EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

23. oktoober 2013

Kohtuasi F‑124/12

Ulrik Solberg

versus

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA)

Avalik teenistus – Endine ajutine teenistuja – Tähtajalise lepingu pikendamata jätmine – Põhjendamiskohustus – Kaalutlusõiguse ulatus

Ese:      ELTL artikli 270 alusel esitatud hagi, millega U. Solberg palub tühistada Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA või edaspidi „seirekeskus”) teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse 12. jaanuari 2012. aasta otsuse jätta tema ajutise teenistuja leping pikendamata.

Otsus:      Jätta U. Solbergi hagi rahuldamata. Jätta U. Solbergi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Ajutisele teenistujale adresseeritud kiri, milles tuletatakse talle meelde lepingu lõppemise kuupäeva – Väljaarvamine – Otsus jätta leping pikendamata – Hõlmamine

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

2.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Hea halduse põhimõte – Kohustus põhjendada huve kahjustavaid otsuseid

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 41)

3.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Tähtajalise lepingu pikendamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Administratsiooni hoolitsemiskohustus – Asjaomase teenistuja huvide arvessevõtmine

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 47)

1.      Personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 mõttes on huve kahjustavad meetmed üksnes sellised aktid või meetmed, mis toovad kaasa siduvaid õiguslikke tagajärgi, mis mõjutavad hageja huve, muutes oluliselt tema õiguslikku olukorda. Akt on pealegi puhtalt varasemat akti kinnitav akt, kui see ei sisalda võrreldes varasemaga ühtegi uut asjaolu, ning seega ei saa sellest hakata kulgema uus hagi esitamise tähtaeg.

Täpsemalt ei ole isikut kahjustavaks meetmeks kiri, milles vaid tuletatakse teenistujale meelde tema lepingu lõppemise kuupäevaga seotud tingimused ning mis ei sisalda mainitud tingimustega võrreldes ühtegi uut asjaolu.

Seevastu juhul kui lepingut on võimalik pikendada, on administratsiooni otsus leping pikendamata jätta isikut kahjustav meede ja kõnealusest lepingust erinev otsus, mille peale võib kaebuse või hagi esitada personalieeskirjades sätestatud tähtaja jooksul. Nimelt sisaldab sellekohane otsus, mis tehakse pärast teenistuse huvide ja puudutatud isiku olukorra uuesti hindamist, algse lepinguga võrreldes uut asjaolu ja seda ei saa käsitada algset otsust puhtalt kinnitava otsusena.

(vt punktid 16–18)

Viited:

Euroopa Kohus: 14. september 2006, kohtuasi C‑417/05 P: komisjon vs. Fernández Gómez (punkt 46).

Esimese Astme Kohus: 25. oktoober 1996, kohtuasi T‑26/96: Lopes vs. Euroopa Kohus (punkt 19); 15. oktoober 2008, kohtuasi T‑160/04: Potamianos vs. komisjon (punkt 21).

Avaliku Teenistuse Kohus: 15. september 2011, kohtuasi F‑102/09: Bennett jt vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punktid 56, 57 ja 59 ning seal viidatud kohtupraktika); 23. oktoober 2012, kohtuasi F‑61/11: Possanzini vs. Frontex (punkt 41).

2.      Liidu õiguses kuulub haldusmenetluses antud tagatiste hulka ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 41 tulenev hea halduse põhimõte, mille hulka kuulub artikli 41 lõike 2 punktis c toodud „asutuste kohustust põhjendada oma otsuseid”.

Kohustus põhjendada huve kahjustavaid otsuseid kujutab endast liidu õiguse aluspõhimõtet, millest võib erandeid teha ainult ülekaalukatel põhjustel.

(vt punktid 29 ja 30)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 29. september 2005, kohtuasi T‑218/02: Napoli Buzzanca vs. komisjon (punkt 57 ja seal viidatud kohtupraktika); 8. september 2009, kohtuasi T‑404/06 P: ETF vs. Landgren (punkt 148 ja seal viidatud kohtupraktika).

Euroopa Liidu Üldkohus: 27. september 2012, kohtuasi T‑387/09: Applied Microengineering vs. komisjon (punkt 76).

3.      Hoolitsemiskohustus tähendab muu hulgas seda, et kui pädev asutus otsustab ametniku või teenistuja olukorra üle, isegi kui ta teeb seda ulatusliku kaalutlusõiguse raames, võtab ta arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad tema otsust mõjutada; ta peab sellise otsuse tegemisel arvestama mitte ainult teenistuse huve, vaid ka asjaomase ametniku või teenistuja huve.

Igal juhul ei saa sellise teenistuja isikliku huvi arvessevõtmine, kelle ametialast sooritust peeti ebarahuldavaks, minna nii kaugele, et pädeval asutusel on keelatud jätta tähtajaline leping pikendamata, kui seda nõuavad teenistuse huvid, ja seda hoolimata asjaomase teenistuja vastuseisust.

(vt punktid 43 ja 45)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 27. november 2008, kohtuasi F‑35/07: Klug vs. EMA (punkt 79); 13. juuni 2012, kohtuasi F‑63/11: Macchia vs. komisjon (punkt 50), mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑368/12 P; 11. juuli 2012, kohtuasi F‑85/10: AI vs. Euroopa Kohus (punktid 167 ja 168).