AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

4. november 2008

Kohtuasi F‑41/06

Luigi Marcuccio

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Sotsiaalkindlustus – Õnnetus- ja kutsehaiguskindlustus – Töövõimetus – Töövõimetusese tõttu pensionile saatmine – Põhjendamine – Tühistamine

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega L. Marcuccio palub esiteks tühistada komisjoni otsuse, millega ta saadeti invaliidsuse tõttu pensionile ning selle otsusega seotud teised aktid ning teiseks mõista komisjonilt tema kasuks välja hüvitis kahju tekitamise eest.

Otsus: Tühistada komisjoni 30. mai 2005. aasta otsus, millega L. Marcuccio saadeti invaliidsuse tõttu pensionile. Mõista komisjonilt L. Marcuccio kasuks välja 3000 euro suurune summa. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Mõista kaks kolmandikku hageja kohtukuludest välja komisjonilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud. Jätta üks kolmandik L. Maruccio kohtukuludest tema enda kanda.

Kokkuvõte

Ametnikud – Töövõimetus – Töövõimetuskomitee – Arvamus – Põhjendamiskohustus – Eesmärk

(Personalieeskirjad, artiklid 25, 53 ja artikli 78 esimene lõik)

Arstliku komisjoni ja töövõimetuskomiteega seotud sätete eesmärk on anda meditsiiniekspertidele lõplik kaalutlusõigus kõigis meditsiinilistes küsimustes. Kohtulik kontroll ei hõlma korrektselt vormistatud meditsiinilisi arvamusi, mida tuleb käsitleda lõplikena, kui need on antud õiguspärases vormis. Kohtulik kontroll võib aga hõlmata selle komisjoni ja selle komitee koosseisu ja tegevuse ning samuti nende antud arvamuste õiguspärasust. Sellega seoses on ühenduste kohus pädev uurima, kas arvamuses sisaldub põhjendus, mille põhjal saab hinnata selles sisalduvate järelduste põhjuseid ning kas selles esitatud meditsiiniliste tuvastuste ja komitee järelduste vahel on piisav seos.

Töövõimetuskomisjoni arvamuses puudub täielikult põhjendus siis, kui selles piirdutakse lihtsalt ainult selle tõdemisega ning samal ajal selle järeldamisega, et ametnik on täielikult töövõimetu ning tal ei ole võimalik oma ülesandeid täita. Töövõimetuskomitee protokollis olev pelk viide sellele, et ametnikul on ärevus-depressiivsed häired ei võimalda ühenduste kohtul mõista ning hinnata selles arvamuses sisalduvate järelduste aluseks olnud kaalutlusi ning seda, kas selles sisalduvate meditsiiniliste leidude ja komitee tehtud järelduste vahel on arusaadav seos. Ärevus-depressiivsed häired võivad ilmneda väga erineval viisil ning raskusastmetes ning see ei tähenda, et nende häirete all kannataval isikul on tingimata püsiv täielik töövõimetus, mille tõttu ei ole tal võimalik täita oma tegevusüksuse ametikohale vastavaid kohustusi.

(vt punktid 64, 65 ja 67)

Viited:

Euroopa Kohus: 10. detsember 1987, kohtuasi 277/84: Jänsch vs. komisjon (EKL 1987, lk 4923, punkt 15).

Esimese Astme Kohus: 27. veebruar 1992, kohtuasi T‑165/89: Plug vs. komisjon (EKL 1992, lk II‑367, punkt 75); 15. detsember 1999, kohtuasi T‑27/98: Nardone vs. komisjon (EKL AT 1999, lk I‑A‑267 ja II‑1293, punkt 87).