Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie (Rumeenia) 4. novembril 2019 – kriminaalmenetlus FQ, GP, HO, INi, JMi süüdistuses
(kohtuasi C-811/19)
Kohtumenetluse keel: rumeenia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie
Süüdistatavad
FQ, GP, HO, IN, JM
Eelotsuse küsimused
1. Kas Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõiget 1, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 lõiget 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ1 , artiklit 58, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil2 , artiklit 4, mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel 26. juunil 1995 ning mis käsitleb Euroopa ühenduste finantshuvide kaitset, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui kohtuotsuse teeb kohtusüsteemist väljapoole jääv organ, Curtea Constituțională a României (Rumeenia konstitutsioonikohus), kes otsustab menetlusliku vastuväite üle, mis on esitatud väidetavalt õigusvastase kohtukoosseisu vastu, arvestades Înalta Curte de Casație și Justiție (Rumeenia kassatsioonikohus) kohtunike spetsialiseerumise põhimõtet (mida ei ole Rumeenia põhiseaduses ette nähtud), ning mis paneb kohtuorganile kohustuse saata tagasi apellatsioonikohtus menetluses olevad kohtuasjad, mis on parajasti (devolutiivse toimega) apellatsioonkaebuse etapis, et need esimeses menetlustsüklis samas kohtuorganis uuesti läbi vaadata?
2. Kas Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui kohtusüsteemist väljapoole jääv organ tunnistab õigusvastaseks kõrgeima kohtuorgani kohtukolleegiumi koosseisu (kolleegiumi puhul, mis koosneb kohtunikest, kes edutamise ajal vastasid muu hulgas kõrgeima kohtuorgani kriminaalkolleegiumisse edutamise jaoks nõutava spetsialiseerumise tingimusele)?
3. Kas liidu õiguse esimuslikkust tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohtul lubatakse jätta kohaldamata konstitutsioonikohtu otsus, milles tõlgendatakse põhiseadusest madalama astme seaduse sätet, mis puudutab ICCJ töökorraldust ning mis sisaldub liikmesriigi seaduses korruptsioonijuhtumite ennetamise, avastamise ja nende eest karistamise kohta, mida see kohtuorgan on kuueteistkümne aasta jooksul pidevalt samas tähenduses tõlgendanud?
4. Kas vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 47 hõlmab õigus pöörduda vabalt kohtusse kohtunike spetsialiseerumist ja erikolleegiumide moodustamist kõrgeimas kohtuorganis?
____________
1 ELT 2015, L 141, lk 73.
2 ELT 2017, L 198, lk 29.