Language of document : ECLI:EU:F:2013:129

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

16. september 2013

Liidetud kohtuasjad F‑20/12 ja F‑43/12

Barbara Wurster

versus

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)

Avalik teenistus – EIGE töötajad – Ajutine teenistuja – Juhtimisoskuste hindamise menetlus EIGE teenistujate puhul, kes hiljuti määrati keskastme juhi ametikohale – Mittejuhtivale ametikohale üleviimine – Õigus olla ära kuulatud – Seaduse kohaldamisala – Tuginemine omal algatusel – Põhjenduste asendamine kohtu poolt omal algatusel

Ese:      ELTL artikli 270 alusel esitatud hagid, millega B. Wurster palub esimeses, numbriga F‑20/12 registreeritud kohtuasjas (edaspidi „hagi F‑20/12”) ja teises, numbriga F‑43/12 registreeritud kohtuasjas (edaspidi „hagi F‑43/12”) põhiliselt esiteks tühistada Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) direktori 8. septembri 2011. aasta otsus viia ta alates 1. oktoobrist 2011 üle ressursi- ja dokumentatsioonikeskuse rühmajuhi ametikohale, teiseks tühistada EIGE direktori (edaspidi „direktor”) 12. jaanuari 2012. aasta otsus mitte määrata juhtimishüvitist ajavahemikuks 1. juuni 2010–30. september 2011 ning kolmandaks kohustada talle määrama juhtimishüvitist ajavahemikuks 1. juuni 2010–30. september 2011, mille lisanduvad viivitusintressid, mida arvutatakse Euroopa Keskpanga (EKP) poolt põhilistele refinantseerimistehingutele kehtestatud määras, mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra.

Otsus:      Tühistada Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi direktori 8. septembri 2011. aasta otsus viia B. Wurster üle ressursi- ja dokumendikeskuse rühmajuhi ametikohale. Jätta hagid ülejäänud osas rahuldamata. Jätta Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja B. Wursteri kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Põhjendatud huvi – Hindamine hagi kohtusse saabumisel – Hagi, mis säilitab oma eseme sõltumata hageja ametist lahkumisest pärast hagi esitamist – Põhjendatud huvi säilimine

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnike hagid – Täielik pädevus – Õiguse saada hüvitist tunnistamine

(Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 1)

3.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Hindamine – Juhtimisoskuste hindamisaruanne – Koostamine – Kohustus kuulata teenistuja tulemuslikult ära – Ulatus

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 14)

4.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Vääramatu jõud – Mõiste – Suvepuhkus – Väljaarvamine

5.      Ametnike hagid – Väide, et on eiratud seaduse kohaldamisala – Tuvastamine omal algatusel

6.      Institutsioonide aktid – Ajaline kohaldamine – Materiaalõigusnormi tagasiulatuv jõud – Tingimused

7.      Ametnike hagid – Põhjendatud huvi – Väide, et on rikutud olulisi menetlusnorme– Administratsiooni piiratud pädevus – Tulemusetu väide

(Personalieeskirjad, artikkel 91)

1.      Hagi nõuetekohasuse tingimused, eelkõige põhjendatud huvi puudumine ja personalieeskirjade artiklite 90 ja 91 järgimine, kuuluvad avalikul huvil põhinevate väidete hulka ja neid peab omal algatusel kontrollima kohus. Põhjendatud huvi hinnatakse hageja poolt hagi esitamise, mitte Avaliku Teenistuse Kohtu poolt otsuse tegemise hetkel.

On selge, et asjaolu, et ajutine teenistuja lahkus ametist pärast oma hagi esitamist, võib tekitada küsimuse, kas hagi ei ole mitte oma eset kaotanud, kuid siis, kui hagi kaotab eseme, ei too see asjaolu liidu kohtule iseenesest kaasa kohustust teha otsus, et otsuse tegemise vajadus on ära langenud eseme puudumise tõttu. Nimelt isegi otsuse tegemise vajaduse äralangemisel peab kohus tegema otsuse kohtukulude kohta, mis sõltub eelkõige sellest, kas hagi esitamisel oli see põhjendatud.

(vt punktid 55–57)

Viited:

Euroopa Kohus: 29. juuni 2000, kohtuasi C‑154/99 P: Politi vs. Euroopa Koolitusfond (punkt 15); 7. juuni 2007, kohtuasi C‑362/05 P: Wunenburger vs. komisjon (punkt 47).

Avaliku Teenistuse Kohus: 23. oktoober 2012, kohtuasi F‑44/05 RENV: Strack vs. komisjon (punkt 97).

2.      Personalieeskirjade artikli 91 lõike 1 viimane lause annab Avaliku Teenistuse Kohtule rahalistes vaidlustes täieliku pädevuse. Sellise täieliku pädevuse raames on Avaliku Teenistuse Kohus aga pädev tunnistama hüvitise saamise õiguse olemasolu.

Analoogiliselt hüvitamisnõuetega ‑ kui isik palub Avaliku Teenistuse Kohtul tema kasuks sellise õiguse olemasolu tunnistamist seetõttu, et otsus, mille vastuvõtmise tõttu administratsioon keeldus sellele isikule vaidlusalust hüvitist maksmast, on õigusvastane ‑ peab ta algatama kohtueelse menetluse, esitades kaebuse kolme kuu jooksul alates selle otsuse teatavakstegemisest või sellest teatavaks saamisest ning seda isegi siis, kui ta ei nõudnud selle akti tühistamist.

(vt punktid 61 ja 63)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 30. november 1993, kohtuasi T‑15/93: Vienne vs. parlament (punkt 41); 19. juuni 2007, kohtuasi T‑473/04: Asturias Cuerno vs. komisjon (punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).

3.      Kõikidel isikutel, kelle kohta koostatakse hindamisaruanne, mis võib mõjutada nende teenistuskäiku, peab olema võimalik esitada oma seisukohad enne selle aruande lõplikuks muutumist ning seda isegi sõnaselge sätte puudumisel. Sama käib ajutise teenistuja juhtimisoskusi hindamisaruande kohta, mis koostati liidu asutuse asutusesiseste sätetele alusel.

Sellega seoses ei vabasta asjaolu, et asjaomane isik osales muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 14 ette nähtud vestlusel, asutust kohustusest viia läbi vestlus juhtimisoskuste hindamismenetluse raames. Sellekohase dokumendi saatmine ei asenda vestluse läbiviimist. Kui artiklis 14 ette nähtud menetluse eesmärk on nimelt hinnata asjaomase isiku võimet täita tema kohustuseks olevate ülesannete täitmist, tema tulemuslikkust ja käitumist teenistusest, mida tuleb talle esitada tervikuna, siis juhtimisoskuste hindamismenetluse eesmärk on üksnes asjaomase isikut juhtimisoskuste kontrollimine.

Pealegi on selleks, et menetlusnormi rikkumine tooks kaasa akti tühistamise, vaja, et rikkumise puudumisel oleks jõutud teistsuguse tulemuseni. See tingimus on täidetud juhtimisoskuste hindamisaruande puhul, kuna see aruanne põhines subjektiivsetel väärtusotsustusel ja seega olemuse tõttu oli võimalik seda muuta.

(vt punktid 75, 77–79 ja 82)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 13. detsember 2005, liidetud kohtuasjad T‑155/03, T‑157/03 ja T‑331/03: Cwik vs. komisjon (punkt 156); 25. oktoober 2006, kohtuasi T‑173/04: Carius vs. komisjon (punkt 71); 25. oktoober 2007, kohtuasi T‑27/05: Lo Giudice vs. komisjon (punkt 49).

Avaliku Teenistuse Kohus: 13. september 2011, kohtuasi F‑4/10: Nastvogel vs. nõukogu (punktid 90 ja 94).

4.      Vääramata jõud eeldab kolme tingimuse täitmist ehk seda, et väidetav sündmus on väline, ettenähtamatu ja vältimatu, mis aga ei kehti suvepuhkuse kohta.

(vt punkt 80)

5.      Kuna väite puhul, mis puudutab seaduse kohaldamisala eiramist, on tegemist avalikult huvil põhineva väitega, on Avaliku Teenistuse Kohtul kohustus tõstatada see omal algatusel, kuna ta eiraks oma õiguspärasuse üle valvava kohtu rolli, isegi kui pooled ei ole seda küsimust vaidlustanud, kui ta ei märgiks, et kohtus vaidlustatud otsuse aluseks on õigusnorm, mida ei saa käesoleva juhtumi suhtes kohaldada. Avalikul huvil põhineva väite omal algatusel tõstatamise eesmärk on järgida reeglit, mida selle olulise tõttu ei saa jätta poolte hooleks või nende menetlusdokumentide kvaliteedist sõltuvaks ning seetõttu asjaolu, et hageja ei ole toonud välja piisavalt selgelt faktilist ja õiguslikku raamistikku, ei ole takistus sellele, et Avaliku Teenistuse Kohus analüüsib omal algatusel avalikult huvil põhinevat väidet, mis puudutab seaduse kohaldamisala eiramist.

(vt punktid 84 ja 88)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 15. juuli 1994, liidetud kohtuasjad T‑576/93–T‑582/93: Browet jt vs. komisjon (punkt 35).

Avaliku Teenistuse Kohus: 29. september 2011, kohtuasi F‑74/10: Kimman vs. komisjon (punkt 44), mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑644/11 P.

6.      Üldreeglina on õiguslike olukordade kindluse põhimõttega vastuolus see, kui üldkohaldatava õigusakti ajalise kehtivuse alguspunktina on määratud avaldamisest varasem kuupäev ning see võib ainult erandkorras olla teisiti, kui seda nõuab saavutatav eesmärk ja kui huvitatud isikute õiguspärase ootuse põhimõttest on nõuetekohaselt kinni peetud. Lisaks peab selline mõju nähtuma selgelt asjaomaste sätete sõnastusest, eesmärgist või ülesehitusest.

On selge, et kõiki uusi õigusnorme kohaldatakse mitte ainult tekkivate olukordade suhtes, vaid ka varasema õigusnormi kehtivusajal tekkinud, kuid väljakujunemata olukordade tulevastele tagajärgedele. Igal juhul on täielikult väljakujunemata olukordade puhul silmas peetud nende isikute olukordi, kes kuupäeval, kui norm kehtetuks tunnistati või muudeti, täidavad ainult osaliselt tingimusi, mida nõutakse selleks, et seda normi saaks neile kohaldada.

(vt punktid 93, 95 ja 96)

Viited:

Euroopa Kohus: 10. veebruar 1982, kohtuasi 21/81: Bout (punkt 13); 11. juuli 1991, kohtuasi C‑368/89: Crispoltoni (punkt 17).

Avaliku Teenistuse Kohus. 13. juuni 2012, kohtuasi F‑31/10: Guittet vs. komisjon (punktid 47 ja 50 ning seal viidatud kohtupraktika); 13. juuni 2012, kohtuasi F‑63/10: BL vs. komisjon (punkt 58).

7.      Juhul, kui hüvitis on määratud ilma kehtiva õigusliku aluseta – vaatamata sellele, kui põhjendatud on hageja esitatud väited selle hüvitise saamiseks ‑ ei saa administratsioon kohtuotsust täites seda hüvitist maksta, kuna selline maksmine oleks õigusvastane.

(vt punkt 99)

Viited:

Euroopa Kohus: 20. mai 1987, kohtuasi 432/85: Souna vs. komisjon (punkt 20).

Avaliku Teenistuse Kohus: 4. veebruar 2010, kohtuasi F‑15/08: Wiame vs. komisjon (punkt 27); 26. september 2011, kohtuasi F‑31/06: Pino vs. komisjon (punkt 112).