AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)
8. juuli 2010
Kohtuasi F‑17/08
Andrzej Wybranowski
versus
Euroopa Komisjon
Avalik teenistus – Avalik konkurss – Reservnimekirja kandmata jätmine – Suulise katse hindamine – Konkursiteade EPSO/AD/60/06 – Põhjendamine – Konkursikomisjoni pädevus – Kandidaatide hindamine
Ese: EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega A. Wybranowski palub sisuliselt tühistada 20. detsembri 2007. aasta otsus mitte kanda teda avaliku konkursi EPSO/AD/60/06 reservnimekirja.
Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Mõista kohtukulud välja hagejalt.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Konkurss – Konkurss kvalifikatsiooni ja katsete põhjal – Hindamiskriteeriumide rakendamine ja nende kaalumine
(Personalieeskirjad, III lisa)
2. Ametnikud – Töölevõtmine – Konkurss – Konkurss kvalifikatsiooni ja katsete põhjal – Kandidaatide sobivuse hindamine
(Personalieeskirjad, III lisa)
3. Ametnikud – Konkurss – Konkursikomisjon – Kandidatuuri tagasilükkamine – Põhjendamiskohustus – Ulatus
(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91; III lisa artikkel 6)
1. Konkursikomisjonil on ulatuslik kaalutlusõigus oma menetluse läbiviimiseks. Seetõttu võib ta olukorras, kui konkursiteates ei ole hindamiskriteeriume ette nähtud, kehtestada sellised kriteeriumid, või kui konkursiteates on need kriteeriumid ette nähtud, ilma selgituseta nende omavahelisest kaalumisest, selle kaalumise kindlaks määrata.
(vt punkt 32)
Viited:
Euroopa Kohus: 26. veebruar 1981, kohtuasi 34/80: Authié vs. komisjon (EKL 1981, lk 665, punkt 14).
Esimese Astme Kohus: 13. detsember 1990, kohtuasi T‑115/89: González Holguera vs. parlament (EKL 1990, lk II‑831, avaldatud väljavõtetena, punkt 53); 14. juuli 1995, kohtuasi T‑291/94: Pimley-Smith vs. komisjon (EKL AT 1995, lk I‑A‑209 ja II‑637, punkt 48).
Avaliku Teenistuse Kohus: 11. september 2008, kohtuasi F‑127/07: Coto Moreno vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑295 ja II‑A‑1‑1563, punkt 47).
2. Mis puudutab kandidaatide selliste subjektiivsete omaduste hindamist, nagu „sobivus”, „motivatsioon” ja „suutlikkus”, siis võib konkursikomisjon oma ulatuslikku kaalutlusõigust arvestades võtta arvesse igale kandidaadile omaseid tegureid, olgu see siis näiteks töökogemus või konkreetne keeleoskus.
Selliste kandidaatide faktiline olukord, kellel on konkursiteates nõutust suurem töökogemus ja keeleoskus, ei ole võrreldav teiste kandidaatide olukordadega, ja kuna esimesena mainitute parem hinne ei tulene sellest, et konkursikomisjon lisas kriteeriumi, mida konkursiteates ei olnud esitatud, vaid tuleneb sellest, et võetakse arvesse kandidaatide suutlikkust täita ette nähtud kriteeriume, siis on see hindamine mitte üksnes kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega, vaid on lisaks ka selle põhimõtte järgi kohustuslik. Niisiis ei ole meelevaldne võtta arvesse sellist kogemust ja keeleoskust, mida konkursiteates ei olnud nõutud.
(vt punktid 54–56)
Viited:
Euroopa Kohus: 16. juuni 1987, kohtuasi 40/86: Kolivas vs. komisjon (EKL 1987, lk 2643, punkt 11).
Esimese Astme Kohtus: 26. jaanuar 2005, kohtuasi T‑267/03: Roccato vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑1 ja II‑1, punkt 41); 5. aprill 2005, kohtuasi T‑336/02: Christensen vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑75 ja II‑341, punkt 25).
3. Isikut kahjustava otsuse põhjendamiskohustuse eesmärk on esiteks anda asjaomasele isikule vajalik teave, et ta saaks hinnata otsuse põhjendatust ja seda, kas esitada hagi selle õiguspärasuse vaidlustamiseks, ja teiseks võimaldada liidu kohtul teostada oma kontrolli.
Mis puudutab konkursikomisjoni otsuseid, siis tuleb põhjendamiskohustus ühitada konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsuse järgimisega. See personalieeskirjade III lisa artiklis 6 ette nähtud põhimõte võimaldab tagada konkursikomisjonide sõltumatuse ja nende töö objektiivsuse, kaitstes neid igasuguste välise sekkumise ja surve eest, olgu see siis ühenduse administratsiooni enda, asjaomaste kandidaatide või kolmandate isikute poolne.
Konkursikomisjoni otsus mitte lubada kandidaati katsetele tuleneb sellest, et tema kandideerimistaotlusele kohaldati objektiivseid hindamiskriteeriume, mis olid kindlaks määratud konkursiteates või mida konkursikomisjon ise täpsustas. Ehkki selliste otsustega seoses võib konkursikomisjon kõrge osalejate arvuga konkursi korral piirduda esimeses faasis sellega, et kandidaatidele edastatakse üksnes valikukriteeriumid ja -tulemused, on tal kohustus seejärel esitada kandidaatidele, kes seda soovivad, individuaalne selgitus, mis täpsustab põhjused, mille alusel neid konkursile ei lubatud.
Konkursikomisjoni otsus kandidaadi katse mitteläbimise kohta väljendab seevastu konkursikomisjoni tehtud võrdlevat laadi hinnanguid. Arvestades konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsust ja selle konkursikomisjoni ulatuslikku kaalutlusõigust hinnata konkursikatsete tulemusi, ei saa teda seega kandidaadi katse mitteläbimist põhjendades kohustada täpsustama kandidaadi vastuseid, mida loeti ebapiisavaks, või selgitama, miks need vastused loeti ebapiisavaks. Järelikult on erinevatel katsetel saadud hinnete edastamine põhimõtteliselt konkursikomisjoni otsuste piisav põhjendus.
Siiski ei tähenda konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsus ja selle komisjoni ulatuslik kaalutlusõigus seda, et konkursi kandidaatidele, kes seda taotlevad, ei saa vajaduse korral edastada hindeid, mille nad said konkursiteates märgitud suulise katse kõigi hindamiskriteeriumide kohta.
Kui kandidaat taotleb, peab põhjendamiskohustuse täitmiseks vajaliku teabe edastama põhimõtteliselt enne personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 märgitud tähtaja lõppu. Kui aga kandidaadile esitati enne hagi esitamist põhjendamise alge, siis võib konkursikomisjon menetluse jooksul täiendada algselt edastatud teavet ja muuta seega põhjenduse puudumist käsitleva väite esemetuks.
(vt punktid 94, 95 ja 97–100)
Viited:
Euroopa Kohus : 26. november 1981, kohtuasi 195/80: Michel vs. parlament (EKL 1981, lk 2861, punkt 27); 4. juuli 1996, kohtuasi C‑254/95 P: parlament vs. Innamorati (EKL 1996, lk I‑3423, punktid 24, 30 ja 31); 23. september 2004, kohtuasi C‑150/03 P: Hectors vs. parlament (EKL 2004, lk I‑8691, punkt 39).
Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi González Holguera vs. parlament, punkt 43; 21. mai 1992, kohtuasi T‑55/91: Fascilla vs. parlament (EKL 1992, lk II‑1757, punkt 35); 6. november 1997, kohtuasi T‑71/96: Berlingieri Vinzek vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑339 ja II‑921, punkt 79); 23. jaanuar 2003, kohtuasi T‑53/00: Angioli vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑13 ja II‑73, punkt 82); 25. juuni 2003, kohtuasi T‑72/01: Pyres vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑169 ja II‑861, punkt 70); 17. september 2003, kohtuasi T‑233/02: Alexandratos ja Panagiotou vs. nõukogu (EKL AT 2003, lk I‑A‑201 ja II‑989, punktid 30 ja 31).
Avaliku Teenistuse Kohus: 13. detsember 2007, kohtuasi F‑73/06: Van Neyghem vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑441 ja II‑A‑1‑2515, punkt 78).