AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

3. märts 2009

Kohtuasi F‑63/07

Maria Patsarika

versus

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)

Avalik teenistus – Lepingulised töötajad – Teisele ametikohale määramine – Kaitseõigused – Katseaja lõppemisel teenistusest vabastamine – Tagaseljamenetlus

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles M. Patsarika palub muu hulgas tühistada Cedefopi direktori 20. septembri 2006. aasta otsus, millega lõpetati katseaja lõppemisel hageja tähtajalise lepingulise töötaja leping, mis oli sõlmitud 27. septembril 2005 kestusega kaks aastat ja mis jõustus 1. oktoobril 2005.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Hageja kannab kolm neljandikku oma kohtukuludest. Jätta Cedefopi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja üks neljandik hageja kohtukuludest.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Tähtaeg – Tähtaja algus – Teatavaks tegemine

(Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 3)

2.      Ametnikud – Lepingulised töötajad – Töölevõtmine – Katseaeg – Ese

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 84)

3.      Ametnikud – Lepingulised töötajad – Töölevõtmine – Katseaeg – Katseaja pikendamise võimalus

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 84)

4.      Ametnikud – Lepingulised töötajad – Töölevõtmine – Katseaeg – Katseaja lõppemisel teenistusest vabastamise otsus – Hindamise alused

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 84)

5.      Ametnikud – Lepingulised töötajad – Töölevõtmine – Katseaeg – Tulemuste hindamine

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 84)

6.      Ametnikud – Lepingulised töötajad – Lepingulise töötaja haldusseisundit mõjutav otsus

(Personalieeskirjad, artikkel 26; muude teenistujate teenistustingimused, artikli 11 esimene lõik)

1.      Kaebuse rahuldamata jätmise otsuse teatavaks tegemine keeles, mis ei ole ei ametniku emakeel ega keel, milles kaebus oli koostatud, on seaduslik juhul, kui asjaomane isik on suuteline seda probleemideta mõistma. Kui aga selle otsuse adressaat leiab, et ta ei ole suuteline otsusest aru saama, peab ta esitama institutsioonile nõuetekohaselt taotluse edastada talle tõlge keelde, milles kaebus on koostatud, või tema emakeelde. Kui sellesisuline taotlus esitatakse viivitamata, hakkab hagi esitamise tähtaeg kulgema alles kuupäevast, mil kõnesolev tõlge asjaomasele ametnikule teatavaks tehakse, välja arvatud juhul, kui institutsioon suudab kindla veendumusega tõendada, et hageja oli suuteline probleemideta mõistma nii tema kaebuse rahuldamata jätmise otsuse resolutsiooni kui ka põhjendusi keeles, milles see esialgu teatavaks tehti.

(vt punkt 31)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 23. märts 2000, kohtuasi T‑197/98: Rudolph vs. komisjon (EKL AT 2000, lk I‑A‑55 ja II‑241, punktid 43−45); 7. veebruar 2001, kohtuasi T‑118/99: Bonaiti Brighina vs. komisjon EKL AT 2001, lk I‑A‑25 ja II‑97, punktid 16−19)

2.      Kuigi katseaega ei saa samastada koolitusperioodiga, on siiski kohustuslik anda ametnikule või katseajal olevale teenistujale selle aja jooksul võimalus üles näidata oma oskusi. See tingimus vastab hea halduse ja võrdse kohtlemise nõuetele ning hoolitsemiskohustusele, mis väljendab personalieeskirjadega kehtestatud vastastikuste õiguste ja kohustuste tasakaalu ametiasutuse ja avalike teenistujate vahel. Praktikas tähendab see seda, et asjaomasele isikule peavad olema tagatud mitte ainult adekvaatsed materiaalsed tingimused, vaid ka sobivad juhised ja nõuanded, võttes arvesse täidetavaid ülesandeid, et tal oleks võimalik kohanduda tema töökoha konkreetsete vajadustega.

(vt punkt 39)

Viited:

Euroopa Kohus: 12. detsember 1956, kohtuasi 10/55: Mirossevich vs. Ülemamet, EKL 1956, lk 365, 387 jj; 15. mai 1985, kohtuasi 3/84: Patrinos vs. MSK (EKL 1985, lk 1421, punktid 20 ja 21)

Esimese Astme Kohus: 1. aprill 1992, kohtuasi T‑26/91: Kupka-Floridi vs. MSK (EKL 1992, lk II‑1615, punkt 44); 30. november 1994, kohtuasi T‑568/93: Correia vs. komisjon (EKL AT 1994, lk I‑A‑271 ja II‑857, punkt 34); 5. märts 1997, kohtuasi T‑96/95: Rozand‑Lambiotte vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑35 ja II‑97, punkt 95); 27. juuni 2002, liidetud kohtuasjad T‑373/00, T‑27/01, T‑56/01 ja T‑69/01: Tralli vs. EKP (EKL AT 2002, lk I‑A‑97 ja II‑453, punkt 69)

Avaliku Teenistuse Kohus: 18. oktoober 2007, kohtuasi F‑112/06: Krcova vs. Euroopa Kohus (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punkt 48)

3.      Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 84 lõikeid 3 ja 4 pelgalt lugedes selgub, et nende alusel ei anta teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele mingit võimalust katseaega pikendada ja võimaluse korral määrata asjaomane teenistuja teise osakonda juhul, kui viimane osutub oma tööülesannete täitmisel selgelt ebapädevaks. Niisugune nõue on ette nähtud vaid siis, kui kõnesolev asutus otsustab teenistuja teenistusest vabastada enne katseaja lõppu. Peale selle, kuigi teenistustingimuste artikli 84 lõikes 3 on sõnaselgelt sätestatud, et administratsioonil on katseaja pikendamise korral võimalik määrata teenistuja teise osakonda, on siiski oluline, et asjaomane isik oleks pidevalt oma ametikohale vastav ning et katseaeg kulgeks ilma tõrgeteta, mis eeldab ka töökohtade võrdväärsuse nõudest kinni pidamist.

(vt punktid 44 ja 45)

4.      Katseajal oleva ametnikuna ametisse nimetatud isiku alaliselt ametisse nimetamata jätmise otsus erineb oma olemuselt teenistusest vabastamisest selle otseses tähenduses. Kui viimasena nimetatud juhul on kohustuslik üksikasjalikult hinnata töösuhte lõpetamise aluseks olevaid põhjuseid, siis katseajal olevate teenistujate alaliselt ametisse nimetamise otsuses esitatakse üldine hinnang, kas katseaja perioodi tulemused on positiivsed, millest võib järeldada, et katseajal oleva teenistuja alaliselt ametisse nimetamine on teenistuse huvides. Eelöeldu kehtib ka lepinguliste töötajate läbitud katseaja kohta.

(vt punktid 62 ja 89)

Viited:

Euroopa Kohus: 17. november 1983, kohtuasi 290/82: Tréfois vs. Euroopa Kohus (EKL 1983, lk 3751, punktid 24 ja 25); eespool viidatud kohtuotsus Patrinos vs. MSK (punkt 13)

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuotsus Rozand‑Lambiotte vs. komisjon (punkt 113)

5.      Administratsioonil on katseajal oleva teenistuja võimete ja töösoorituste teenistuse huvides hindamisel ulatuslik otsustusruum. Seega ei saa Avaliku Teenistuse Kohus asendada oma hinnangut administratsiooni hinnanguga osas, mis puudutab katseaja lõpptulemust ja ühenduse avalikku teenistusse alaliselt ametisse nimetatava kandidaadi võimeid, vaid tema kontroll piirdub sellega, ega ei ole tehtud ilmset hindamisviga või võimu kuritarvitatud.

(vt punkt 63)

Viited:

Euroopa Kohus: 25. märts 1982, kohtuasi 98/91: Munk vs. komisjon (EKL 1982, lk 1155, punkt 16); eespool viidatud kohtuotsus Tréfois vs. Euroopa Kohus (punkt 29); 5. aprill 1984, kohtuasi 347/82: Alvarez vs. parlament (EKL 1984, lk 1847, punkt 16); eespool viidatud kohtuotsus Patrinos vs. MSK (punkt 25)

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuotsus Kupka‑Floridi vs. MSK (punkt 52); eespool viidatud kohtuotsus Rozand‑Lambiotte vs. komisjon (punkt 112); eespool viidatud kohtuotsus Tralli vs. EKP (punkt 76)

6.       Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 11 esimese lõigu alusel lepingulistele töötajatele kohaldatava personalieeskirjade artikli 26 – mille kohaselt sisaldab ametniku isikutoimik kõiki dokumente ametniku haldusliku seisundi kohta ja aruandeid tema pädevuse, tulemuslikkuse ja käitumise kohta ning kõiki ametnike märkusi nende dokumentide kohta – eesmärk on tagada ametniku kaitseõigused, et vältida seda, et ametisse nimetava asutuse tehtud otsused, mis mõjutavad ametniku halduslikku seisundit ja teenistuskäiku, ei põhineks tema käitumist puudutavatel faktilistel asjaoludel, mida ei ole tema isikutoimikus mainitud. Järelikult on niisugustel asjaoludel põhinev otsus vastuolus personalieeskirjades ette nähtud tagatistega ning tuleb tühistada, sest on vastu võetud õigusvastase menetluse tulemusena.

(vt punkt 84)

Viited:

Euroopa Kohus: 3. veebruar 1971, kohtuasi 21/70: Rittweger vs. komisjon (EKL 1971, lk 7, punktid 29−41)

Esimene Astme Kohus: 30. november 1993, kohtuotsus T‑78/92: Perakis vs. parlament (EKL 1993, lk II‑1299, punkt 27); 9. veebruar 1994, kohtuasi T‑109/92: Lacruz Bassols vs. Euroopa Kohus (EKL AT 1994, lk I‑A‑31 ja II‑105, punkt 68); 6. veebruar 2003, kohtuasi T‑7/01: Pyres vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑37 ja II‑239, punkt 70)