1. septembril 2006 esitatud hagi -Erbežnik versus Euroopa Parlament

(Kohtuasi F-106/06)

Kohtumenetluse keel: sloveenia

Pooled

Hageja: Anže Erbežnik (Luxembourg, Luksemburg) (esindaja: advokaat P. Peče)

Kostja: Euroopa Parlament

Hageja nõuded

tühistada Euroopa Parlamendi peasekretäri 1. juuni 2006. aasta otsus nr 110029;

teha uus otsus, mille kohaselt oli hageja H.-ga (nüüd pr Erbežnik) seadusjärgselt vabaabielus, mis on tunnustatud Euroopa Liidu esmaste ja teiseste õigusnormidega, alates tema tööle asumisest jurist-lingvistina Euroopa Parlamendis ning seetõttu on tal õigus saada Euroopa Parlamendilt täies ulatuses sisseseadmistoetust nagu see on ette nähtud abielus ametnikele ja mida arvutatakse majapidamistoetuse alusel;

teise võimalusena teha otsus, millega kohustatakse Euroopa Parlamenti võtma vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele arvesse hageja perekonnaseisu muutumist (abiellumist) ja maksma talle sisseseadmistoetus täies ulatuses (abielus ametnikele) lisaks talle pärast abiellumist augustis 2005 makstud sisseseadmistoetuse osadele;

mõista kostjalt välja viivisintressid;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Euroopa Parlamenti teenistusse võtmise ajal ja sellele eelnevalt oli hageja Sloveenias vabaabielus oma elukaaslasega, kellest sai 2005. aasta augustis tema abikaasa. Hageja väidab, et see vabaabielu on Sloveenias seadusjärgselt tunnustatud.

Euroopa Parlamenti teenistusse asumisel taotles hageja eluasemetoetust, mida keelduti talle maksmast põhjusel, et see toetus on vastavalt personalieeskirjade VII lisa artiklile 1 ette nähtud abielupaaridele ja samasoolistele vabaabielus olevatele partneritele. 2005. aasta mais taotles hageja sisseseadmistoetust, mis moodustab majapidamistoetuse saamise õigusega ametniku puhul kahe kuu põhipalgaga võrdse summa või muudel juhtudel ühe kuu põhipalgaga võrdse summa. Talle maksti esimene osa vallalistele isikutele ette nähtud sisseseadmistoetusest (mida makstakse kolmes osas, üks osa aastas). Pärast abiellumist taotles ta sisseseadmistoetuse osa, mis on ette nähtud abielus teenistujatele, kuid seda keelduti maksmast põhjusel, et tema perekonnaseis muutu pärast katseaja lõppu.

Oma hagi toetuseks tugineb hageja peamiselt järgmistele väidetele:

esiteks, personalieeskirjade VII lisa artikli 1 lõike 2 punktide c ja d tühisus ja teise võimalusena nende artiklite vale tõlgendamine kostja administratsiooni poolt, mis on tingitud selliste ühenduse põhimõistete rikkumisest nagu töötajate vaba liikumine, Euroopa Liidu kodakondsus ja isikute vaba liikumine, diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemise keeld ning põhiliste inimõiguste ja proportsionaalsuse põhimõtte eiramine;

teiseks, katseaja lõppemise kuupäeva vale tõlgendamine nii, et seda kuupäeva loetakse sisseseadmistoetuse arvutamisel lõplikult määravaks, sõltumata sellest, et toetuse makseid tehakse kolme aasta jooksul.

____________