Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Corte di appello di Napoli (Itaalia) 22. jaanuaril 2020 – TJ versus Balga Srl
(kohtuasi C-32/20)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Corte di appello di Napoli
Põhikohtuasja pooled
Apellant: TJ
Vastustaja apellatsioonimenetluses: Balga Srl
Eelotsuse küsimused
1. Kas ELi põhiõiguste harta artiklit 34 tuleb tõlgendada nii, et see annab ebaseadusliku kollektiivse koondamise korral õiguse kaitsele, mis täidab tõhususe, mõjususe, piisavuse ja hoiatava mõju tingimuse, kuna need nõuded väljendavad „liidu õiguses“ ette nähtud järelmite laadi, mis kaitsevad põhiväärtuste austamist, mida tuleb järgida riigisiseses õigusnormis – või rakendustavas –, mis tagab konkreetse järelmi iga põhjendamatu vallandamise eest? Kas need tingimused kujutavad endast seega olulist ja kohtumenetluses kasutatavat välist piirnormi hagidele, mida liikmesriigi kohus tunnustab direktiivi 98/59/EÜ1 rakendava riigisisese õiguse või praktika kooskõlla viimiseks liidu õigusega?
2. Kas selleks, et määrata kindlaks liidu õigusega ette nähtud kaitsetase ebaseadusliku kollektiivse koondamise korral, tuleb ELi põhiõiguste harta artikli 47 tõlgendamisel „nõuetekohaselt arvesse“ võtta ja seega asjakohaseks pidada täiendatud ja parandatud Euroopa sotsiaalharta artikli 24 sisulist tähendust, millele on viidatud „Selgitustes“ ja mis tuleneb Euroopa sotsiaalõiguste komitee otsustest, ning kas järelikult on liidu õigusega vastuolus liikmesriigi õigusnormid ja rakendustavad, mis, jättes välja töökohale ennistamise meetme, piirduvad üksnes rahalist hüvitist tagava kaitsega, mida iseloomustab ülemmäär, mille määramisel arvestatakse eelkõige tööstaaži, ega hüvita kahju, mis tulenes töötajale sissetulekuallika kaotamisest?
3. Kas liikmesriigi kohus peab seega, hinnates, mil määral on riigisisene õigusnorm, millega võetakse üle või määratakse kindlaks kaitse ulatus (valikukriteeriumide rikkumise tõttu) ebaseadusliku kollektiivse koondamise korral, arvesse võtma Euroopa sotsiaalharta sisu, mis tuleneb selle organite otsustest, ja pidama igal juhul vajalikuks täielikku kaitset, või vähemat kaitset töölepingust ilmajäämisest tulenevate majanduslike tagajärgede eest?
4. Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 20, 21, 34 ja 47 on vastuolus see, kui liikmesriik kehtestab direktiivi 98/59/EÜ üle võtmiseks õigusnormid või rakendustava, millega nähakse ainult pärast 7. märtsi 2015 tööle võetud töötajatele ette järelmisüsteem, mis vastupidi sellele, mis on tagatud teistele töötajatele – kelle suhtes on algatatud sama menetlus, kuid kes on tööle võetud varem – välistab tööle ennistamise ja selliste tagajärgede heastamise, mis tulenevad sissetuleku ja sotsiaalkindlustuse kaotusest, ning tagab üksnes õiguse rahalisele hüvitisele, mis väljendub summas, mille määramisel arvestatakse eelkõige tööstaaži, ja millega tehakse seega vahet tööle võtmise kuupäeva alusel – järelm, millest tulenevad erinevad kaitsetasemed, mis põhinevad eespool nimetatud kriteeriumil ning mitte tegelikel tagajärgedel, mis tulenesid sissetulekuallika õigusvastasest kaotamisest?
____________
1 Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1998, L 225, lk 16; ELT eriväljaanne 05/03, lk 327).