AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(kolmas koda)

15. aprill 2011

Liidetud kohtuasjad F‑72/09 ja F‑17/10

Simone Daake

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Avalik teenistus – Lepinguline töötaja – Töölevõtmine – Lepingulise töötajana tööle võetud endine ajutine teenistuja – Lepingu lõpukuupäeva meeldetuletus – Isikut kahjustav meede – Ilmselgelt vastuvõetamatud nõuded – Lepingu pikendamisest keeldumise otsus – Ilmne hindamisviga – Kahjuhüvitis – Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatud nõuded

Ese:      Vastavalt EÜ artikli 236 ja EA artikli 156 alusel ning ELTL artikli 270 alusel, mida Euratomi asutamislepingu artikli 106a alusel kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagid, milles S. Daake palub sisuliselt tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti 12. septembri 2008. aasta kiri, milles anti talle teada, et tema lepingulise töötaja leping lõpeb 31. oktoobril 2008 ja seda ei pikendata, ning mõista Siseturu Ühtlustamise Ametilt tema kasuks välja kahjuhüvitis.

Otsus: Jätta hageja hagid osalise ilmselgelt vastuvõetamatuse ja osalise ilmselge õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Mõista kõik kohtukulud välja hagejalt.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Lepingulise töötajale saadetud kiri, milles tuletatakse meelde tema töölepingu lõpukuupäev –Välistamine

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

2.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Otsus jätta leping pikendamata – Hõlmamine

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

3.      Ametnikud – Lepingulised töötajad – Töölevõtmine – Tähtajalise lepingu pikendamine

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 88)

4.      Ametnikud – Hagi – Kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise otsuse peale esitatud kaebus – Tähtaeg – Aegumine – Menetluse taasavamine – Tingimus – Uued faktilised või õiguslikud asjaolud

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 1)

1.      Tühistamishagi saab esitada ainult nende aktide ja otsuste peale, mis on õiguslikult siduvad ning mõjutavad otseselt ja vahetult hageja huve, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis.

Seega ei ole isikut kahjustavaks meetmeks institutsiooni kiri, milles vaid tuletatakse lepingulisele töötajale meelde tema lepingu lõpukuupäevaga seotud tingimused ning mis ei sisalda mainitud tingimuste kohta ühtegi uut asjaolu.

(vt punktid 34 ja 35)

Viited:

Euroopa Kohus: 9. juuli 1987, kohtuasi 329/85: Castagnoli vs. komisjon (punkt 11); 14. september 2006, kohtuasi C‑417/05 P: komisjon vs. Fernández Gómez (punktid 45–47).

Esimese Astme Kohus: 19. oktoober 1995, kohtuasi T‑562/93: Obst vs. komisjon (punkt 23).

2.      Juhul kui lepingut on võimalik pikendada, on administratsiooni otsus leping pikendamata jätta personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 mõttes isikut kahjustav meede ja kõnealusest lepingust erinev otsus, mille peale võib kaebuse või hagi esitada personalieeskirjades sätestatud tähtaja jooksul. Sellekohane otsus, mis tehakse pärast teenistuse huvide ja puudutatud isiku olukorra uuesti hindamist, sisaldab algse lepinguga võrreldes uut asjaolu ja seda ei saa käsitada algset otsust puhtalt kinnitava otsusena.

(vt punkt 36)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 15. oktoober 2008, kohtuasi T‑160/04: Potamianos vs. komisjon (punkt 21).

3.      Kui liidu kohus kontrollib ajutise töötaja lepingu pikendamata jätmise otsust, mis on isikut kahjustav meede, piirdub tema kontroll sellega, kas asjaomase otsuse põhjenduseks olevate teenistuse huvide hindamisel on tehtud ilmne hindamisviga ja võimu kuritarvitatud ning kas on rikutud administratsioonil lasuvat hoolitsemiskohustust, kui viimasel tuleb teenistujaga sõlmitud lepingu pikendamise kohta otsus teha.

(vt punkt 41)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 27. november 2008, kohtuasi F‑35/07: Klug vs. EMEA (punkt 68).

4.      Kui otsus, millega kahju hüvitamise nõue otseselt rahuldamata jäetakse, ei hõlma võrreldes varasema vaikimisi tehtud otsusega, millega nõue rahuldamata jäeti, asjaomase isiku olukorra uuesti hindamist uute õiguslike ja faktiliste asjaolude alusel, on selle otsuse näol tegemist vaikimisi rahuldamata jätmise otsust puhtalt kinnitava aktiga ning sellest ei hakka asjaomase isiku jaoks kulgema uut kaebetähtaega.

(vt punkt 52)

Viide:

Euroopa Kohus: 20. märts 1984, liidetud kohtuasjad 75/82 ja 117/82: Razzouk ja Beydoun vs. komisjon (punkt 12).