Language of document : ECLI:EU:F:2012:47

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

28. märts 2012

Kohtuasi F-19/10

Letizia Marsili

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Avalik konkurss – Reservnimekirja kandmata jätmine – Suulise katse hindamine – Konkursikomisjoni koosseis

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega L. Marsili palub esimese võimalusena tühistada avaliku konkursi EPSO/AST/51/08 komisjoni otsus jätta tema nimi reservnimekirja kandmata.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta kõik kohtukulud hageja kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Konkurss – Konkurss kvalifikatsiooni ja katsete põhjal – Katsete laad ja sisu – Konkursikomisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, III lisa)

2.      Ametnikud – Konkurss – Kandidaatide sobivuse hindamine – Konkursikomisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, III lisa artikkel 5)

3.      Ametnikud – Konkurss – Konkursikomisjon – Kandidatuuri tagasilükkamine – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Menetluse konfidentsiaalsusest kinnipidamine

(Personalieeskirjad, artikkel 25; III lisa artikkel 6)

4.      Ametnikud – Konkurss – Konkursikomisjon – Koosseis – Meeste ja naiste tasakaalustatud esindatus

(Personalieeskirjade III lisa artikli 3 viies lõik)

1.      Konkursikomisjonil on konkursi raames ette nähtud katsete laadi ja täpse sisu osas ulatuslik kaalutlusõigus. Kohus võib kritiseerida katsete laadi üksnes niivõrd, kui see on vajalik kandidaatide võrdse kohtlemise ja nende vahel objektiivse valiku tegemise tagamiseks. Kohtul puudub seda enam õigus kritiseerida katsete täpset sisu, välja arvatud juhul, kui see väljub konkursiteates kindlaks määratud raamidest või kui sel puudub seos katse või konkursi eesmärkidega.

Mis puudutab kriteeriume, mis ei ole seotud kandidaadil olema pidavate eriteadmistega, vaid selliste omadustega nagu „motivatsioon”, „kohanemisvõime” või „loovus”, mida kandidaat peab üles näitama, siis neid omadusi tuleb hinnata tulenevalt tema käitumisest ja tema tehtud avaldustest suulisel katsel, ilma et esitataks asjaomaste omadustega otseselt või kaudselt seotud ükski küsimus.

Seetõttu juhul, kui tegemist on pelgalt sellega, et nende omaduste ülesnäitamisega otseselt ja ilmselt seotud küsimust ei esitata, isegi kui see on tuvastatud, siis ei saa see näidata, et konkursikomisjonil ei olnud võimalik neid omadusi hinnata.

(vt punktid 20, 23 ja 24)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 7. veebruar 2002, kohtuasi T‑193/00: Felix vs. komisjon (punkt 35).

Avaliku Teenistuse Kohus: 5. mai 2010, kohtuasi F‑48/09: Schopphoven vs. komisjon (punkt 31).

2.      Hinnangud, mis konkursikomisjon kandidaatide teadmisi ja võimeid hinnates annab, ei kuulu Avaliku Teenistuse Kohtu poolt kontrollimisele.

Lisaks hinnatakse konkursil kandidaatide sooritusi võrdlevalt. Seega isegi siis, kui on tuvastatud, et kandidaat on tegelikult üles näidanud omadusi konkursiteates esitatud kriteeriumide alusel, ei võimalda see näidata, et konkursikomisjon on hindamisel teinud ilmse vea.

Katsete hindamisel on konkursikomisjonil ulatuslik kaalutlusõigus ning tema otsuseid saab kohtulikult kontrollida ainult siis, kui on ilmselt rikutud konkursikomisjoni tööd reguleerivaid norme.

(vt punktid 39, 42 ja 52)

Viited:

Euroopa Kohus: 9. oktoober 1974, liidetud kohtuasjad 112/73, 144/73 ja 145/73: Campogrande jt vs. komisjon (punkt 53); 16. juuni 1987, kohtuasi 40/86: Kolivas vs. komisjon (punkt 11); 4. juuli 1996, kohtuasi C‑254/95 P: Parlament vs. Innamorati (punkt 32).

Avaliku Teenistuse Kohus: 11. september 2008, kohtuasi F‑127/07: Coto Moreno vs. komisjon (punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).

3.      Sellise isikut kahjustava meetme nagu konkursikomisjoni poolt kandidaadi suhtes tehtud otsuse põhjendamise kohustuse eesmärk on esiteks anda asjaomasele isikule teavet selle kohta, kas otsus on põhjendatud või mitte, ja teiseks võimaldada teostada selle kohtulikku kontrolli.

Mis puudutab konkursikomisjoni tehtud otsuseid, siis tuleb see põhjendamiskohustus ühitada personalieeskirjade III lisa artiklis 6 ette nähtud konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsusest kinnipidamise järgimisega.

Konfidentsiaalsuse eesmärk on tagada konkursikomisjonide sõltumatus ja nende töö objektiivsus, kaitstes neid igasuguse välise sekkumise ja surve eest, ükskõik kas see tuleb administratsiooni enda, kandidaatide või kolmandate isikute poolt. Sellest konfidentsiaalsusest kinnipidamine ei võimalda seega ei avalikustada konkursikomisjonide üksikliikmete hoiakuid ega teatavaks teha midagi, mis on seotud kandidaatidele antud isiklikku laadi hinnangutega.

Kandidaatide võimete hindamise järgus seisneb konkursikomisjoni töö ennekõike võrdlemises ja seetõttu kehtib selle puhul niisugusele tööle omane konfidentsiaalsus.

Võttes arvesse vajadust ühitada isikut kahjustava meetme põhjendamise kohustus konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsusest kinnipidamisega, siis erinevate katsete eest saadud punktisummade edastamine kujutab endast konkursikomisjoni otsuste piisavat põhjendamist.

Selline põhjendus ei riku väljajäetud kandidaatide õigusi ning võimaldab Avaliku Teenistuse Kohtul teostada seda tüüpi vaidluste üles sobilikku kohtulikku kontrolli.

(vt punktid 47–52)

Viited:

Euroopa Kohus: eespool viidatud kohtuasi Campogrande jt vs. komisjon (punkt 53); 26. november 1981, kohtuasi 195/80: Michel vs. parlament (punkt 22); eespool viidatud kohtuasi Parlament vs. Innamorati (punktid 23, 24, 28, 31 ja 32); eespool viidatud kohtuasi Kolivas vs. komisjon (punkt 11).

4.      Personalieeskirjade III lisa ja eelkõige selle artikkel 3 konkursikomisjonide koosseisu kohta ei näe ette võimalust määrata asendusliikmeid, kuigi kohtupraktikaga on tunnustatud administratsiooni võimalus seda teha. Seega põhimõtteliselt viitavad selle lisa sätted põhiliikmetega konkursikomisjonidele, piiramata siiski seda, et neid sätteid võib analoogia korras kohaldada asendusliikmetele.

Mis puudutab personalieeskirjade III lisa artikli 3 viiendas lõigus kasutatud väljendit „kui [konkursikomisjoni] kuulub üle nelja liikme”, siis tuleb seda mõista „kui konkursikomisjoni, kuhu kuulub üle nelja põhiliikme”.

Nimelt saavad konkursikomisjoni asendusliikmed suulist katset läbivate kandidaatide omaduste kohta oma seisukohta avaldada ainult siis, kui nad asendavad puuduvat põhiliiget, kuna konkursikomisjonis on hääleõiguslike isikute arv piiratud selle põhiliikmetega. Asendusliikmete kasutamine ei mõjuta seega sisuliselt konkursikomisjoni liikmete arvu.

Pealegi ei ole analoogia alusel väljendi „kui [konkursikomisjoni] kuulub üle nelja liikme” asendusliikmetele kohaldamine võimalik, kuna iga konkursi jaoks tuleb kindlaks teha üks lävi, alates millest personalieeskirjade III lisa artikli 3 viiendas lõigus ette nähtud reeglit kohaldatakse.

Lõpuks tuleb personalieeskirjade III lisa artikli 3 viiendas lõigus esitatud nõude täitmise kontrollimiseks põhimõtteliselt arvesse võtta üksnes konkursikomisjoni põhiliikmeid, kuna tavaliselt viivad just nemad katsed tegelikult läbi. Siiski peab seda nõuet kontrollima konkursikomisjoni liikmete nimekirja avaldamise, mitte katsete läbiviimise hetkel.

(vt punktid 83–86, 88 ja 91)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 12. märts 2008, kohtuasi T‑100/04: Giannini vs. komisjon (punkt 207); 13. oktoober 2008, kohtuasi T‑43/07 P: Neophytou vs. komisjon (punkt 53).

Avaliku Teenistuse Kohus: 23. november 2010, kohtuasi F‑50/08: Bartha vs. komisjon (punktid 39 ja 41).