Language of document : ECLI:EU:F:2008:131

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(kolmas koda)

30. oktoober 2008

Liidetud kohtuasjad F‑48/08 ja F‑48/08 AJ

Antonio Ortega Serrano

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ilmselge vastuvõetamatus – Hageja võimatus kasutada esindajana advokaati, kes ei ole menetluses kolmas isik – Tasuta õigusabi – Menetlusse astumise avaldus

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi ning kodukorra artikli 95 alusel esitatud taotlus, millega A. Ortega Serrano palub esimese võimalusena tühistada konkursi EPSO/AD/26/05 komisjoni 10. mai 2007. aasta otsus, millega jäeti hageja nimi reservnimekirja kandmata, ja lisaks saada õigusabi.

Otsus: Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Jätta rahuldamata hageja teise võimalusena esitatud nõue, et tal lubataks kõrvaldada puudused esitatud hagiavalduses. Mõista kohtukulud välja hagejalt. Puudub vajadus teha otsus Euroopa andmekaitseinspektori esitatud avalduse hageja põhikohtuasjas esitatud nõuete toetuseks menetlusse astumise üle. Euroopa andmekaitseinspektor kannab ise oma menetlusse astumisega seoses tekkinud kohtukulud. Jätta rahuldamata tasuta õigusabi taotlus kohtuasjas F‑48/08 AJ: Ortega Serrano vs. komisjon.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Hagi vastuvõetavus – Vastuvõetamatuse vastuväite esitamine – Kohtu õigus anda määrus Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 76 alusel

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artiklid 76 ja 78)

2.      Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded – Advokaadi esindamiseta esitatud hagiavaldus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 19 kolmas lõik; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 34 lõige 1)

1.      Isegi, kui Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 78 alusel on kostja esitanud eraldi dokumendiga vastuvõetamatuse vastuväite ning hageja on selle vastuväite kohta esitanud oma märkused, on Avaliku Teenistuse Kohtul juhul, kui hagi on ilmselgelt vastuvõetamatus, õigus anda nimetatud kodukorra artikli 76 alusel määrus.

(vt punkt 23)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 6. märts 2008, kohtuasi F‑105/07: R bis vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata).

2.      Euroopa Kohtu põhikirja artikli 19 kolmandast lõigust ning eriti mõistest „esindama” nähtub, et Avaliku Teenistuse Kohtusse hagi esitamisel peab selle artikli tähenduses „pool” kasutama kolmanda isiku teenuseid, kellel on õigus esineda liikmesriigi või muu Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kohtus.

Sellest kohustusest ei näe erandit ette ei Euroopa Kohtu põhikiri ega Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord ning hagiavalduse, millele on alla kirjutanud hageja ise – isegi kui tema puhul on tegemist liikmesriigi kohtus esinemise õigusega advokaadiga –, esitamisest ei piisa hagi esitamiseks. See kohustus põhineb sellisel arusaamal advokaadi rollist, mille kohaselt peetakse advokaati õigusemõistmises osalejaks, kes peab osutama kliendile vajalikku õigusabiteenust täiesti sõltumatult, lähtudes õigusemõistmise kõrgemast huvist. Selline käsitlus vastab liikmesriikide ühistele õiguslikele traditsioonidele ning seda võib samuti leida ühenduse õiguskorras, nagu nähtub eelkõige Euroopa Kohtu põhikirja artiklist 19. Advokaadi puhul, kes on samal ajal pool, keda ta esindab, on asjaomase kohtuasjaga isikliku suhte tõttu oht, et ta ei ole võimeline täitma seda õigusemõistmises osaleja põhirolli kõige asjakohasemalt.

Kohustus kasutada kolmanda isiku teeneid ühenduste kohtus enda esindamise tagamiseks ei võta asjaomaselt poolelt ära vahendeid enda kaitsmiseks ning seega ei riku kaitseõigusi. Lisaks paneb nimetatud kohustus pooled kaitse seisukohast samadesse tingimustesse, sõltumata nende ametikohast, ning ei riku seega võrdsuse põhimõtet.

(vt punktid 31–36)

Viited:

Euroopa Kohus: 5. detsember 1996, kohtuasi C‑174/96 P: Lopes vs. Euroopa Kohus (EKL 1996, lk I‑6401, punktid 8 ja 10–12).

Esimese Astme Kohus: 8. detsember 1999, kohtuasi T‑79/99: Euro-Lex vs. Siseturu Ühtlustamise Amet OHMI (EU‑LEX) (EKL 1999, lk II‑3555, punkt 28); 13. jaanuar 2005, kohtuasi T‑184/04: Sulvida vs. komisjon (EKL 2005, lk II‑85, punktid 8 ja 9).