Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof (Saksamaa) 6. novembril 2018 – LF versus Google LLC, YouTube Inc., YouTube LLC, Google Germany GmbH
(kohtuasi C-682/18)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Bundesgerichtshof
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: LF
Vastustajad: Google LLC, YouTube Inc., YouTube LLC, Google Germany GmbH
Eelotsuse küsimused
1. Kas isik, kes käitab internetivideoplatvormi, kus kasutajad teevad autoriõigusega kaitstava sisuga videoid üldsusele kättesaadavaks ilma õiguste omajate loata, tegeleb edastamisega direktiivi 2001/29/EÜ1 artikli 3 lõike 1 tähenduses, kui
ta teenib platvormi abil reklaamitulu,
üleslaadimine toimub automaatselt, ilma et käitaja seda eelnevalt jälgiks või kontrolliks,
vastavalt kasutustingimustele saab käitaja videote ülespaneku ajaks rahvusvahelise, mitteeksklusiivse ja tasuta litsentsi videote kasutamiseks,
käitaja juhib kasutustingimustes ja üleslaadimisprotsessi ajal tähelepanu sellele, et autoriõigust rikkuva sisu lisamine on keelatud,
käitaja pakub abivahendeid, mille abil on õiguste omajatel võimalik saavutada õigust rikkuvatele videotele juurdepääsu tõkestamine,
käitaja töötleb platvormil otsingutulemusi järjestuse alusel koostatud loendite ning sisurubriikide kujul ja kuvab registreeritud kasutajatele nende poolt juba vaadatud videotest lähtuva soovituslike videote ülevaate,
juhul kui talle ei ole autoriõigust rikkuva konkreetse sisu kättesaadavus teada või kui ta pärast sellest teadasaamist asjaomase sisu viivitamata kustutab või viivitamata tõkestab sellele juurdepääsu?
2. Juhul kui esimesele küsimusele vastatakse eitavalt:
Kas internetivideoplatvormi käitaja tegevus kuulub esimeses küsimuses kirjeldatud asjaoludel direktiivi 2000/31/EÜ2 artikli 14 lõike 1 kohaldamisalasse?
3. Juhul kui teisele küsimusele vastatakse jaatavalt:
Kas tegelik teadmine ebaseaduslikust tegevusest või teabest ning teabe omamine faktide või asjaolude kohta, millest ilmneb ebaseaduslik tegevus või teave, peab direktiivi 2000/31/EÜ artikli 14 lõike 1 kohaselt olema seotud konkreetse ebaseadusliku tegevuse või teabega?
4. Juhul kui teisele küsimusele vastatakse jaatavalt:
Kas direktiivi 2001/29/EÜ artikli 8 lõikega 3 on kooskõlas, et õiguste omaja saab teenusepakkuja suhtes, kelle teenust, mis seisneb kasutaja pakutava teabe talletamises, on kasutaja kasutanud autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste rikkumiseks, taotleda kohtu ettekirjutust edasisest rikkumisest hoidumise kohta alles siis, kui pärast ilmsele õigusrikkumisele viitamist on selline õigusrikkumine uuesti toime pandud?
5. Juhul kui esimesele ja teisele küsimusele vastatakse eitavalt:
Kas internetivideoplatvormi käitajat tuleb esimeses küsimuses kirjeldatud asjaoludel pidada rikkujaks direktiivi 2004/48/EÜ3 artikli 11 esimese lause ja artikli 13 tähenduses?
6. Juhul kui viiendale küsimusele vastatakse jaatavalt:
Kas sellise rikkuja kohustus maksta vastavalt direktiivi 2004/48/EÜ artikli 13 lõikele 1 kahjuhüvitist võib sõltuda sellest, et rikkuja on nii enda toime pandud rikkumise kui ka kolmanda isiku toime pandud rikkumise puhul tegutsenud tahtlikult ja et ta teadis või oleks pidanud mõistlikult teadma, et kasutajad kasutavad platvormi konkreetsete rikkumiste toimepanekuks?
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas, EÜT 2001, L 167, lk 10; ELT eriväljaanne 17/01, lk 230.
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul, EÜT 2000, L 178, lk 1; ELT eriväljaanne 13/25, lk 399.
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta, ELT 2004, L 157, lk 45; ELT eriväljaanne 17/02, lk 32.