AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

16. jaanuar 2014

Kohtuasi F‑107/12

Philippe Guinet

versus

Euroopa Investeerimispank (EIP)

Avalik teenistus – EIP töötajad – Pensioniskeem – Pensioniõiguste ülekandmine – Hüvitis pensioniõiguste ülekandmisega viivitamisest tulenevate ebasoodsate tingimuste eest – Muus kui EIP skeemis omandatud pensioniõiguste tegeliku ülekandmise tingimus – Võrdse kohtlemise põhimõte

Ese:      ELTL artikli 270 alusel esitatud hagi, milles M. Guinet palub tühistada Euroopa Investeerimispanga (EIP) otsus jätta rahuldamata tema nõue, mis puudutab tema pensioniõiguste ümberhindamist.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta P. Guinet’ kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja kolm neljandikku Euroopa Investeerimispanga kohtukuludest. Jätta üks neljandik Euroopa Investeerimispanga kohtukuludest tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Huve kahjustav otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikkel 25)

2.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Pension – Enne teenistusse asumist omandatud pensioniõigused – Panga skeemi ülekandmine – Ülekandmise võimaluse puudumine töötajal juhul, kui panga ja asjassepuutuva liikmesriigi vahel ei ole kokkulepet sõlmitud – Täiendavate kindlustusaastate tagasiostmise võimaluse puudumine kõnealusel töötajal – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine nende töötajate suhtes, kellel on nimetatud võimalused olemas – Puudumine

(Euroopa Investeerimispanga töötajate pensioniskeemi reguleerivad eeskirjad, artikkel 21‑1)

3.      Sotsiaalkindlustus – Võõrtöötajad – Vanadus‑ ja toitjakaotuskindlustus – Liikmesriigi kodanik, kes töötab liidu asutuses – Enne liidu asutuse teenistusse asumist omandatud pensioniõigused – Ülekandmine liidu asutuse skeemi – Siseriiklikud õigusnormid, mis ei näe ette ülekandmise võimalust – Liidu õiguse rikkumine – Puudumine – Isikute vaba liikumise takistuse olemasolu – Puudumine

(ELTL artiklid 45 ja 48)

4.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Administratsiooni hoolitsemiskohustus – Hea halduse põhimõte – Ulatus – Teenistuse huvides meetmete võtmise kohustus õigusliku aluse puudumise korral – Puudumine

5.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kandmine – Õigluse nõuete arvessevõtmine – Kohtumenetluse võitnud poole kohtukulude osaliselt tema enda kanda jätmine

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 88)

1.      Otsustamaks, kas personalieeskirjades ette nähtud põhjendamiskohustus on täidetud, tuleb arvestada mitte üksnes dokumente, milles otsusest teavitati, vaid ka dokumentide koostamise ja neist huvitatud isikule teavitamise asjaolusid. Otsus on seega piisavalt põhjendatud juhul, kui see tehti kontekstis, mida asjassepuutuv teenistuja teab ning mis võimaldab tal mõista otsuse ulatust. Peale selle võib asjaolu, et asjaomane isik on teadlik otsuse tegemise kontekstist, kujutada endast selle otsuse põhjendamist.

(vt punkt 44)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 30. november 2010, kohtuasi F‑97/09: Taillard vs. parlament (punkt 33); 15. veebruar 2011, kohtuasi F‑81/09: Marcuccio vs. komisjon (punkt 40).

Euroopa Liidu Üldkohus: 7. juuli 2011, kohtuasi T‑283/08 P: Longinidis vs. Cedefop (punkt 68); 24. oktoober 2011, kohtuasi T‑213/10 P: P vs. parlament (punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika).

2.      Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega on tegemist vaid juhul, kui kahte isikute kategooriat, kelle faktiline ja õiguslik olukord ei erine oluliselt, koheldakse erinevalt või kui erinevaid olukordi käsitletakse ühetaoliselt.

Euroopa Investeerimispanga sise‑eeskirjades ette nähtud tagasiulatuvuse soodustus, mis on täiendavate pensioniõigusliku staaži aastate ostmist võimaldavas süsteemis sätestatud, ei ole midagi muud kui vahend selliste ebasoodsate tagajärgede kõrvaldamiseks, mis tulenevad asjaomasest ametnikust sõltumatust võimalikust viivitusest tema pensioniõiguste ülekandmisel, arvestades ametniku Euroopa Investeerimispanga teenistusse astumise kuupäeva. Niisugused negatiivsed tagajärjed tulenevad eelkõige asjaomase isiku eluea tõusust ja karjääriarengust, mille tulemusena ühe täiendava kindlustusaasta ostuhind tõuseb. Seega on nii õigus tagasiulatuvuse soodustuse andmisele kui ka sellise soodustuse summa asjaomase isiku pensioniõiguste ülekandmisega lahutamatult seotud. Siit järeldub, et tagasiulatuvuse soodustus ei ole panga pensioniskeemis pensioniõiguste autonoomne ümberhindamine, millest võiks kasu saada teenistuja, kes ei ole oma siseriiklikus skeemis omandatud pensioniõigusi üle kandnud.

Järelikult ei ole tagasiulatuvuse soodustuse osas selle isiku faktiline ja õiguslik olukord, kes ei pensioniõigusi üle kandnud, sama võrreldes nende panga töötajatega, kelle panga pensioniskeemi makstud pensioniõigusi oleks võinud negatiivselt mõjutada asjaomastest teenistujatest sõltumatud viivitused pensioniõiguste ülekandmise teostamisel.

(vt punktid 57, 60, 62 ja 63)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 15. märts 1994, kohtuasi T‑100/92: La Pietra vs. komisjon (punkt 50).

Avaliku Teenistuse Kohus: 26. september 2011, kohtuasi F‑29/06: Arnaldos Rosauro jt vs. komisjon (punkt 157).

3.      Liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisel ei näe ei EL toimimise leping, ei määrus nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ega selle järel kehtinud määrus nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ette sätteid, mis käsitleksid varem omandatud pensioniõigustele vastava kapitali üleminekut, vaid need põhinevad perioodide liitmisel ja hüvitiste proportsionaalsel arvutamisel, nagu see tuleneb ELTL artiklist 48, mida on rakendatud nimetatud määrustega.

Seega ei nähtu ELTL artiklist 45 liikmesriigile kohustust näha Euroopa Investeerimispanga töötajale ette võimalust kanda eelnevalt omandatud pensioniõigustele vastavat kapitali üle selle panga pensioniskeemi ega kohustust sõlmida selle saavutamiseks vastav kokkulepe.

Järelikult ei saa seda, kui panga töötajatel selline võimalus puudub, pidada töötajate vaba liikumise takistamiseks ELTL artikli 45 tähenduses.

(vt punktid 76‑78)

Viide:

Euroopa Kohus: 4. juuli 2013, kohtuasi C‑233/12: Gardella (punktid 33 ja 35).

4.      Hoolitsemiskohustus ja hea halduse põhimõte tähendavad muu hulgas seda, et kui pädev asutus otsustab ametniku või teenistuja olukorra üle, isegi kui ta teeb seda ulatusliku kaalutlusõiguse raames, võtab ta arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad tema otsust mõjutada; ta peab sellise otsuse tegemisel arvestama mitte ainult teenistuse huve, vaid ka asjaomase ametniku või teenistuja huve. Hoolitsemiskohustus, hea usu ja hea halduse põhimõtted ei saa siiski olla õigustuseks sellele, et administratsioon võtab meetmeid hageja huvides ilma igasuguse õigusliku aluseta.

Järelikult ei saa juhul, kui Euroopa Investeerimispangal puudub õiguslik alus anda ühele oma teenistujatest täiendavate kindlustusaastate ostmisega seotud soodustus või kui puudub igasugune õiguslik kohustus hüvitada rahalist kahju, mis on tekkinud sellele teenistujale põhjusel, et Euroopa Investeerimispank ja liikmesriik, kus teenistuja oma pensioniõigused omandas, ei ole sõlminud ülekandmise kokkulepet, pangale ette heita, et ta ei ole kõnealust soodustust kehtestanud, rikkudes sellega hoolitsemiskohustust ning hea usu ja hea halduse põhimõtteid.

(vt punktid 83 ja 84)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 19. veebruar 2013, kohtuasi F‑17/11: BB vs. komisjon (punkt 61).

5.      Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 88 kohaselt võidakse poolelt, isegi kui asi lahendatakse tema kasuks, kohtukulud tervikuna või osaliselt välja mõista, kui see on õigustatud tema käitumise tõttu. Niisuguse olukorraga on tegemist juhul, kui kohtumenetluse võitnud pool esitas esimest korda kohtuistungil argumendid, mis oleks võinud kohtuasja menetlemist oluliselt mõjutada, kui mõni nendest argumentidest oleks olnud põhjendatud, ilma et ta oleks argumentide hilinenud esitamist selgitanud.

(vt punktid 94 ja 96)