AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (esimene koda)

11. juuli 2007

Kohtuasi F-7/06

B

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Töötasu – Kodumaalt lahkumise toetus –Personalieeskirjade VII lisa artikli 4 lõikes 1 ette nähtud tingimused

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles B palub sisuliselt tühistada komisjoni ametisse nimetava asutuse 26. aprilli 2005. aasta otsus, millega keelduti talle kodumaalt lahkumise toetuse maksmisest, koos nimetatud asutuse 10. oktoobri 2005. aasta otsusega, millega jäeti tema kaebus mainitud 26. aprilli 2005. aasta otsuse peale rahuldamata.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

Ametnikud – Töötasu – Kodumaalt lahkumise toetus – Saamise tingimused

(Personalieeskirjad, VII lisa artikli 4 lõike 1 punkt b)

Ühenduse seadusandjal on kodumaalt lahkumise toetuse saamise õiguse aluseks olevate tingimuste kehtestamiseks antud kaalutlusõiguse teostamisel õigus kohaldada topeltkodakondsusega ametnike suhtes ühiseid reegleid – isegi kui need isikud ei ole ühte kodakondsust omavate isikutega võrreldavas olukorras – selleks, et piirata personalieeskirjade VII lisa artikli 4 lõike 1 punkti alusel makstava kodumaalt lahkumise toetuse saajate ringi. Sellised ranged tingimused nagu tingimus, et ametnik ei ole elanud kümne aasta jooksul enne teenistusse asumist teenistuskohariigis, peavad tagama selle, et ametnikele, kellel on teenistuskohajärgse riigi kodakondsus, antakse asjaomast toetust vaid sellistel juhtudel, kui lükatakse ümber eeldus, et isiku kodakondsus on tõsikindel tõend selle isiku ja tema kodakondsusriigi vahelistest tihedatest sidemetest ning kui tuvastatakse, et ametniku ja asjaomase riigi vaheline püsiv side on katkenud.

Kodumaalt lahkumise toetuse saajate ringi piiramine ei ole personalieeskirjade VII lisa artikli 4 eesmärgist lähtudes meelevaldne või kohatu diskrimineerimine. Asjaolu, et personalieeskirjade VII lisa artiklis 4 sätestatud kategooriate kohaldamine võib üksikutel juhtudel põhjustada marginaalseid olukordi, kus keeldutakse ametnikele kodumaalt lahkumise toetuse maksmisest, kuigi nende olukord on sarnane viidatud artiklis nimetatud ametnike olukorraga, ei tähenda siiski, et nende sätete näol oleks tegemist meelevaldse eristamisega, kui objektiivsetele asjaoludele tuginedes kohaldatakse neid ühtemoodi kõikidele ametnikele, kes on personalieeskirjades sätestatud olukorras.

(vt punktid 39–41, 45 ja 46)

Viited:

16. oktoober 1980, kohtuasi 147/79: Hochstrass vs. Euroopa Kohus (EKL 1980, lk 3005, punkt 12); 15. jaanuar 1981, kohtuasi 1322/79: Vutera vs. komisjon (EKL 1981, lk 127, punkt 9); 2. oktoober 2003, kohtuasi C‑148/02: Garcia Avello (EKL 2003, lk I‑11613, punktid 31−37)

8. aprill 1992, kohtuasi T‑18/91: Costacurta Gelabert vs. komisjon (EKL 1992, lk II‑1655, punkt 42); 13. aprill 2000, kohtuasi T‑18/98: Reichert vs. parlament (EKL AT 2000, lk I‑A‑73 ja II‑309, punkt 25); 27. september 2000, kohtuasi T‑317/99: Lemaître vs. komisjon (EKL AT 2000, lk I‑A‑191 ja II‑867, punkt 50); 13. detsember 2004, kohtuasi T‑251/02: E vs. komisjon (EKL AT 2000, lk I‑A‑359 ja II‑1643, punktid 124 ja 126)