Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Törvényszék (Ungari) 23. jaanuaril 2019 – Telenor Magyarország Zrt. versus Nemzeti Média- és Hírközlési Hatóság Elnöke

(kohtuasi C-39/19)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Fővárosi Törvényszék

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Telenor Magyarország Zrt.

Vastustaja: Nemzeti Média- és Hírközlési Hatóság Elnöke

Eelotsuse küsimused

1.    Kas internetiühenduse teenuse osutaja ja lõppkasutaja vahel sõlmitud kaubanduslepingut, mille alusel teenuseosutaja kohaldab lõppkasutajale teatavate rakenduste suhtes nulltariifi (s.t andmemahus ei võeta arvesse teatava rakenduse andmesidet ega aeglustata andmeside kiirust, kui lepingus sätestatud andmemaht on täis) ja mille kohaselt teenuseosutaja rakendab diskrimineerimist, mis piirdub lõpptarbijaga sõlmitud kaubanduslepingu tingimustega ja on suunatud ainult selle lõppkasutaja vastu, kes on selle lepingu pool, ja mitte lõppkasutaja vastu, kes selle lepingu pool ei ole, tuleb tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määruse (EL) 2015/2120, millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul1 ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (edaspidi „määrus“), artikli 3 lõike 2 seisukohast?

2.    Kui vastus esimesele eelotsuse küsimusele on eitav, siis kas määruse artikli 3 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et rikkumise tuvastamiseks – arvestades ka määruse põhjendust 7 – on vaja mõju- ja turupõhist hindamist, mis määraks kindlaks, kas ja mil määral internetiühenduse teenuse osutaja võetud meetmed piiravad tõepoolest määruse artikli 3 lõikega 1 lõppkasutajale antud õigusi?

3.    Kas esimest ja teist küsimust arvestamata tuleb määruse artikli 3 lõiget 3 tõlgendada nii, et selles lõikes sätestatud keeld on tingimusteta, üldine ja objektiivne, nii et selle alusel on keelatud igasugused andmeliikluse haldamise meetmed, mis teevad vahet teataval internetisisul, olenemata sellest, kas internetiühenduse teenuse osutaja kehtestab need meetmed lepingu, kaubandustava või muud tüüpi teguviisiga?

4.    Kas juhul, kui vastus kolmandale küsimusele on jaatav, võib tuvastada ka määruse artikli 3 lõike 3 rikkumist ainuüksi seetõttu, et esineb diskrimineerimine, ilma et oleks vaja lisaks turu ja mõju hindamist, mistõttu sel juhul ei ole vaja läbi viia hindamist vastavalt määruse artikli 3 lõigetele 1 ja 2?

____________

1 ELT 2015, L 310, lk 1.