Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof (Austria) 3. juunil 2020 – MT versus Landespolizeidirektion Steiermark

(kohtuasi C-231/20)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: MT

Vastustaja: Landespolizeidirektion Steiermark

Eelotsuse küsimused

1.    Kas liikmesriigi kohus peab monopoli ette nägeva korra kaitse eesmärgil toimuvas trahvimenetluses kontrollima kohaldatavat trahvimäära teenuste osutamise vabaduse aspektist, kui ta on monopoli ette nägevat korda varem vastavalt Euroopa Kohtu nõuetele juba kontrollinud ja selle kontrolli tulemusel tuvastanud, et monopoli ette nägev kord on põhjendatud?

2.    Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt:

2. a)    Kas ELTL artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisene õigusnorm, mis näeb hasartmänguseaduse kohaselt keelatud õnnemängude majandustegevuse käigus kättesaadavaks tegemise eest ette rahatrahvi määramise iga mänguautomaadi kohta, kehtestamata määratud rahatrahvide kogusumma absoluutset ülempiiri?

2. b)    Kas ELTL artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisene õigusnorm, mis näeb hasartmänguseaduse kohaselt keelatud õnnemängude majandustegevuse käigus kättesaadavaks tegemise eest ette miinimumtrahvi määramise summas 3000 eurot iga mänguautomaadi kohta?

2. c)    Kas ELTL artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisene õigusnorm, mis näeb hasartmänguseaduse kohaselt keelatud õnnemängude majandustegevuse käigus kättesaadavaks tegemise eest ette asendusaresti määramise iga mänguautomaadi kohta, kehtestamata asendusaresti kogupikkuse absoluutset ülempiiri?

2. d)    Kas ELTL artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisene õigusnorm, mis näeb hasartmänguseaduse kohaselt keelatud õnnemängude majandustegevuse käigus kättesaadavaks tegemise eest trahvi määramise korral ette kohustuse tasuda osa trahvimenetluse kuludest summas, mis moodustab 10% määratud rahatrahvidest?

3.    Kui esimesele küsimusele vastatakse eitavalt:

3. a)    Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „põhiõiguste harta“) artikli 49 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisene õigusnorm, mis näeb hasartmänguseaduse kohaselt keelatud õnnemängude majandustegevuse käigus kättesaadavaks tegemise eest ette rahatrahvi määramise iga mänguautomaadi kohta, kehtestamata määratud rahatrahvide kogusumma absoluutset ülempiiri?

3. b)    Kas põhiõiguste harta artikli 49 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisene õigusnorm, mis näeb hasartmänguseaduse kohaselt keelatud õnnemängude majandustegevuse käigus kättesaadavaks tegemise eest ette miinimumtrahvi määramise summas 3000 eurot iga mänguautomaadi kohta?

3. c)    Kas põhiõiguste harta artikli 49 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisene õigusnorm, mis näeb hasartmänguseaduse kohaselt keelatud õnnemängude majandustegevuse käigus kättesaadavaks tegemise eest ette asendusaresti määramise iga mänguautomaadi kohta, kehtestamata asendusaresti kogupikkuse absoluutset ülempiiri?

3. d)    Kas põhiõiguste harta artikli 49 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisene õigusnorm, mis näeb hasartmänguseaduse kohaselt keelatud õnnemängude majandustegevuse käigus kättesaadavaks tegemise eest trahvi määramise korral ette kohustuse tasuda osa trahvimenetluse kuludest summas, mis moodustab 10% määratud rahatrahvidest?

____________