AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

12. märts 2009

Kohtuasi F‑4/08

Johannes Hambura

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Valikumenetlus – Mittelubamine – Töölevõtmise teadaanne PE/95/S – Euroopa Liidu Teatajas avalduse esitamise vormi kasutamata jätmine – Vastuvõetavus – Eelnev haldusmenetlus

Ese:      J. Hambura palub EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagiavaldusega tühistada Euroopa Parlamendi 5. detsembri 2007. aasta otsus jätta kõrvale J. Hambura kandidatuur arsti ajutise teenistuja kohale, mille kohta avaldati töölevõtmise teadaanne PE/95/S (ELT C 244 A, 18. oktoober 2007, lk 5).

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Mõista kõik kohtukulud välja hagejalt.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Konkurss – Lubamise tingimused – Kindlaksmääramine konkursi teadaandes – Administratsiooni kaalutlusõigus

(Personalieeskirjad, III lisa)

2.      Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded – Avaliku Teenistuse Kohtus esitatud väidete ja argumentide üksikasjalik kokkuvõte

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik ja I lisa artikli 7 lõige 3; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 35 lõike 1 punkt e)

1.      Konkursikomisjoni kaalutlusõigusest hoolimata on viimane seotud konkursi teate teksti ja eelkõige selles kindlaks määratud konkursile lubamise tingimustega. Põhimõtteliselt kehtib sama administratsiooni kohta, kes on seega kohustatud avalduste vastuvõtmise tingimusi järgima, vastasel korral võib ta rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet.

(vt punkt 46)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 25. märts 2004, kohtuasi T‑145/02: Petrich vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑101 ja II‑447, punkt 34).

Avaliku Teenistuse Kohus: 11. juuli 2006, kohtuasi F‑12/05: Tas vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑1‑79 ja II‑A‑1‑285, punkt 43).

2.      Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 35 lõike 1 punkti e kohaselt tuleb hagiavalduses märkida väited ning faktilised ja õiguslikud argumendid. Need asjaolud peavad olema piisavalt selged ja täpsed, et kostjal oleks võimalik kaitseks valmistuda ja Avaliku Teenistuse Kohtul hagi lahendada vajadusel ilma täiendava teabeta. Õiguskindluse ja korrakohase õigusemõistmise tagamiseks peab hagi vastuvõetavuseks selle olulised faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele hagi tugineb, nähtuma selgelt ja arusaadavalt hagiavalduse tekstist endast. See kehtib seda enam, et Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 7 lõike 3 kohaselt koosneb Avaliku Teenistuse Kohtu menetluse kirjalik osa põhimõtteliselt vaid ühest kirjalike seisukohtade vahetamisest, kui Avaliku Teenistuse Kohus ei otsusta, et teine esitamine on vajalik. Avaliku Teenistuse Kohtu menetluse viimati nimetatud eripära selgitab asjaolu, miks Esimese Astme Kohtu ja Euroopa Kohtu menetlusest erinevalt ei saa Euroopa Kohtu põhikirja artikli 21 teisele lõigu alusel olla hagiavalduses esitatud väited ja argumendid kokkuvõtlikud. Selline paindlikkus tooks praktikas suures osas kaasa Euroopa Kohtu põhikirja lisas nimetatud hilisema erieeskirja mõtte kadumise.

(vt punktid 49 ja 50)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 28. aprill 1993, kohtuasi T‑85/92: De Hoe vs. komisjon (EKL 1993, lk II‑523, punkt 20; 21. mai 1999, kohtuasi T‑154/98: Asia Motor Prantsusmaa jt vs. komisjon (EKL 1999, lk II‑1703, punkt 42; 15. juuni 1999, kohtuasi T‑277/97: Ismeri Europa vs. kontrollikoda (EKL 1999, lk II‑1825, punkt 29).

Avaliku Teenistuse Kohus: 26. juuni 2008, kohtuasi F‑1/08: Nijs vs. kontrollikoda (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 25, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtule kohtuasjas T‑376/08 P).