AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(esimene koda)

4. veebruar 2011

Kohtuasi F‑54/10

Luc Verheyden

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) otsus edastada füüsilisi isikuid puudutav teave Itaalia õigusasutustele – Kohtuotsuse mõju kolmandatele isikutele – Võrdse kohtlemise põhimõte

Ese:      ELTL artikli 270, mida Euratomi lepingu artikli 106a alusel kohaldatakse Euratomi lepingule, alusel esitatud hagi, milles L. Verheyden palub muu hulgas tühistada komisjoni otsus mitte maksta talle kahjuhüvitist summas 3000 eurot, mille Üldkohus mõistis iga hageja kasuks välja Üldkohtu 28. aprilli 2009. aasta otsuse Violetti jt vs. komisjon aluseks olnud kohtuasjades (liidetud kohtuasjad F‑5/05 ja F‑7/05).

Otsus: Jätta hagi ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Mõista kõik kohtukulud välja hagejalt.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Sisuline kontrollimine enne vastuvõetavuse kontrollimist – Lubatavus

2.      Ametnikud – Võrdne kohtlemine – Sarnaste üksikotsuste adressaadiks olevate isikute erinev kohtlemine, kes on esitanud asjaomaste otsuste peale kohtusse kaebused, millest osa rahuldati ja osa jäeti rahuldamata – Diskrimineerimise puudumine

3.      Ametnikud – Haldusorgani hoolitsemiskohustus – Hea halduse põhimõte – Ulatus – Kohtulik kontroll – Piirid

1.      Liidu kohus võib hinnata, kas korrakohase õigusemõistmise huvides tuleb hagi igal juhul jätta sisuliselt rahuldamata, ilma et oleks vaja teha otsus selle vastuvõetavuse kohta.

(vt punkt 31)

Viited:

Euroopa Kohus: 26. veebruar 2002, kohtuasi C‑23/00 P: nõukogu vs. Bohringer (punktid 51 ja 52).

2.      Ühises menetluses vastu võetud mitme sarnase üksikotsuse adressaate võib erinevalt kohelda, kui kohus rahuldab nendest vaid mõne isiku tühistamise nõuded, kuid ülejäänud isikute kaebused lükatakse pädevate kohtute poolt tagasi.

Seega selline ametnik, kelle hagi vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükati, on objektiivselt erinevas olukorras võrreldes ametnikega, kes esitasid oma hagiavaldused hagi esitamise tähtaja jooksul ning kelle puhul tuvastati, et nende suhtes on süüliselt käitutud, ja kelle kasuks mõistis Avaliku Teenistuse Kohus sellest tulenevalt institutsioonilt välja kahjuhüvitise. Järelikult ei rikkunud institutsioon ilmselgelt võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ta keeldus maksmast asjaomastele isikutele samasugust rahasummat nagu teistele ametnikele.

(vt punktid 34 ja 35)

Viited:

Euroopa Kohus: 14. september 1999, kohtuasi C‑310/97 P: komisjon vs. AssiDomän Kraft Products jt (punktid 49–71).

3.      Vastavalt hea halduse põhimõttele ja hoolitsemiskohustusele on administratsioon kohustatud ametniku olukorra üle otsustamisel võtma arvesse kõik asjaolud, mis võivad tema otsuse tegemisel määravad olla, ning võtma seeläbi arvesse mitte ainult teenistuse huve, vaid ka asjaomase ametniku huve. Samuti võivad institutsioonid oma teenistujate eest eriti hästi hoolitsemiseks laiendada teatud ametnikele, kes ei vaidlustanud neid puudutavaid üksikotsuseid tähtaegselt, nendest kohtulahenditest tulenevaid tagajärgi, mis on tehtud teiste ametnike kasuks.

Kui aga võtta arvesse ulatuslikku kaalutlusõigust, mis institutsioonid teenistuse huvide hindamisel omavad, siis saab liidu kohtu kontroll piirduda vaid selle väljaselgitamisega, kas institutsioon jäi mõistlikkuse piiridesse ega kasutanud kaalutlusõigust ilmselgelt ebaõigesti.

(vt punktid 36 ja 37)

Viited:

Euroopa Kohus: 4. veebruar 1987, kohtuasi 417/85: Maurissen vs. kontrollikoda (punkt 12); 11. jaanuar 2001, kohtuasi C‑389/98 P: Gevaert vs. komisjon (punktid 44, 45 ja 56).

Esimese Astme Kohus: 15. september 1998, kohtuasi T‑3/96: Haas jt vs. komisjon (punkt 53); 16. märts 2004, kohtuasi T‑11/03: Afari vs. EKP (punkt 42).