AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)

29. november 2007

Kohtuasi F-19/07

Georgi Kerelov

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Avalik konkurss – Konkursikomisjon – Konkursikomisjoni liikmetega suhtlemine – Konkursilt kõrvaldamine – Reservnimekirja kandmata jätmine

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles G. Kerelov palub tühistada avaliku konkursi EPSO/AD/43/06 komisjoni 6. detsembri 2006. aasta otsus, millega teda ei kantud selle konkursi reservnimekirja, ja 2. veebruari 2007. aasta otsus, millega ta sellelt konkursilt kõrvaldati, ning kohustada komisjoni maksma talle ex aequo et bono põhimõtte järgi kindlaks määratud summa 120 491,28 eurot.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Väited

2.      Ametnikud – Konkurss – Konkursikomisjon – Kandidaadi konkursilt kõrvaldamise otsus

(Personalieeskirjad, artikkel 30)

1.      Kohtuasjas, milles vaidlustatakse sellise otsuse õiguspärasus, millega kandidaat kõrvaldati konkursilt põhjusel, et ta rikkus konkursikomisjoni liikmetega ühendust võttes konkursiteates toodud tingimusi, peab huvitatud isik seda asjaolu kinnitavate piisavalt täpsete ja ühtelangevate tõendite olemasolu korral vastupidist tõendama või vähemalt esitama selgituse või põhjenduse, mis võib väidetud faktilise asjaolu tõenäosuse küsitavaks muuta, et Avaliku Teenistuse Kohus saaks asjas otsuse langetada.

(vt punkt 34)

Viited:

Euroopa Kohus: 7. jaanuar 2004, liidetud kohtuasjad C‑204/00 P, C‑205/00 P, C‑211/00 P, C‑213/00 P, C‑217/00 P ja C‑219/00 P: Ålborg Portland jt vs. komisjon (EKL 2004, lk I‑123, punkt 79).

2.      Konkursikomisjon, kes on personalieeskirjade artikli 30 kohaselt volitatud koostama sobivate kandidaatide loetelu, on pädev tuvastama kandidaadi ebaseaduslikku käitumist ja kõrvaldama ta konkursilt vastavalt konkursiteates toodud tingimustele. Seejuures asjaolu, et kandidaadi konkursilt kõrvaldamise ametlik otsus saadeti talle alles pärast reservnimekirja avaldamist, mis ekslikult sisaldab huvitatud isiku nime, ei muuda kõnealust otsust ebaseaduslikuks, kui kohaldatavates personalieeskirjades ei ole selle kohta kehtestatud mingisugust aegumistähtaega ja institutsiooni ei saa sel alusel hea halduse põhimõtte rikkumises süüdistada.

(vt punkt 37)