Kohtuasi C-36/02

Omega Spielhallen- und Automatenaufstellungs-GmbH

versus

Oberbürgermeisterin der Bundesstadt Bonn

(Bundesverwaltungsgericht’i eelotsusetaotlus)

Teenuste osutamise vabadus – Kaupade vaba liikumine – Piirangud – Avalik kord – Inimväärikus – Riigi konstitutsioonis olevate põhiväärtuste kaitse – „Tapmismäng”

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Teenuste osutamise vabadus – Piirangud – Õigustatus avalikust korrast tulenevatel põhjustel – Meetmete vajalikkus ja proportsionaalsus – Erineva kaitsekorra olemasolu teises liikmesriigis – Mõju puudumine

(EÜ artiklid  46 ja 49)

2.        Teenuste osutamise vabadus – Piirangud – Siseriiklik õigusnorm, mis keelab äritegevuse, mis seisneb inimeste tapmist matkivate mängude korraldamises – Õigustatus – Avaliku korra kaitse – Inimväärikuse austamine kui üldine õiguspõhimõte

(EÜ artiklid  46 ja 49)

1.        Kuigi teenuste osutamise vabadust piiravaid meetmeid saab põhjendada avaliku korra kaalutlustega ainult siis, kui need meetmed on vajalikud huvide kaitseks, mille tagamine on meetmete eesmärk ja ainult niivõrd, kuivõrd eesmärki ei saa saavutada vähem piirava meetmega, ei ole seejuures tingimata vajalik, et liikmesriigi pädeva asutuse võetud meede vastaks kõigi liikmesriikide käsitlusele sellest, kuidas asjaomast põhiõigust või õigustatud huvi tuleks kaitsta. Seega ei saa vastuvõetud sätete vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamisel omada tähtsust pelk asjaolu, et liikmeriigis on kasutusel teise liikmesriigi omast erinev kaitsekord.

(vt punktid 36–38)

2.        Ühenduse õigusega ei ole vastuolus inimväärikuse alandamise tõttu avaliku korra kaitsmiseks võetud liikmesriigi meede, millega keelatakse äritegevus, mis seisneb inimeste tapmist matkivate mängude korraldamises.

Kui ühelt poolt – täpsustades, et ühenduse õiguskorra vaieldamatu eesmärk on tagada inimväärikuse austamine kui õiguse üldpõhimõte – on põhiõiguste kaitse õigustatud huvi, mille tõttu võib ühenduse õigusest tulenevate kohustuste – isegi sellise EÜ asutamislepinguga tagatud põhivabaduse nagu kaupade vaba liikumine – piiramine olla põhimõtteliselt õigustatud ning teiselt poolt on kõnealune meede vastavuses inimväärikuse kaitse tasemega, mida asjaomane liikmesriik on riigi konstitutsiooniga soovinud tagada ja ei ole ulatuslikum, kui on vajalik soovitud eesmärgi saavutamiseks, siis ei saa nimetatud meedet pidada meetmeks, mis põhjendamatult piirab teenuste osutamise vabadust.

(vt punktid 34, 35, 39–41 ja resolutiivosa)