EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

12. juuni 2013

Kohtuasi F‑5/12

Slawomir Bogusz

versus

Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur (Frontex)

Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Frontexi töötajad – Muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 14 ette nähtud katseaja tingimuste muutmine – Teenistusest vabastamine katseaja lõpus – Eesmärkide kindlaksmääramine – Esimest korda kohtuistungil esitatud väide

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega S. Bogusz palub esiteks tühistada 15. aprilli 2011. aasta otsus, millega tühistati tema administraatori õigused pääseda Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri (Frontex) võrku ning keelati tema füüsiline ligipääs arvutiserveritele ja Frontexi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osakonna teatud tehnikaruumidele, ning teiseks 24. mai 2011. aasta otsus öelda katseaja lõpus üles tema leping.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja üks neljandik S. Boguszi kohtukuludest. Jätta kolm neljandikku S. Boguszi kohtukuludest tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Katseaeg – Eesmärk – Katseaja tingimused – Tingimuste muutmine katseaja kestel – Hindaja kohustus selle muutusega arvestada – Puudumine juhul, kui muudatus on seotud teenistuja käitumisega

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 14)

2.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Katseaeg – Katseaja lõpus teenistusest vabastamise otsus – Põhjendamine – Nõuded

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 14)

3.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Katseaeg – Katseaja lõpparuanne – Katseaja lõpparuande koostamine enne katseaja lõppu – Lubatavus

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 14 kolmas lõik)

4.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Katseaeg – Saavutatavate eesmärkide kindlaksmääramine – Eesmärkide loetelu muutmine katseaja lõpparuande koostamise etapis – Lubamatus

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 14 lõige 3)

1.      Kuigi katseaja eesmärk on teha teenistuja sooritust arvestades kindlaks, kas tema leping tuleb jätta jõusse, on siiski kohustuslik anda asjaomasele teenistujale selle aja jooksul võimalus üles näidata oma oskusi, mis tähendab praktikas seda, et katseajal oleval ametnikul või teenistujal peavad olema sobivad materiaalsed tingimused talle antud ülesannete täitmiseks.

Kui administratsioon otsustab katseaja tingimusi muuta põhjustel, millest asjaomane ametnik või teenistuja teadlik ei ole, siis peab hindaja võtma seda arvesse, et teha kindlaks, mil määral nimetatud ametnik või teenistuja oma eesmärgid täitis, ning seejärel tema soorituse hindamiseks. Kui aga see muutmine tuleneb asjaomase isiku käitumisest, ei saa viimati nimetatud isik nimetatud muutmist tuua ettekäändeks selle väitmisel, et tal ei olnud võimalik talle usaldatud ülesandeid täita ja seega selle õigustamiseks, miks ta ei täitnud temale kindlaks määratud eesmärke. Nimelt ei saa ametnik või teenistuja tugineda tema enda tegevust puudutavale argumendile selleks, et vabastada ennast oma ametialastest kohustusest.

(vt punktid 56 ja 57)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 5. märts 1997, kohtuasi T‑96/95: Rozand-Lambiotte vs. komisjon (punkt 95).

Avaliku Teenistuse Kohus: 3. märts 2009, kohtuasi F‑63/07: Patsarika vs. Cedefop (punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).

2.      Kui katseaja lõpus ajutise teenistuja lepingu ülesütlemise otsus tugineb mitmetele põhjendustele, siis selleks, et nimetatud otsus oleks õiguspärane, piisab, kui teatud põhjendused on kehtivad ja on ilmne, et administratsioon oleks jõudnud üksnes nende põhjenduste alusel samasugusele järeldusele.

See kehtib seda enam, kuna katseaja lõpus lepingu ülesütlemise otsus erineb olemuselt teenistuja teenistusest vabastamisest pärast katseaja lõppemist. Nimelt kui viimasena nimetatud juhul on kohustuslik üksikasjalikult hinnata loodud töösuhte lõpetamise aluseks olevaid põhjuseid, siis esimesel juhul esitatakse üksnes üldine hinnang, kas katseaja perioodi tulemused on positiivsed või mitte, millest võib järeldada, et katseajal oleva teenistuja alaliselt ametisse nimetamine on teenistuse huvides.

(vt punkt 75)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 9.juuli 2009, kohtuasi F‑85/08: Notarnicola vs. kontrollikoda (punktid 70 jj); 28. märts 2012, kohtuasi F‑36/11: BD vs. komisjon (punkt 83).

3.      Administratsioon ei pea ootama katseaja lõppu selle hindamiseks, kas katseajaks kindlaks määratud eesmärgid on täidetud või mitte. Nimelt näeb muude teenistujate teenistustingimuste artikli 14 kolmas lõik ette, et kuigi teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus võib teenistuja ilmselge suutmatuse tõttu katseaja aruande põhjal teenistusest vabastada, peab see teenistusest vabastamine toimuma enne katseaja lõppu, mis eeldab seega, et aruanne koostatakse enne katseaja lõppu. Asjaolu, et katseaja aruanne koostatakse enne katseaja lõppu, ei välista, et hinnatakse täielikult asjaomase teenistuja suutlikkust täita oma eesmärke katseaja lõpuks.

(vt punktid 78 ja 79)

4.      Hindaja ei saa katseaja aruande koostamise etapis põhimõtteliselt muuta katseajal olevale ametnikule või teenistujale seatud eesmärke, kuna see tähendaks, et talle heidetaks ette nende eesmärkide täitmata jätmist, millest ta ei olnud oma katseaja alguses teadlik. On tõsi, et kui tegelikult on ametnikule või teenistujale seatud muid eesmärke kui need, milles lepiti katseaja alguses esialgu kokku, siis võib hindaja nendest kõrvale kalduda ja viidata katseaja aruandes teistele eesmärkidele, kuid sellisel juhul peab administratsioon tõendama, et need uued eesmärgid asjaomasele isikule katseajal tõesti ka seati. Kui talle katseajal neid uusi eesmärke seati, siis peab katseaja aruanne nendele viitama nimelt selleks, et aruande kinnitaja oleks teadlik sellest, et katseajal oleval isikul oli ettenähtust vähem aega neid täita, ning et ta saaks seda arvestada.

(vt punktid 80–82)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 14. september 2010, kohtuasi F‑85/09: Rossi Ferreras vs. komisjon (punkt 58).