AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

14. aprill 2011

Kohtuasi F‑113/07

Irmantas Šimonis

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Institutsioonidevaheline üleviimine – Jurist‑lingvist – Põhjenduste asendamine – Minimaalse teenistusstaaži nõue

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega I. Šimonis palub esimese võimalusena tühistada otsus, millega institutsioonidevahelise vaba ametikoha teate KOM/2007/142 esemeks olnud ametikoha täitmiseks toimuva valikumenetluse raames keeldus komisjon Euroopa Kohtult taotlemast hageja üleviimist; otsusest sai hageja teada 8. märtsil 2007.

Otsus: Tühistada otsus, millega komisjon vaba ametikoha teate KOM/2007/142 esemeks olnud ametikoha täitmiseks toimuva valikumenetluse raames keeldus Euroopa Kohtult taotlemast hageja üleviimist. Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja hageja kohtukulud. Jätta hageja nõuete toetuseks menetlusse astunud Leedu Vabariigi kohtukulud tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Kaebuse tagasilükkamise sõnaselge otsus – Varasema otsuse läbivaatamise järel tehtud otsus – Vastuvõetavus

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Vaba ametikoha teade – Ese – Administratsiooni kohustus märkida ametikoha täitmiseks nõutavad tingimused – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikkel 29)

3.      Ametnikud – Töölevõtmine – Kriteeriumid – Teenistuse huvid – Administratsiooni kaalutlusõigus – Piirid

(Personalieeskirjad, artikkel 29)

4.      Ametnikud – Töölevõtmine – Menetlused – Valik – Administratsiooni kaalutlusõigus

(Personalieeskirjad, artikli 29 lõige 1)

5.      Ametnikud – Töölevõtmine – Administratsiooni kohustus täita vabaks kuulutatud ametikoht – Puudumine – Erand

6.      Ametnikud – Hagi – Vaidlustatud akti põhjenduste asendamine menetluse käigus – Lubamatus – Erand

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

1.      Igasugune kaebuse tingimusteta rahuldamata jätmine, olgu kaudne või otsene, üksnes kinnitab vaid toimingut või tegevusetust, mida kaebuse esitaja vaidlustab, ning see ei ole iseseisev vaidlustatav akt. Isikut kahjustava meetmena ei saa kvalifitseerida pelgalt kinnitavat meedet, mis see on juhul, kui see ei sisalda ühtegi uut asjaolu võrreldes varasema isikut kahjustava meetmega ja mida sellega järelikult ei asendata.

Sellegipoolest võib kaebust sõnaselgelt tagasilükkav otsus oma sisust tulenevalt mitte olla hageja poolt vaidlustatud meedet pelgalt kinnitav. Nii on juhul, kui kaebust tagasilükkava otsusega on hageja olukord uute õiguslike ja faktiliste asjaolude põhjal uuesti läbi vaadatud või kui see muudab või täiendab esialgset otsust. Niisugustel juhtudel on kaebuse tagasilükkamise otsus selline akt, mille üle teostab kontrolli liidu kohus, võttes seda arvesse vaidlustatud akti õiguspärasuse hindamisel, või käsitleb seda isegi isikut kahjustava meetmena, mis asendab viimati nimetatut.

(vt punktid 35 ja 36)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 2. märts 2004, kohtuasi T‑14/03: Di Marzio vs. komisjon (punkt 54).

Avaliku Teenistuse Kohus: 30. november 2009, kohtuasi F‑86/08: Voslamber vs. komisjon (punktid 29 ja 30 ning seal viidatud kohtupraktika).

2.      Õiguskindluse põhimõte, mille kohaselt peab administratsioon võimaldama asjaomastel isikutel täpselt teada neil olevate kohustuste ja õiguste ulatust, nõuab, et töötajate õigusi ja kohustusi kindlakstegev norm tuleb avaldada kohasel viisil administratsiooni poolt kindlaks määratud eeskirjade alusel ja vastavas vormis. Sellist avaldamist nõutakse sisejuhise puhul, mille kohaselt selleks, et neid saaks teistele ametikohtadele määrata, peab jurist-lingvisti töökohustusi täitvate administraatorite teenistusstaaž alates esimesest töölevõtmisest olema neli aastat.

Mis puudutab ametnike töölevõtmise norme, siis ametisse nimetav asutus peab nii täpselt kui võimalik vaba ametikoha teates märkima ametikoha täitmiseks nõutavad tingimused selleks, et huvitatud isikutel oleks võimalik hinnata, kas nad saavad kandideerida. Muidugi ei pea ametisse nimetav asutus kordama kõiki personalieeskirjades sõnaselgelt sätestatud tingimusi, kuna eeldatakse, et kandidaadid on nendest teadlikud, kuid vaba ametikoha teade kaotaks oma mõtte – milleks on teavitada kandidaate tingimustest, mida nad ametikohale asumiseks peavad täitma −, kui administratsioon võiks kandidaatuuri tagasi lükata põhjusel, mida sõnaselgelt selles teates või personalieeskirjades ei ole märgitud, või mida ei ole avaldatud. Kui administratsioon tugineks esitatud kandidaatide suhtes teatud tingimustele, mis on tema arvates nõutud asjaomase ametikoha täitmiseks, ja seda pärast vaba ametikoha teate avaldamist, siis rikuks see personalieeskirjade sätteid ning eriti objektiivsuse põhimõtet.

(vt punktid 73–75 ja 90)

Viited:

Euroopa Kohus: 30. oktoober 1974, kohtuasi 188/73: Grassi vs. nõukogu (punkt 40); 21. juuni 2007, kohtuasi C‑158/06: ROM-projecten (punkt 25); 11. detsember 2007, kohtuasi C‑161/06: Skoma-Lux (punkt 28); 10. märts 2009, kohtuasi C‑345/06: Heinrich (punkt 44).

Esimese Astme Kohus: 2. oktoober 1996, kohtuasi T‑356/94: Vecchi vs. komisjon (punkt 50).

Avaliku Teenistuse Kohus: 30. november 2009, kohtuasi F‑80/08: Wenig vs. komisjon (punkt 90).

3.      Kuigi teenistuse huvide hindamisel on administratsioonil lai kaalutlusõigus, on ta üksikotsuse vastuvõtmisel kohustatud hindama konkreetselt käesoleva juhu asjaolusid. Töölevõtmise puhul ei saa administratsioon otsuse vastuvõtmisel piirduda teenistuse huvidele või ka õiglusele viitamisega, ilma et ta selgitaks, miks täidetava ametikoha spetsiifika õigustab sellise otsuse vastuvõtmist.

Komisjon ei täida seda nõuet, kui ta selleks, et põhjendada otsuse vastuvõtmist, millega komisjon institutsioonidevahelise vaba ametikoha teate esemeks olnud ametikoha täitmiseks toimuva valikumenetluse raames välistas teise institutsiooni jurist-lingvisti, väidab, et peab eelistama oma ametnike asutusesisest liikuvust, et on vaja arvesse võtta jurist-lingvistide töölevõtmiseks korraldatud konkursside spetsiifikat ning et viimased määratakse soodsamale palgaastmele, ilma et ta selgitaks, miks teenistuse huvid nõuavad, et asjaomast ametikohta ei saa täita jurist‑lingvistiga, kes on tööle võetud vähem kui neli aastat tagasi − s.o teenistusstaaž, mida sisejuhise alusel nõutakse, kuid mitte alati – pelga kolme aasta asemel, mida näeb ette 2005. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe.

(vt punktid 77 ja 78)

Viited:

Euroopa Kohus: 14. juuli 1988, liidetud kohtuasjad 33/86, 44/86, 110/86, 226/86 ja 285/86: Stahlwerke Peine-Salzgitter ja Hoogovens Groep vs. komisjon (punkt 27).

Esimese Astme Kohus: 5. oktoober 1995, kohtuasi T‑17/95: Alexopoulou vs. komisjon (punkt 21).

4.      Personalieeskirjade artikli 29 lõike 1 kohaselt peab ametisse nimetav asutus enne ametikoha täitmist eelistatuse järjekorras analüüsima, kas seda kohta on võimalik täita esiteks edutamise või üleviimise teel selle institutsiooni sees, kus ametikoht vabanes, teiseks institutsioonis sisekonkursi korraldamise teel ja kolmandaks teiste institutsioonide ametnike üleviimistaotluste teel, enne kui ta rakendab konkursimenetlust kas kvalifikatsioonide või katsete või nii kvalifikatsioonide kui ka katsete põhjal.

Muidugi ei pea ametisse nimetav asutus tingimata eelistama edutamist või üleviimist, isegi kui kandidaatideks on sobivad ametnikud, kes täidavad kõiki vaba ametikoha teates märgitud tingimusi. Enne valiku laiendamist sisekonkursi korraldamise teel või uurides institutsioonisisese üleviimise võimalusi, peab ametisse nimetav asutus siiski analüüsima, kas olemasolevad võimalused võivad viia sellise isiku ametisse nimetamiseni, kes on võimalikult võimekas, tulemuslik ja sõltumatu.

(vt punktid 81 ja 82)

Viited:

Euroopa Kohus: 5. detsember 1974, kohtuasi 176/73: Van Belle vs. nõukogu (punktid 5 ja 6); 18. märts 1999, kohtuasi C‑304/97 P: Carbajo Ferrero vs. parlament (punkt 29).

Esimese Astme Kohus: 23. aprill 2002, kohtuasi T‑372/00: Campolargo vs. komisjon (punkt 98).

5.      Kuigi ametisse nimetaval asutusel ei ole kohustust jätkata töölevõtmise menetlust, saab ta menetluse katkestada ainult objektiivsetel ja piisavatel põhjustel, et tasakaalustada asjaomase isiku ootust kandideeritavale ametikohale nimetamise suhtes; ootuse määr sõltub valikumenetluse staadiumist, kuhu asjaomane isik on jõudnud. Need põhjused peavad olema sellised, mida oli tavapäraselt hoolikal administratsioonil enne vaba ametikoha teate koostamist eelnevalt võimatu tuvastada.

(vt punkt 90)

Viited:

Euroopa Kohus: 9. veebruar 1984, liidetud kohtuasjad 316/82 ja 40/83: Kohler vs. kontrollikoda (punkt 22).

Esimese Astme Kohus: 18. märts 1997, kohtuasi T‑35/96: Rasmussen vs. komisjon (punkt 60); 17. veebruar 1998, kohtuasi T‑56/96: Maccaferri vs. komisjon (punkt 33); 27. november 2003, liidetud kohtuasjad T‑331/00 ja T‑115/01: Bories jt vs. komisjon (punkt 173).

6.      Administratsioon ei või asendada või lisada otsuse põhjendust menetluse käigus, välja arvatud siis, kui tal on piiratud pädevus nii, et vaidlustatud otsuse võimalikul tühistamisel ei saaks olla muud mõju kui kohustada administratsiooni võtma tühistatud otsusega sisu poolest identne uus otsus.

(vt punkt 93)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 15. detsember 2010, kohtuasi F‑67/09: Angulo Sánchez vs. nõukogu (punkt 71).