Language of document : ECLI:EU:F:2012:42

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(kolmas koda)

22. märts 2012

Kohtuasi F‑5/08 DEP

Markus Brune

versus

Euroopa Komisjon

Menetlus – Kohtukulude kindlaksmääramine – Tegelikud kulud – Advokaaditasu – Hageja, kellel on advokaadikutse

Ese:      Kodukorra artikli 92 alusel hüvitatavate kulude kindlaksmääramise taotlus, millega M. Brune palub kodukorra artikli 92 lõike 1 alusel kohtukulude kindlaksmääramist kohtuasjas F‑5/08: Brune vs. komisjon.

Otsus:      Määrata M. Brunele kohtuasjas F‑5/08: Brune vs. komisjon hüvitatavate kulude summaks 11 140,05 eurot.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Kohtukulud – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Nende kulude tegelikkus, mille hüvitamist taotletakse – Tõendamiskoormis

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 91 punkt b)

2.      Menetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Arvesse võetavad asjaolud

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 91 punkt b)

3.      Menetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Advokaadi reisikulud kohtuistungile jõudmiseks

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 91 punkt b)

4.      Menetlus – Kohtukulud – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Advokaadi poolt arve esitamine aja eest, mis ta veetis transpordivahendites kohtuistungile jõudmiseks

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 91 punkt b)

5.      Menetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Kontori- ja telekommunikatsioonikulud

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 91 punkt b)

6.      Menetlus – Kohtukulud – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Kohtukulude kindlaksmääramise menetluses tekkinud kulud – Otsuse tegemise vajaduse äralangemine

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artiklid 86, 91 ja 92)

1.      Kui kostjaks olev institutsioon leiab, et hageja ja tema advokaat kasutasid pettust ja leppisid kokku selles, et nad fiktiivselt määravad kindlaks taotletavad kulud, siis peab ta teavitama oma kahtlustest pädevaid siseriiklikke kutseühendusi, et nad saaksid asjaoludest teadlik olles hinnata, kas selline käitumine on kooskõlas asjakohaste kutse-eetika reeglitega. Kindlasti on hageja kohustatud esitama tõendid, mis kinnitaksid nende kulude olemasolu, mille hüvitamist ta taotleb, kuid sellest, et advokaat esitas hagiavalduse, osales kohtuistungil ja esitas erinevaid menetlusdokumente, võib järeldada, et ta tõesti tegi vajalikke toiminguid ja osutas teenuseid menetluse jaoks Avaliku Teenistuse Kohtus. Seetõttu on hagejal õigus Avaliku Teenistus Kohtult paluda selle kindlaksmääramist, millises ulatuses saab kulusid, mille tasumist hageja advokaat temalt nõuab, sisse nõuda kohtukulude tasumise eest vastutavalt poolelt.

(vt punktid 18 ja 19)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 16. mai 2007, kohtuasi F‑100/05 DEP: Chatziioannidou vs. komisjon (punkt 19); 10. november 2009, kohtuasi F‑14/08 DEP: X vs. parlament (punkt 21); 8. november 2011, kohtuasi F‑92/09 DEP: U vs. parlament (punktid 37 ja 38).

2.      Liidu kohtul puudub õigus määrata kindlaks poolte poolt oma advokaatidele makstava tasu suurust, ent ta võib kindlaks määrata summa, mis tuleb kohtukulude tasumise eest vastutaval poolel hüvitada. Tasumäärasid reguleerivate liidu õigusnormide puudumisel tuleb kohtul hinnata hüvitamisele kuuluvate kulude summat, võttes aluseks tundide arvu, mis advokaadil on kohtuasja läbitöötamiseks objektiivselt vaja. Selleks tuleb tal põhimõtteliselt arvestada kohtuvaidluse eesmärki ja olemust, selle olulisust liidu õiguse seisukohalt, samuti kohtuasja keerukust, esindajate või nõustajate tehtud töö mahtu kohtumenetluses ja poolte majanduslikku huvi menetluses. Nii võib nõutud tasumäär olla spetsialiseerunud advokaadi tasumäär, juhul kui mõistlikult informeeritud poolele võib näida, et vaidluses tõusetuvad eriti keerulised õiguslikud küsimused või kui vaidlus on selle poole jaoks eriti oluline, mis muudab spetsialiseerunud advokaadi kasutamise õiguspäraseks. Liidu kohus ei pea kohustuseks siiski arvestama siseriiklikke kehtivaid advokaadi tasumäärasid ega mis tahes selle kohta sõlmitud kokkulepet asjaomase poole ja tema esindajate või nõustajate vahel.

(vt punktid 18, 21–23)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Chatziioannidou vs. komisjon (punkt 19); 1. juuli 2009, kohtuasi F‑6/07 DEP: Suvikas vs. nõukogu (punkt 18); eespool viidatud kohtuasi U vs. parlament (punkt 38).

3.      Sõidukulusid, mis advokaadil on tekkinud oma büroost Avaliku Teenistuse Kohtu istungile jõudmiseks, võib hüvitada. Kuna siis, kui advokaat kasutab oma erasõiduautot, on raske kindlaks teha, milline oli reisikulu, sest see eeldab kütuse‑ ja amortisatsioonikulu arvessevõtmist, saab reisikulud kindlaks määrata esimese klassi rongipileti keskmise hinna alusel.

(vt punkt 35)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 8. juuli 2004, liidetud kohtuasjad T‑7/98 DEP, T‑208/98 DEP ja T‑109/99 DEP: De Nicola vs. EIP (punkt 40).

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Chatziioannidou vs. komisjon (punkt 30).

4.      Mis puudutab nende tundide eest arve esitamist, mille advokaat veedab transpordivahendites, siis ei ole õigustamatu, kui advokaat palub hüvitamist transpordivahendites veedetud aja eest, isegi kui selle kohtuistungile jõudmiseks veedetud aja eest ei esitata arvet töötunni määra alusel.

(vt punkt 36)

5.      Advokaadi telekommunikatsioonikulusid ei peeta ülemäärasteks, kui nende summa koos kontorikuludega ei ületa 5% hüvitamisele kuuluvast tasust.

(vt punkt 38)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 26. jaanuar 2006, liidetud kohtuasjad T‑79/96 DEP ja T‑260/97 DEP: Camar vs. nõukogu ja komisjon (punkt 71).

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Suvikas vs. nõukogu (punkt 41).

6.      Kuigi Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikkel 92 kulude vaidlustamise kohta ei näe erinevalt selle kodukorra artiklist 86 ette kohtuotsuste või määruste kohta, millega lõpetatakse asjas menetlus, et kohtukulude kindlaksmääramise menetluses tekkinud kulude kohta tehakse otsus kohtukulude kindlaksmääramise otsuses, tuleb siiski tõdeda, et kui kodukorra artikli 92 alusel esitatud hagi raames põhimenetluses lahendatava kohtuasja kulude vaidlustamise üle teeks Avaliku Teenistuse Kohus otsuse vaidlustatud kulude küsimuses ning kulude vaidlustamise hagi raames eraldi uute kulude kohta, võiks vajaduse korral hiljem uuesti kohtusse pöörduda uute kulude vaidlustamisega.

Avaliku Teenistuse Kohtul tuleb hüvitatavate kohtukulude summat kindlaks määrates siiski arvestada kõigi kohtuasja asjaoludega kuni kohtukulude kindlaksmääramise määruse andmiseni. Samuti võib Avaliku Teenistuse Kohus kohtukulude menetlusega seotud kulude summa, mis oli kodukorra artikli 91 alusel vältimatu, kindlaks määrata selleks, et vältida seda, et tema poole pöördutaks hiljem uuesti uute kulude vaidlustamisega.

(vt punktid 40 ja 41)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 27. september 2011, kohtuasi F‑55/08 DEP: De Nicola vs. EIP (punktid 51 ja 52); eespool viidatud kohtuasi U vs. parlament (punktid 63 ja 64).