AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

2. juuli 2009

Kohtuasi F‑19/08

Kelly-Marie Bennett jt

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Tähtajatu leping ülesütlemise klausliga – Avalikud konkursid – Vastuvõetavus – Isikut kahjustav meede – Muude teenistujate teenistustingimuste artiklid 8 ja 47 – Põhjendamiskohustus – Hoolitsemiskohustus – Hea halduse põhimõte – Õiguspärane ootus – Diskrimineerimiskeelu põhimõte – Keelenõuded – Võimu kuritarvitamine – Lepingute heas usus täitmise põhimõte

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega K.‑M. Bennett ja veel üksteist Siseturu Ühtlustamise Ameti ajutist teenistujat taotlevad seda, et kolme hageja osas tühistatakse konkursi OHIM/AD/02/07 teade, mille eesmärk on tulevaste ametnike reservi moodustamine AD 6 ametniku töökohale tööstusomandi valdkonnas, ning et ülejäänud hagejate osas tühistataks konkursi OHIM/AST/02/07 teade, mille eesmärk on tulevaste ametnike reservi moodustamine neljale AST 3 assistendi töökohale tööstusomandi valdkonnas (ELT C 300 A, lk 17 ja 50 ning konkursiteate parandused, ELT 2008, C 67 A, lk 2 ja 4) ning väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 25 000 eurot hageja kohta.

Otsus: Mõista Siseturu Ühtlustamise Ametilt igale hagejale kahju hüvitamiseks välja 2000 euro suurune summa. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta Siseturu Ühtlustamise Ameti kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja üks neljandik hagejate kohtukuludest. Jätta kolm neljandikku hagejate kohtukuludest nende endi kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Konkursi katsetele mittelubamise otsuse peale esitatud hagi – Võimalus tugineda konkursiteatest tulenevale eeskirjade eiramisele

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2 ning artikli 91 lõige 1)

2.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Ajutise teenistuja tööleping

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

3.      Ametnikud – Konkurss – Konkurss kvalifikatsiooni ja katsete põhjal – Konkursile lubamise tingimused

(Personalieeskirjad, artikli 27 esimene lõik)

4.      Ametnikud – Töölevõtmine – Menetlused – Valik – Ametisse nimetava asutuse kaalutlusõigus

(Personalieeskirjad, artikkel 27 ja artikli 29 lõige 1)

5.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Tähtajatud lepingud ülesütlemise klausliga, mida kohaldatakse ainult pärast avalikku konkurssi koostatud reservnimekirja kandmata jätmise korral – Konkursiteade, milles nähakse ette täidetavate ametikohtade arv, mida on selgelt vähem kui asjaomaseid lepinguid

6.      Ametnikud – Konkurss – Konkursile lubamise tingimused – Võrdne kohtlemine

7.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Lepingute heas usus täitmise põhimõte

8.      Ametnikud – Hagi – Menetluslik raamistik – Ametialase eksimuse eest administratsiooni vastutuse tekkimine

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 1)

1.      Nii eelnev halduskaebus kui ka hagi peavad olema suunatud personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 ja artikli 91 lõike 1 tähenduses hagejat kahjustava meetme vastu, millel on siduvad õiguslikud tagajärjed, mis võivad otse ja vahetult mõjutada hageja huve, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis.

Mis puudutab konkursiteadet, siis seoses töölevõtmise menetluse –, mis on keeruline ja üksteisele järgnevatest, väga tihedalt seotud otsustest koosnev haldustoiming – erilise olemusega on hagejal hilisema üksikotsuse nagu katsetele mittelubamise otsuse peale esitatud hagi puhul õigus tugineda konkursi käigus esinenud eeskirjade eiramisele, isegi kui selliste eeskirjade eiramise võib tuletada konkursiteate enda tekstist. Konkursiteate peale võib erandjuhul samuti tühistamishagi esitada, kui hageja kandidatuuri välistavaid tingimusi kehtestades on selle puhul tegemist isikut kahjustava meetmega personalieeskirjade artiklite 90 ja 91 tähenduses.

(vt punktid 65 ja 66)

Viited:

Euroopa Kohus: 19. juuni 1975, kohtuasi 79/74: Küster vs. parlament (EKL 1975, lk 725, punktid 5–8); 8. märts 1988, liidetud kohtuasjad 64/86, 71/86–73/86 ja 78/86: Sergio jt vs. komisjon (EKL 1988, lk 1399, punkt 15); 11. august 1995, kohtuasi C‑448/93 P: komisjon vs. Noonan (EKL 1995, lk I‑2321, punktid 17–19).

Esimese Astme Kohus: 16. september 1993, kohtuasi T‑60/92: Noonan vs. komisjon (EKL 1993, lk II‑911, punkt 21); 7. september 2005, kohtuasi T‑358/03: Krahl vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑215 ja II‑993, punkt 38).

Avaliku Teenistuse Kohus: 28. juuni 2006, kohtuasi F‑101/05: Grünheid vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑1‑55 ja II‑A‑1‑199, punkt 33); 24. mai 2007, liidetud kohtuasjad F‑27/06 ja F‑75/06: Lofaro vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punkt 57).

2.      Juba allkirjastatud ajutise teenistuja lepingu peale võib esitada kaebuse seoses sellega, et see võib teenistujat kahjustada.

(vt punkt 96)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 11. juuli 2002, liidetud kohtuasjad T‑137/99 ja T‑18/00: Martínez Páramo jt vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑119 ja II‑639, punkt 56); 15. oktoober 2008, kohtuasi T‑160/04: Potamianos vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑2‑0000 ja II‑A‑2‑0000, punkt 21, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Kohtusse (kohtuasi C‑561/08 P)).

3.      Võttes arvesse Euroopa Ühendustes korraldatud igasuguste konkursside eesmärki, milleks personalieeskirjade artikli 27 esimesest lõigust nähtuvalt on saada institutsiooni ning ka asutuste teenistusse võimalikult võimekad, tulemuslikud ja sõltumatud ametnikud, ei ole kuidagi mõõdutundetu näha konkursiteates ette vähemalt kolm aastast kestnud ülikooliõpingute läbimist tunnistava diplomi ning ametikohustuste laadiga seotud vähemalt kolmeaastase töökogemuse nõue.

(vt punkt 104)

4.      Vaba ametikoha täitmisel on ametisse nimetaval asutusel ulatuslik kaalutlusõigus otsida võimalikult võimekaid, tulemuslikke ja sõltumatuid kandidaate. Sellega seoses näitab personalieeskirjade artikli 29 lõike 1 punktis b kasutatud sõna „kas” selgelt, et ametisse nimetav asutus ei pea kindlalt korraldama institutsioonis sisekonkurssi, vaid lihtsalt analüüsima igal juhul, kas selline meede viib personalieeskirjade artikli 27 nõuetele vastavate isikute ametisse nimetamiseni. Nii ei pea administratsioon viidatud järjekorras järgima personalieeskirjade artikli 29 lõikes 1 loetletud menetluse erinevaid etappe ning võib otsustada liikuda ühest etapist teise, isegi kui esimese etapi raames on tal sobilikke kandidaate.

(vt punkt 110)

Viited:

Euroopa Kohus: 5. juuni 2003, kohtuasi C‑121/01 P: O’Hannrachain vs. parlament (EKL 2003, lk I‑5539, punkt 14).

Esimese Astme Kohus: 16. jaanuar 2001, liidetud kohtuasjad T‑97/99 ja T‑99/99: Chamier ja O’Hannrachain vs. parlament (EKL AT 2001, lk I‑A‑1 ja II‑1, punkt 33; 11. november 2003, kohtuasi T‑248/02: Faita vs. majandus- ja sotsiaalkomitee (EKL AT 2003, lk I‑A‑281 ja II‑1365, punkt 45).

5.      Pakkudes mitmele teenistujale, kes osalesid edukalt institutsioonisisestes valikumenetlustes, ajutise teenistuja tähtajatut lepingut ülesütlemise klausliga, mida kohaldatakse ainult siis, kui asjaomaseid isikuid ei kanta pärast avalikku konkurssi koostatud reservnimekirja, ning võttes nii selgelt kohustuse jätta asjaomased isikud alaliselt institutsiooni tööle tingimusel, et nad on kantud sellisesse reservnimekirja, seejärel piirates täidetavate ametikohtade arvu mõnele ametikohale ning piirates pärast kahte, pealegi avalikku konkurssi koostatud sobivate kandidaatide loetellu kantud konkursi edukalt läbinud isikute arvu vastavalt täidetavate ametikohtade täpsele arvule, vähendab institutsioon radikaalselt ja objektiivselt kõigi nende teenistujate võimalusi välistada ülesütlemise klausli kohaldamine ning seega muudab osaliselt sisutühjaks ajutiste teenistujate suhtes võetud lepinguliste kohustuste ulatuse.

Selle tuvastamine ei too siiski kaasa nende konkursiteadete tühistamist. Sätestades, et sobivate kandidaatide nimekiri sisaldab võimaluse korral vähemalt kaks korda rohkem kandidaate kui on täidetavaid kohti, on personalieeskirjade III lisa artikli 5 viienda lõigu puhul tegemist ainult konkursikomisjoni soovitusega, mille eesmärk on lihtsustada ametisse nimetava asutuse otsuste tegemist. Pealegi ei sõltu konkursiteate kui üldkohaldatava meetme õiguspärasus konkursikandidaate administratsiooniga siduvate lepinguklauslite sisust ega viisist, kuidas administratsioon nimetatud klausleid täitis.

(vt punktid 116, 117, 119 ja 120)

Viited:

Euroopa Kohus: 26. oktoober 1978, kohtuasi 122/77: Agneessens jt vs. komisjon (EKL 1978, lk 2085, punkt 22).

Esimese Astme Kohus: 17. detsember 1997, kohtuasi T‑159/95: Dricot jt vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑385 ja II‑1035, punkt 67); 17. detsember 1997, kohtuasi T‑225/95: Chiou vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑423 ja II‑1135, punkt 82); 23. jaanuar 2003, kohtuasi T‑53/00: Angioli vs. komisjon (EKL AR 2003, lk I‑A‑13 ja II‑73, punkt 103).

6.      Teenistuse huvides võib olla põhjendatud, et konkursi kandidaadilt nõutakse teatud ühenduste keeltes spetsiifilist keeleoskust, kui keeleoskuse tase, mida töölevõtmise menetluses võidakse nõuda, on teenistuse tegelike vajadustega proportsionaalne. Institutsioonide sisese töökorralduse raames tekitab täielik pluralistlik keelesüsteem suuri haldamisraskusi ning on majanduslikult koormav. Liidu institutsioonide ja organite nõuetekohane toimimine, eriti siis, kui asjaomasel organil on piiratud ressursid, võib seega objektiivselt põhjendada asutusesisese suhtluskeele piiratud valikut.

Kui konkursiteates eelistatakse ühte või mitut ühenduse keelt ning antakse nii eelis kandidaatidele, kellel on nende keelte hulgast vähemalt ühe rahuldav oskus, ei ole tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega, kui esiteks erinevus tuleneb igale kandidaadile omastest asjaoludest ning teiseks kui ei ole esitatud ühtegi konkreetset asjaolu, mis võiks seada kahtluse alla selle, kas konkursiteates sätestatud ametiülesannete täitmiseks nõutud keeleoskus on asjakohane.

(vt punktid 137, 138, 142 ja 143)

Viited:

Euroopa Kohus: eespool viidatud kohtuasi Küster vs. parlament, punktid 16 ja 20; 29. oktoober 1975, kohtuasi 22/75: Küster vs. parlament (EKL 1975, lk 1267, punktid 13 ja 17); 15. märts 2005, kohtuasi C‑160/03: Hispaania vs. Eurojust (EKL 2005, lk I‑2077, kohtujuristi Poiares Maduro ettepaneku punkt 47).

Esimese Astme Kohus: 5. aprill 2005, kohtuasi T‑376/03: Hendrickx vs. nõukogu (EKL AT 2005, lk I‑A‑83 ja II‑379, punkt 26).

7.      Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ning tema ajutiste teenistujate vahelised töösuhted, isegi kui need tulenevad lepingust, on reguleeritud muude teenistujate teenistustingimustega koostoimes personalieeskirjadega ning kuuluvad seega avaliku õiguse alla. Siiski ei välista asjaolu, et ajutised teenistujad on hõlmatud ühenduse haldusõigusega kehtestatud korraga, seda, et rakendades ajutise teenistuja lepingu teatud klausleid, mis täiendavad seda korda, peab Siseturu Ühtlustamise Amet järgima lepingute heas usus täitmise põhimõtet, mis on väga paljude liikmesriikide õiguse ühesugune põhimõte.

Seega, kuna amet tekitas oma tegevusega mitmes teenistujas ametiseisundi stabiilsuse suhtes piisavalt tõelise lootuse, pakkudes neile tähtajatuid lepinguid ülesütlemise klausliga, mida kohaldatakse ainult siis, kui asjaomaseid isikuid ei kanta avaliku konkursi reservnimekirja, ning seejärel piirates täidetavate ametikohtade arvu mõnele ametikohale, on amet selle tõttu toime pannud ametialase eksimuse, mis võib kaasa tuua lepingulise vastutuse.

Nendele teenistujatele on tekitatud mittevaraline kahju, mis tuleneb tundest, et neid on nende tegelike karjäärivõimaluste osas petetud, samas kui nad läbisid edukalt asutusesisesed valikukatsed, mis võimaldavad neile tähtajatu lepingu avalikul konkursil osalemist oodates.

(vt punktid 163–165)

Viited:

Euroopa Kohus: 15. juuli 1960, liidetud kohtuasjad 43/59, 45/59 ja 48/89: Von Lachmüller jt vs. komisjon (EKL 1060, lk 933, 956).

8.      Selleks et tekiks administratsiooni vastutus ametialase eksimuse eest tema ajutiste teenistujate suhtes võetud lepingulise kohustuse täitmisel, peab asjaomane teenistuja korrapäraselt järgima kohtueelset menetlust, mis algab personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 alusel kahju hüvitamise nõudega.

Kui seda ei ole järgitud, siis on kahju hüvitamise nõuded vastuvõetamatud.

Siiski ei saa vaidluse eseme ja eripära tõttu –, mis tähendab eelkõige kohustust selgitada, millised on seosed lepinguklauslite kui üksikmeetmete ning vaidlusaluse konkursiteate kui üldmeetme vahel, mis muudab vastuvõetavuse küsimuse eriti raskeks – hagejale ette heita seda, et ta esitas selle konkursiteate peale kaebuse koos talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudega. Selline viga on vabandatav ning korrakohase õigusemõistmisega ei oleks kooskõlas hageja kohustamine selleks, et ta peaks mittevaralise kahju hüvitamiseks uuesti kaebama halduskorras ning võimalik et kohtus.

(vt punktid 167–169)