Kohtuasi T‑511/09
Niki Luftfahrt GmbH
versus
Euroopa Komisjon
Riigiabi – Austrian Airlinesi kontsernile Austria antud ümberkorraldusabi – Otsus, millega eeldusel, et järgitakse teatud tingimusi, tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobivaks – Austrian Airlinesi kontserni erastamine – Abisaaja kindlakstegemine – Suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kaheksas koda), 13. mai 2015
1. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Kostja võimatus vastata väidetele õigusliku kohustuse tõttu – Mõju puudumine – Vastuvõetavus
(ELTL artiklid 263 ja 339; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik ja artikli 53 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)
2. Tühistamishagi – Väited – Hagejate võimalus tugineda kõigile tühistamisväidetele – Piirang üksnes sõnaselge sätte alusel ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega – Väited, mis põhinevad riigiabi valdkonnas otsuse avalikust versioonist kustutatud teabel – Vastuvõetavus – Komisjoni kaitseõiguste rikkumine – Puudumine
(ELTL artiklid 263 ja 339; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47 ja artikli 52 lõige 1; nõukogu määrus nr 659/1999, artiklid 24 ja 25; komisjoni teatis 2003/C 297/03)
3. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Väited, mis põhinevad õigusvastaselt saadud teabel – Hagejale juba teada olev informatsioon, mille puhul ei tule järgida ametisaladuse hoidmise kohustust – Riigiabi järelevalve süsteemi kahjustamine – Puudumine – Vastuvõetavus
(ELTL artikkel 263; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21 ja artikli 53 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõige 1)
4. Tühistamishagi – Väited – Menetlusnormide rikkumine – Põhjendamiskohustus – Sisulise õiguspärasuse väitest erinev väide
(ELTL artikli 263 teine lõik)
5. Institutsioonide aktid – Põhjendused – Kohustus – Ulatus – Komisjoni otsus riigiabi kohta – Raskustes oleva äriühingu ümberkorraldamiseks antavat riigiabi puudutav otsus – Vajadus esitada otsuse ülesehituses olulist tähtsust omavad asjaolud ja õiguslikud kaalutlused – Puudub kohustus eraldi põhjendada huvitatud isiku esitatud iga argumenti
(EÜ artikli 87 lõike 3 punkt c; ELTL artikkel 296)
6. Riigiabi – Mõiste – Soodustingimustel kaupade või teenuste pakkumine – Hõlmamine
(EÜ artikli 87 lõige 1)
7. Riigiabi – Mõiste – Erainvestori kriteeriumi rakendamine – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid
(EÜ artikli 87 lõige 1; ELTL artikkel 263)
8. Riigiabi – Komisjoni otsus – Seaduslikkuse hindamine otsuse tegemise ajal kättesaadava teabe alusel
(EÜ artikli 87 lõige 1; ELTL artikkel 263)
9. Riigiabi – Mõiste – Riigi osalusega niisuguse ettevõtja müük, mis on saanud riigiabi – Erainvestori kriteeriumi rakendamine – Ostuhinnas sisalduv abielement – Ostja eelis – Puudumine
(EÜ artikli 87 lõige 1)
10. Riigiabi – Keeld – Erandid – Komisjoni kaalutlusõigus – Võimalus võtta vastu suuniseid – Kohtulik kontroll – Raskustes oleva äriühingu ümberkorraldamiseks antav abi
(EÜ artikli 87 lõike 3 punkt c; ELTL artikkel 263; komisjoni teatis 2004/C 244/02, punktid 16 ja 17)
11. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada siseturuga kokkusobivaks – Raskustes oleva äriühingu ümberkorraldamiseks antav abi – Raskustes olev äriühing – Mõiste – Ettevõtjate kontserni kuuluv raskustes olev äriühing – Ettevõtjate kontserni poolt ülevõetav raskustes olev äriühing – Hinnang
(EÜ artikli 87 lõike 3 punkt c; komisjoni teatis 2004/C 244/02, punkt 13)
12. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada siseturuga kokkusobivaks – Raskustes oleva äriühingu ümberkorraldamiseks antav abi – Mõiste „ümberkorraldamine” – Ülemäära suurte võlgadega ettevõtja
(EÜ artikli 87 lõike 3 punkt c; komisjoni teatis 2004/C 244/02, punkt 43)
13. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada siseturuga kokkusobivaks – Raskustes oleva äriühingu ümberkorraldamiseks antav abi – Lennutranspordisektorisse kuuluv ettevõtja – Tingimused
(EÜ artikli 87 lõike 3 punkt c; komisjoni teatis 2004/C 244/02, punkt 38)
14. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Abi kokkusobivus siseturuga – Kaalutlusõigus – Riigiabi reguleerivate sätete ning asutamislepingu muude sätete omavahelise kooskõla arvestamine
(EÜ artiklid 43, 87 ja 88)
15. Tühistamishagi – Väited – Võimu kuritarvitamine – Mõiste
(ELTL artikkel 263)
1. Vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punktile c tuleb igas hagiavalduses märkida hagi ese ja ülevaade fakti- ja õigusväidetest. See teave peab olema piisavalt selge ja täpne, et kostja saaks ette valmistada oma kaitse ja Üldkohus saaks teostada oma kohtulikku kontrolli. Õiguskindluse ja hea õigusemõistmise tagamiseks peavad hagi aluseks olevad põhilised faktilised ja õiguslikud asjaolud kas või kokkuvõtlikult, ent seostatult ja arusaadavalt tulenema hagiavalduse tekstist.
Asjaolu, et väidetavalt on kostjal õigusliku kohustuse tõttu võimatu vastata hageja argumentidele, ei tõenda, et rikutud oleks kodukorra artikli 44 lõike 1 punktis c ette nähtud vorminõudeid, mis seetõttu tooksid kaasa hagiavalduse vastuvõetamatuse.
(vt punktid 65 ja 66)
2. Füüsiline või juriidiline isik, kes ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel võib vaidlustada sätte esimeses lõigus viidatud akti, võib nimelt piiranguteta tugineda kõigile sama artikli teises lõigus nimetatud väidetele.
Iga piirang, mis puudutab hageja õigust tugineda tühistamisväidetele, mida ta peab sobivaks, peab järelikult – arvestades asjaolu, et see kujutab endast ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ette nähtud õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile piiramist – olema harta artikli 52 lõike 1 tähenduses ette nähtud liidu õiguses ning olema kooskõlas viimati nimetatud sätte nõuetega. Täpsemalt peab piirang proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt olema vajalik ja tegelikult vastama liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.
Mis puudutab ELTL artiklis 339 ette nähtud komisjoni kohustust mitte avalikustada ametisaladuse pidamise kohustuse – mida on korratud määruse nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ artikli 87 kohaldamiseks, artiklis 24 – alla kuuluvat informatsiooni, iseäranis informatsiooni, mis puudutab ettevõtjaid ja nende ärisuhteid või nende kulutuste komponente, siis üheski neist sätetest ei ole otseselt ette nähtud, et vastuvõetamatuse tõttu lükatakse tagasi fakti- ja õigusväited, mis puudutavad hagi esemeks oleva otsuse osasid, mis olid kustutatud otsuse avalikustatud versioonist ning millega hagejal oleks olnud võimalik tutvuda vaid siis, kui ta oleks komisjoni loata saanud sama otsuse täieliku konfidentsiaalse versiooni.
Lisaks muutub komisjonil lasuv ametisaladuse hoidmise kohustus ainetuks, kuna nii hageja kui teised huvitatud isikud olid juba kõnealusest informatsioonist teadlikud ning Üldkohtus suuliste seisukohtade ärakuulamiseks peeti kinnine kohtuistung.
(vt punktid 67–71, 82, 83, 87, 89 ja 90)
3. Fakt, isegi kui see leiab kinnitust hageja puhul, kellel oli juba võimalus tutvuda riigiabi valdkonnas komisjoni tehtud otsuse täielikus versioonis sisalduva teabega ning kes ei pea lähtuvalt ELTL artiklis 339 ja määruse nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ artikli 87 kohaldamiseks, artiklis 24 ette nähtud ametisaladuse hoidmise kohustusest kasutama menetluses liidu kohtus teavet, mis on saadud õigusvastaselt, ei kuulu asjaolude hulka, mis toetaksid ELTL artikli 263 alusel esitatud hagiavalduse vastuvõetamatuse tõttu läbivaatamata jätmist vastavalt Üldkohtu kodukorra artiklile 44 põhjusel, et niisugune tegevus kahjustab riigiabi kontrollimise süsteemi, kuna see pärsib ettevõtjate tahet komisjonile riigiabi kontrollimise menetluses usaldada konfidentsiaalset teavet.
(vt punktid 91–96)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 104, 111 ja 118)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 105–107 ja 114)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 122 ja 123)
7. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 124–126)
8. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 127 ja 188)
9. Kui ettevõte, mis on saanud riigiabi, omandatakse turuhinnaga, st kõrgeima hinnaga, mida tavalistes konkurentsitingimustes tegutsev erainvestor oli valmis maksma selle ettevõtte eest olukorras, milles see asus, eriti pärast riigiabi saamist, siis abielement loetakse hinnatuks turuhinnast lähtuvalt ning ostuhinnas sisalduvaks. Neil asjaoludel ei saa ostjat pidada eelise saajaks, võrreldes teiste ettevõtjatega turul.
(vt punkt 133)
10. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 142–149)
11. Riigiabi valdkonnas suuniste raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta punktis 13 üks ette nähtud põhimõtetest on kontserni kuuluval raskustel oleval ettevõtjal lasuv keeld saada päästmis- või ümberkorraldusabi, kui tegemist ei ole ettevõtja enda raskustega, mis on tingitud kontsernis kulude meelevaldsest jaotamisest, või kui kontsernil on vahendid ise raskuste ületamiseks. Keelu eesmärk on seega takistada, et ettevõtjate kontsern jätab riigi kanda kulu, mis on seotud ühe kontserni kuuluva ettevõtja ümberkorralduskavaga, kui nimetatud ettevõtja on raskustes ja raskused pärinevad kontsernist enesest või viimasel on vahendid ise nende ületamiseks.
Niisuguse keelu laiendamise eesmärk, mille kohaselt ei ole lubatud anda päästmis- või ümberkorraldusabi kontserni poolt ülevõetavale raskustes ettevõtjale, on selles kontekstis vältida, et ettevõtjate kontsern ei hoiaks kõrvale sellest keelust, kasutades ära asjaolu, et ülevõtmiseks valmis olev ettevõtja ei kuulu talle veel ametlikult hetkel, mil ülevõetavale ettevõtjale makstakse ümberkorraldusabi.
(vt punktid 159, 160 ja 171)
12. Ümberkorraldamine hõlmab vastavalt suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta tavapäraselt tööstuslikku osa, milles nähakse ette meetmed ettevõtja tegevuse ümberkorraldamiseks ja ratsionaliseerimiseks, ning rahalist osa, mis võib aset leida nimelt kapitalisüsti või võlgade vähendamise kujul. Selles tähenduses ei piirdu ümberkorraldamine finantsabiga.
See ei tähenda aga, et ümberkorraldusabi tuleks tingimata rahastada meetmetest, mis on võetud ümberkorraldamise tööstusliku osa raames. Nii tuleb arvesse võtta suuniste punkti 43, millest ilmneb, et abisumma peab rangelt piirduma ümberkorraldamiseks vajamineva miinimumiga, pidades silmas ettevõtja olemasolevaid rahalisi vahendeid. Juhul kui ettevõtjal on suur võlgnevus, kasutatakse olulist osa abist loomulikult võlgade vähendamiseks, samas kui füüsilise ümberkorraldamise meetmed kannab abisaaja omakapitali arvelt ja turutingimustel saadud võimaliku välisfinantseeringu abil.
(vt punktid 181 ja 182)
13. Lennundussektori 1994. aasta suuniste punkti 38 alapunktist 4 selgub, et lennutranspordiettevõtja ümberkorraldamine ei või kaasa tuua seda, et asjaomastel turgudel suureneb lennukite arv või pakutakse istekohti rohkem, kui see on põhjendatud kasvuga nendel turgudel. See piirang tuleb siiski kooskõlla viia lennundussektori 1994. aasta suuniste punkti 38 alapunktis 1 kindlaks määratud eesmärgiga, mis on uuesti esitatud suuniste raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta punktis 38, nimelt et ümberkorralduskava peab ettevõtjal võimaldama mõistliku aja jooksul taastada pikaajalise kasumlikkuse. Niisugust eesmärki on aga raske saavutada, kui ümberkorraldusabi saava ettevõtja maht ei saa kasvada sama kiirusega kui tema konkurentidel, iseäranis turu kiire kasvu korral.
(vt punktid 190, 191 ja 193)
14. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 215 ja 216)
15. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 225)