EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(teine koda)

30. september 2014

Kohtuasi F‑35/12

DM

versus

Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC)

Avalik teenistus – Lepinguline töötaja – Töölevõtmise tingimused – Tervisekontroll töölevõtmisel – Muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 100 – Meditsiiniline lisatingimus – Katseaja lõppemisel teenistusest vabastamine – Eseme minetanud tühistamisnõuded – Meditsiinilise lisatingimuse kohaldamine huvitatud isiku töölevõtmisel muusse Euroopa Liidu agentuuri – Mõju puudumine – Otsuse tegemise vajaduse äralangemine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel esitatud hagi, millega DM palub tühistada Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti (BEREC) 2. detsembri 2011. aasta otsuse jätta rahuldamata tema kaebus 6. mai 2011. aasta otsuse peale kohaldada tema suhtes Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste põhikohtuasja asjaoludele kohaldatava redaktsiooni artiklis 100 ette nähtu meditsiinilist lisatingimust alates tema teenistusse asumise kuupäevast, ja vajadusel tühistada nimetatud 6. mai 2011. aasta otsus.

Otsus:      Otsuse tegemise vajadus on ära langenud. Jätta Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja DM‑i kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Hagi kaebuse rahuldamata jätmise otsuse peale – Vastuvõetavus – Kohustus teha otsus kaebuse rahuldamata jätmise otsuse suhtes esitatud nõuete kohta – Nõuded, millel puudub omaette sisu, või puhtalt kinnitav otsus – Puudumine

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnike hagid – Lepingulised töötajad – Põhjendatud huvi – Endise töötaja hagi liidu ameti otsuse peale kohaldada tema suhtes meditsiinilist lisatingimust – Töötaja ühises ravikindlustusskeemis kindlustatuse lõppemine kohtumenetluse jooksul – Otsuse tegemise vajaduse äralangemine – Uue meditsiinilise lisatingimuse kohaldamine töötaja töölevõtmisel liidu muu ameti poolt – Mõju puudumine

(Personalieeskirjad, artiklid 72, 90 ja 91; muude teenistujate teenistustingimused, artikli 96 lõike 5 kolmas lõik ja artikli 100 esimene lõik)

1.      Arvestades, et personalieeskirjade süsteemis tuleb asjaomasel isikul esitada kaebus vaidlustatava otsuse peale ja hagi kõnealuse kaebuse rahuldamata jätmise otsuse peale, on hagi vastuvõetav sõltumata sellest, kas see on esitatud üksnes kaebuse esemeks olnud otsuse, kaebuse rahuldamata jätmise otsuse või ühiselt nende kahe otsuse peale, kui kaebus ja hagi on esitatud personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 ette nähtud tähtaegade jooksul. Sellegipoolest võib kohus vastavalt menetlusökonoomia põhimõttele sedastada, et puudub vajadus otsustada konkreetselt kaebuse rahuldamata jätmise otsuse peale esitatud nõuete üle, kui ta tuvastab, et need ei oma iseseisvat sisu ja kattuvad tegelikkuses selle otsusega vastu suunatud nõuetega, mille peale kaebus esitati. Nii võib eelkõige olla juhul, kui kohus tuvastab, et kaebuse rahuldamata jätmise otsus – vastaval juhul seetõttu, et on kaudne – vaid kinnitab otsust, mille peale kaebus esitati, ja sellest tulenevalt ei tingiks kaebuse rahuldamata jätmise otsuse tühistamine asjaomase isiku õiguslikus olukorras ühtegi muud tagajärge lisaks kaebuse esemeks olnud otsuse tühistamise tagajärgedele.

Seoses kaebuse rahuldamata jätmise otsusega, millega ei hinnata huvitatud isiku olukorda uuesti lähtuvalt uutest õiguslikest või faktilistest asjaoludest, tuleb kontrollida isikut kahjustava algse meetme seaduslikkust, võttes arvesse kaebuse rahuldamata jätmise otsuses esitatud põhjendusi, mis peavad langema kokku selle meetme põhjendustega.

(vt punktid 30 ja 31)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtuotsus Vainker vs. parlament, 293/87, EU:C:1989:8, punktid 7 ja 8.

Üldkohus: kohtuotsused komisjon vs. Birkhoff, T‑377/08 P, EU:T:2009:485, punktid 58 ja 59 ning seal viidatud kohtupraktika, ja Adjemian jt vs. komisjon, T‑325/09 P, EU:T:2011:506, punkt 33.

2.      Hagi ese peab hagi esitamise hetkel olemas olema, vastasel juhul on hagi vastuvõetamatu, ning see peab säilima kuni kohtuotsuse tegemiseni, vastasel juhul võidakse asjas jätta kohtuotsus tegemata, mis eeldab, et hagi peab selle esitajale tooma selle lõpptulemuse kaudu mingit kasu.

Seoses endise lepingulise töötaja hagiga liidu ameti otsuse vastu kohaldada töölevõtmisel tema suhtes muude teenistujate teenistustingimuste artikli 100 esimeses lõigus ette nähtud meditsiinilist lisatingimust, ei tähenda asjaolu, et hageja on kohtumenetluse jooksul teenistusest vabastatud, et nimetatud meditsiinilisele lisatingimusele ei saa tema vastu enam tugineda. Kuigi peab paika, et hageja lepinguline suhe liidu ametiga lõppes pärast etteteatamistähtaja lõppu, ei muuda see tõsiasja, et tal oli seejärel teatava aja jooksul õigus töötuskindlustushüvitistele ja ta oli ilma temapoolsete makseteta kindlustatud ühises ravikindlustusskeemis. Selle ajavahemiku jooksul oleks meditsiinilise lisatingimuse kohaldamise tulemusel saanud keelduda talle maksmast hüvitisi, mis on seotud meditsiinilise lisatingimuse kohaldamist õigustanud haigusest või invaliidsusest tingitud invaliidsuse või surmaga. See asjaolu ei tähenda siiski, et tühistamishagi ese oli jätkuvalt olemas pärast kuupäeva, mil lõppes hageja kindlustatus ühise ravikindlustusskeemis.

Ühtlasi ei väära seda järeldust asjaolu, et nimetatud töötaja võeti seejärel tööle muusse Euroopa Liidu asutusse, kus tema suhtes samuti kohaldati meditsiinilist lisatingimust. Kuna Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse tagajärjed avaldavad mõju üksnes kohtuasja pooltele, ei saa vaidlustatud otsuse tühistamine kaasa tuua selle töötaja liidu teise asutuse poolt töölevõtmisele eelnenud tervisekontrolli põhjal tehtud otsuse kohaldada tema suhtes teenistujate teenistustingimuste artiklit 100 tühistamist, kuna niisuguse tühistamise saab saavutada ainult hageja poolt hagi esitamisega selle otsuse vaidlustamiseks.

(vt punktid 33, 36–39 ja 44)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus Mische vs. parlament, F‑93/05, EU:F:2011:168, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika.