Language of document : ECLI:EU:F:2010:48

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

9. juuni 2010

Kohtuasi F‑56/09

Luigi Marcuccio

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Kahju hüvitamise hagi – Administratsiooni juurdepääs ametniku ametikorterile – Kodu ja eraelu kaitse

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega L. Marcuccio palub sisuliselt eelkõige tunnistada esiteks kehtetuks või tühistada komisjoni otsus, millega komisjon jättis rahuldamata hageja taotluse hüvitada talle kahju, mis tekitati seeläbi, et komisjoni teenistujad tungisid 8. aprillil 2002 ebaseaduslikult tema ametikorterisse Luandas (Angola) ning tegid nimetatud sündmuse raames ebaseaduslikult tema isiklike asjade kohta fotosid ja märkmeid, ning teiseks kahju hüvitamise nõue.

Otsus: Mõista komisjonilt hageja kasuks välja 5000 eurot. Tühistada komisjoni 11. septembri 2008. aasta otsus osas, millega jäeti rahuldamata L. Marcuccio 24. aprilli 2008. aasta taotlus, mis puudutas fotode saatmist, fotode hävitamist ja hävitamisega seonduva teabe edastamist. Jätta hagis esitatud nõuded muus osas rahuldamata. Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt lisaks välja üks neljandik hageja kohtukuludest. Jätta kolm neljandikku hageja kohtukuludest tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Kahju hüvitamise nõue – Nõue tühistada kohtueelse menetluse otsus, millega jäeti kahju hüvitamise nõue rahuldamata – Nõue ei ole kahju hüvitamise taotluste suhtes eraldiseisev

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Talitusesisene korralduslik meede – Välistamine – Hagi, millega taotletakse nende meetmete kahjulike tagajärgede hüvitamist – Vastuvõetavus

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2 ja artikli 91 lõige 1)

3.      Ametnikud – Põhimõtted – Põhiõigused – Füüsiliste isikute õigus kodu puutumatusele – Kaitse avaliku võimu meelevaldsete või ebaproportsionaalsete sekkumiste vastu – Administratsiooni juurdepääs ametniku ametikorterile menetlusnõudeid järgimata – Rikkumine – Ametialane eksimus

(EL leping, artikli 6 lõige 2)

4.      Ametnikud – Rahalisi kohustusi sisaldavad otsused – Täitmisele pööramise viisid – Kahju hüvitamise hagi – Tingimus

(EÜ artikkel 256; personalieeskirjad, VIII lisa artikkel 46)

5.      Ametnikud – Hagi – Ese

(EL toimimise leping 266; personalieeskirjad, artikkel 91)

6.      Menetlus – Kohtukulud – Kohtumenetluse võitnud poole kohtukulude jätmine tema enda kanda

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 89 lõige 2)

1.      Institutsiooni otsus, millega jäetakse rahuldamata kahju hüvitamise nõue, on osa eelnevast haldusmenetlusest, mis eelneb Avaliku Teenistuse Kohtusse esitatavale kahju hüvitamise hagile ning selle eesmärk on anda asjaomasele ametnikele võimalus esitada Avaliku Teenistuse Kohtusse kahju hüvitamise nõue. Seega ei saa selle rahuldamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamise või teise võimalusena tühistamise nõudeid hinnata kahju hüvitamise nõuetest eraldiseisvalt.

(vt punkt 30)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 18. detsember 1997, kohtuasi T‑90/95: Gill vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑471 ja II‑1231, punkt 45); 6. märts 2001, kohtuasi T‑77/99: Ojha vs. komisjon (EKL AT 2001, lk I‑A‑61 ja II‑293, punkt 68); 5. detsember 2002, kohtuasi T‑209/99: Hoyer vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑243 ja II‑1211, punkt 32).

Avaliku Teenistuse Kohus: 25. märts 2010, kohtuasi F‑102/08: Marcuccio vs. komisjon (punkt 23).

2.      Kahju hüvitamise nõude raames võib ametnik õigustatult tuua oma kahju hüvitamise nõuete põhjendamiseks välja nende praktiliste meetmete nõuetevastasuse, mis ei ole isikut kahjustavad meetmed, kuna ta ei nõua nende meetmete tühistamist, vaid nendest tulenevate kahjulike tagajärgede hüvitamist.

(vt punkt 41)

3.      Füüsiliste isikute põhiõigus kodu puutumatusele, mis on liikmesriikide õigussüsteemide ühine üldpõhimõte, mida kinnitab Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 8, millele viitab ELL artikli 6 lõige 2, tagab kaitse avaliku võimu meelevaldsete või ebaproportsionaalsete sekkumiste vastu isiku erategevuse valdkonda; need sekkumised peavad toimuma õiguslikul alusel ja olema õigustatud seaduses sätestatud põhjustel kõikide liikmesriikide õigussüsteemides.

„Koduna” tuleb mõista administratsiooni poolt ametniku kasutusse ainult eluasemeks antud ametikorterit teenistuskohas. Ei oma tähtsust asjaolu, et nimetatud isik elab haiguspuhkuse ajal ajutiselt teises liikmesriigis, kuna selline eemalolek ei too kaasa ametniku põhihuvide keskme ülekandmist.

Seega, kui administratsioon pääseb ametniku ametikorterisse ilma, et viimast oleks sellest teavitatud ning seda enam ilma, et administratsioon oleks uurinud, kas ametnik on selle vastu, rikub administratsioon ametniku õigust oma omandit segamatult kasutada, kodu puutumatust ning õigust eraelu austamisele ning on teinud ametialase eksimuse, mis toob kaasa tema vastutuse. Seda järeldust ei sea kahtluse alla ei asjaolu, et tehti ametniku teisele ametikohale üleviimise otsus, ega teenistuse huvidest tulenevad põhjused, nagu vajadus tagada pärast halba ilma eluaseme heas korras säilimine. Need asjaolud ei vabasta administratsiooni igasuguste nõuete täitmisest ning vähemalt sellest, et ametnikku eelnevalt teavitatakse kiireloomulisest vajadusest kontrollida eluaseme olukorda.

(vt punktid 51–55, 57 ja 61–66)

Viited:

Euroopa Kohus: 21. september 1989, liidetud kohtuasjad 46/87 ja 227/88: Hoechst vs. komisjon (EKL 1989, lk 2859, punktid 17 ja 19).

4.      EÜ artiklist 256 tuleneb, et komisjoni otsuste täitmist reguleerivad selles riigis kehtivad tsiviilkohtumenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab ning et täitemeetmete nõuetekohasuse kontroll kuulub siseriiklike kohtute pädevusse. Ei ole välistatud, et institutsioon võib kasutada selliseid täitemenetlusi nagu hüvitamine, tingimusel et ta saab tugineda sõnaselgele õiguslikule alusele nagu personalieeskirjade VIII lisa artikkel 46, mis võimaldab maha arvata kõik summad, mida ametnik peab ühendusele maksma, asjaomase isiku vanaduspensionist või invaliidsustoetusest.

(vt punkt 59)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 27. juuni 2001, kohtuasi T‑214/00: X vs. komisjon (EKL AT 2001, lk I‑A‑143 ja II‑663, punktid 21–23).

5.      Kuna puudub õiguslik alus selleks, et Avaliku Teenistuse Kohtul oleks pädevus määrata institutsioonile trahv iga päeva eest kuni nende meetmete rakendamiseni, milleks viimasel on kohustus Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse kohaselt, tuleb sellise trahvi määramise nõuded tunnistada vastuvõetamatuks.

Kui ei ole teada asjaolusid, mis võimaldaksid arvata, et institutsioon ei täida oma kohustusi asjaomase isiku suhtes ELTL artikli 266 alusel, siis igal juhul on välistatud trahvi kasutamine institutsiooni survestamiseks.

(vt punktid 80–82)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 8. oktoober 1992, kohtuasi T‑84/91: Meskens vs. parlament (EKL 1992, lk II‑2335, punkt 31); 12. detsember 1995, kohtuasi T‑203/95 R: Connolly vs. komisjon (EKL 1995, lk II‑2919, punkt 45).

6.      Kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks, võib Avaliku Teenistuse Kohus vastavalt kodukorra artikli 89 lõikele 2 otsustada kulude jaotuse või jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.

Sellega seoses tuleb märkida, et kui kohtumenetluse võitnud pool on esitanud üsna suure hulga nõudeid, mille Avaliku Teenistuse Kohus on tagasi lükanud ning on esitanud kohtule ilmselgelt ülemääraseid hüvitamisnõudeid, siis kohtumenetluse kaotanud pool peab kandma oma kohtukulud ning temalt tuleb välja mõista ainult osa kohtumenetluse võitnud poole kohtukuludest.

(vt punktid 86–88)