AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS (esimene koda)

10. september 2007

Kohtuasi F-146/06

Michael Alexander Speiser

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Töötasu – Kodumaalt lahkumise toetus – Hilinenud kaebus – Ilmselge vastuvõetamatus

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles M. A. Speiser palub tühistada parlamendi peasekretäri 11. septembri 2006. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata tema kaebus keeldumise peale anda talle kodumaalt maksmise toetust.

Otsus: Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Hageja kannab ühe kolmandiku oma kohtukuludest. Mõista kaks kolmandikku hageja kohtukuludest välja parlamendilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Tähtaeg

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91; muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 46)

2.      Menetlus – Kohtukulud – Hüvitamine – Erilised põhjused

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 87 lõike 3 esimene lõik; nõukogu otsus 2004/752, artikli 3 lõige 4)

1.      Ametnikul või ajutisel teenistujal ei ole lubatud eirata personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 kaebuse ja hagi esitamiseks sätestatud tähtaegu sellega, et ta vaidlustab nõude esitamisega varasema otsuse, mida ei ole tähtaegselt vaidlustatud; jõustunud otsuse uuesti läbivaatamise nõude esitamine võib olla õigustatud ainult uute oluliste asjaolude ilmnemisel.

Uue asjaoluna, mis lubab personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 sätestatud kohustuslike tähtaegade süsteemist kõrvale kalduda, ei saa käsitada asjaolu, et administratsioon on asjast huvitatud ametniku või ajutise teenistuja taotlusel tema juhtumi hiljuti uuesti läbi vaadanud, et anda talle täiendavat teavet. Sellisel juhul on administratsiooni kiri selle kohta, et varasem rahuldamata jätmise otsus jäetakse muutmata, vaid asjaomase varasema otsuse kinnitus ega saa seega olla uue hagi esitamise tähtaja kulgemise alguseks.

(vt punktid 22 ja 27)

Viited:

15. mai 1985, kohtuasi 127/84: Esly vs. komisjon (EKL 1985, lk 1437, punkt 10); 10. juuli 1986, kohtuasi 153/85: Trenti vs. MSK (EKL 1986, lk 2427, punkt 13)

4. mai 2005, kohtuasi T‑144/03: Schmit vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑101 ja II‑465, punkt 147); 7. september 2005, kohtuasi T‑358/03: Krahl vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑215 ja II‑993, punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika)

29. juuni 2006, kohtuasi F‑11/05: Chassagne vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑1‑65 ja II‑A‑1‑241, punkt 24)

2.      Vastavalt Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 3 esimesele lõigule võib Avaliku Teenistuse Kohus otsustada kulude jaotuse, kui tegemist on eriliste põhjustega.

Sellega seoses on eriliseks põhjuseks, mis õigustab hageja poolt menetluse tarvis tehtud kohtukulude jagamist asjaomase institutsiooni ja hagejaks oleva ametniku vahel, asjaolu, et eelneva kaebuse hilinenud esitamise tõttu hagi rahuldamata jätmise korral on hilinenud kaebuse põhjustajaks vähemalt osaliselt administratsioon, kes ajendas asjaomast isikut esitama kaebuse kinnitava akti peale, mis tema huve ei kahjusta.

Ehkki on vaieldamatu, et üks pooltest võib hagi vastuvõetavusega seoses igal hetkel tugineda avaliku huvi põhimõttele, ei näi vastavat ühenduse institutsioonide ja nende ametnike vahelisi suhteid reguleerivale hea usu põhimõttele see, kui institutsioon viitab kohtus akti kinnitavale iseloomule, olles enne jätnud ametnikule eksliku mulje, et asjaomase akti peale võib kaebuse esitada.

(vt punktid 30–33)