksid tõhusalt võrrelda erinevate lennuettevõtjate lennuteenuste hindu vastavalt määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 eesmärgile, milleks on tõhusalt võrrelda lennuteenuste hindasid (vt selle kohta kohtuotsus Vueling Airlines, EU:C:2014:2232, punkt 33).
35 Eeltoodust lähtudes tuleb esimesele küsimusele vastata, et määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 teist lauset tuleb tõlgendada nii, et niisuguses elektroonilises broneerimissüsteemis, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tuleb lõplik makstav hind näidata lennuteenuste hinna igakordsel, sealhulgas esmakordsel esitamisel.
Teine küsimus
36 Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtult selgitust, kas määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 teist lauset tuleb tõlgendada nii, et lõplik makstav hind tuleb ära näidata üksnes tarbija poolt konkreetselt välja valitud lennuteenuse või iga kuvatud lennuteenuse puhul.
37 Air Berlin märgib, et määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 teises lauses ei ole nõutud, et lõplik hind esitataks iga kuvatud lennu puhul, vaid see tuleb esitada üksnes tarbija valitud lennu puhul. Air Berlini arvates on määruse põhjenduse 16 tähenduses tõhus võrdlemine võimalik üksnes siis, kui tarbija on välja valinud konkreetse lennu, mis täpsel kellaajal ühendab lähtelennujaama sihtkoha lennujaamaga. Järelikult kuulub määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 teises lauses ette nähtud lõpliku hinna näitamise kohustus kohaldamisele vaid juhul, kui tarbija on välja valinud konkreetse lennu, ja üksnes selle lennu suhtes.
38 Sellise tõlgendusega ei saa nõustuda.
39 Nagu väidavad õigusega Bundesverband, Saksamaa, Belgia, Madalmaade ja Austria valitsus ning komisjon, kuulub määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 teises lauses ette nähtud kohustus näidata „alati” lõplikku hinda kohaldamisele piletihindade avalikustamisele mis tahes viisil, kaasa arvatud sellele, kui hind mitme lennuteenuse eest esitatakse tabeli kujul. Seega ei piisa nimetatud sättega kehtestatud kohustuse täitmiseks sellest, kui lõplik hind esitatakse ainult valitud lennu puhul.
40 Kõnealust tõlgendust toetab määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 teise lause ratio legis, mida tuletati meelde käesoleva kohtuotsuse punktides 31–34.
41 Kohustus näidata „alati” lõplikku makstavat hinda iga lennu puhul, mille hind kuvatakse, ja mitte üksnes valitud lennu puhul, võimaldab tarbijatel tõepoolest võrrelda tõhusalt erinevate lennuettevõtjate lennuteenuste hindu vastavalt määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 üldeesmärgile, milleks on lennuteenuste hindade läbipaistvus.
42 Air Berlini arvates toob artikli 23 lõike 1 teise lause tõlgendamine nii, et lõplik makstav hind tuleb esitada iga kuvatud lennu puhul, kaasa selle, et üksnes lõplikku hinda ongi võimalik esitada ja seetõttu on üldiselt keelatud kuvada üksnes lennu hinda. Sama sätte kolmandas lauses on aga nõutud, et lõpliku hinna kõrval tuleb eraldi esitada üksnes lennu hind.
43 See argument tuleb siiski põhjendamatuse tõttu tagasi lükata, sest artikli 23 lõike 1 teises lauses ette nähtud kohustus näidata iga kuvatud lennu puhul lõplikku makstavat hinda ei too kaasa keeldu esitada iga nimetatud lennu piletihind või lastitariif kõnealuse sätte kolmandas lauses sätestatud tingimustel.
44 Vastupidi, juba määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 kolmanda lause sõnastusest ilmneb, et kohustus esitada vähemalt piletihind või lastitariif, maksud, lennujaamatasud ja muud tasud, lisatasud ning lõivud juhul, kui need lisatakse piletihinnale või lastitariifile, lisandub lõike 1 teisest lausest tulenevale kohustusele näidata ära lõplik hind.
45 Eeltoodust lähtudes tuleb teisele küsimusele vastata, et määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 teist lauset tuleb tõlgendada nii, et niisuguses elektroonilises broneerimissüsteemis, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tuleb lõplik makstav hind ära näidata mitte üksnes tarbija välja valitud lennuteenuse, vaid ka iga kuvatud lennuteenuse hinna puhul.
Kohtukulud
46 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta artikli 23 lõike 1 teist lauset tuleb tõlgendada nii, et niisuguses elektroonilises broneerimissüsteemis, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tuleb lõplik makstav hind näidata lennuteenuste hinna igakordsel, sealhulgas esmakordsel esitamisel.
2. Määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 teist lauset tuleb tõlgendada nii, et niisuguses elektroonilises broneerimissüsteemis, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tuleb lõplik makstav hind ära näidata mitte üksnes tarbija välja valitud lennuteenuse, vaid ka iga kuvatud lennuteenuse hinna puhul.
Allkirjad