Language of document :

Nestlé Unbternehmungen Deutschland GmbH 18. septembril 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 12. juuli 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-41/17: Lotte Co. Ltd versus EUIPO

(kohtuasi C-580/18 P)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Nestlé Unbternehmungen Deutschland GmbH (esindajad: advokaadid A. Jaeger-Lenz, C. Elkemann, A. Lambrecht)

Teised menetlusosalised: Lotte Co. Ltd, Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Apellandi nõuded

tühistada Üldkohtu (üheksas koda) 12. juuli 2018. aasta otsus kohtuasjas T-41/17 ja jätta rahuldamata Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 28. oktoobri 2016. aasta otsus (asi R-0250/2016-5);

teise võimalusena tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja saata kohtuasi Üldkohtule tagasi;

mõista kohtukulud välja hagejalt (Lotte Co. Ltd).

Väited ja peamised argumendid

Apellant esitab järgmised väited::

Üldkohus eksis kohaldades talle määruse nr 207/20091 artikli 65 lõikega 3 antud muutmispädevust, kuigi apellatsioonikoda ei olnud veel esitanud piisavaid järeldusi kaubamärgi kasutamise sagedust ja järjepidevust puudutavate faktiliste asjaolude kohta. See kahjustab apellandi huve, kuna Üldkohtu enda järeldused on liiga lühidad ega käsitle asjakohaseid tõendeid. Kui vastavad järeldused oleks esitatud juba apellatsioonikojas, siis oleks apellant saanud need vaidlustada Üldkohtule esitatud hagiavalduses.

Üldkohus põhjendas määruse nr 207/2009 artikli 42 lõigete 2 ja 3 kohast hinnangut „tegelikku kasutamise“ kohta peamiselt sellega, et esitatud arvetel märgitud käive oli liiga väike võrreldes ausõnalises kinnituses esitatud käibega. Üldkohus oleks aga pidanud vähemalt arvesse võtma asjaomases sektoris tavapäraseid tootmis- ja turustamismahte. Üksiku ettevõtja tegelik subjektiivsel olukorral ei tohiks kaubamärgi kasutamise ulatuse seisukohast mingit tähtsust olla. Lisaks tuleb kaubamärki pidada tegelikult kasutatuks ka juhul, kui see on mahult tähtsusetu, sest absoluutseid piire ei ole kehtestatud. Asjaomase kauba turustamise strateegiat ja edukust ei ole vaja hinnata. Asjasse puutub üksnes see, ega kasutamine ei ole puhtalt sümboolne.

Üldkohus rikkus lisaks õigusnormi, kui ta tõlgendas määruse nr 207/2009 artikli 42 lõigete 2 ja 3 kohast „tegelikku kasutamise“ tingimust, kuna ta tugines kogu turu suurusele ja jättis arvesse võtmata objektiivsed tootmis- ja turustamismahud asjaomases sektoris ning sellel turul tegutsevate ettevõtjate mitmekesisuse.

Üldkohus moonutas faktilisi asjaolusid varasema kaubamärgi tegeliku kasutamise kohta, kui ta jättis tähelepanuta ausõnalises kinnituses esitatud olulise teabe, mis eelkõige puudutas kasutamise järjepidevust.

Üldkohus rikkus ka võrdse kohtlemise üldpõhimõtet, kui ta hinnates küsimust, kas varasem kasutamine sobib õiguste säilitamiseks, viitas peamiselt apellandi litsentsiaati puudutavatele subjektiivsetele asjaoludele ja võttis eelkõige arvesse litsentsiaadi äri-, tootmis- ja turustamismahte.

Võrdse kohtlemise üldpõhimõtte rikkumine on tingitud ka asjaolust, et Üldkohus ei võtnud arvesse Üldkohtu ja Euroopa Kohtu varasemaid otsuseid, milles Üldkohus ja Euroopa Kohus on kinnitanud tegelikku kasutamist sarnaste asjaolude puhul.

____________

1     Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (konsolideeritud versioon), ELT 2009, L 78, lk 1.