Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Madalmaad) 15. veebruaril 2019 – X, teised menetluspooled: College van burgemeester en wethouders van gemeente Purmerend, Tamoil Nederland BV

(kohtuasi C-120/19)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Raad van State

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: X

Teised menetluspooled: College van burgemeester en wethouders van gemeente Purmerend, Tamoil Nederland BV

Eelotsuse küsimused

1.    a)    Kas direktiivi 2008/68/EÜ1 artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus LPG-tanklale antud loas sisalduv loatingimus, mille kohaselt võib asjaomasesse LPG-tanklasse LPG-d tarnida üksnes kuumust isoleeriva väliskestaga LPG-paaksõidukites, samal ajal kui sellist kohustust ei ole pandud vahetult ühele või mitmele LPG-paaksõiduki käitajale?

b)    Kas esimesele küsimusele vastamisel on oluline, et liikmesriik sõlmis LPG sektoris tegutsevate ettevõtjate organisatsioonidega (sealhulgas LPG-tanklate käitajatega, LPG tootjate, müüjate ja vedajatega) LPG-paaksõidukite kuumust isoleerivat väliskesta käsitleva ohutusalase kokkuleppe („Safety Deal hittewerende bekleding op LPG-autogastankwagens“), millega pooled kohustusid kasutama kuumust isoleerivat väliskesta, ja liikmesriik võttis seejärel vastu ringkirja, mis käsitleb ohutut vahemaad LPG-tanklate välise ohutuse tagamisel avarii tagajärgedega seotud otsuste puhul („Circulaire effectafstanden externe veiligheid LPG-tankstations voor besluiten met gevolgen voor de effecten van een ongeval“), milles on ette nähtud täiendav riskipoliitika, mis lähtub eeldusest, et LPG-tanklatesse tarnivad LPG-d kuumust isoleeriva väliskestaga paaksõidukid?

2.    a)    Kui liikmesriigi kohus kontrollib sellise rakendusotsuse õiguspärasust, mis on vastu võetud selleks, et tagada sellise loatingimuse täitmine, mida ei saa enam vaidlustada ja mis on vastuolus liidu õigusega:

Kas liidu õiguse kohaselt, eelkõige liikmesriikide menetlusautonoomiat käsitleva Euroopa Kohtu praktika kohaselt on lubatav, kui liikmesriigi kohus lähtub põhimõtteliselt sellise loatingimuse õiguspärasusest, välja arvatud juhul, kui see on ilmselgelt vastuolus hierarhiliselt kõrgemal tasandil oleva õigusega, sealhulgas liidu õigusega? Kui vastus on jaatav, siis kas liidu õigus seab selle erandi kasutamisele (täiendavaid) tingimusi?

Või peab liikmesriigi kohus jätma sellise loatingimuse liidu õiguse alusel – arvestades muu hulgas Euroopa Kohtu 29. aprilli 1999. aasta otsust Ciola (C-224/97, EU:C:1999:212) ja 6. aprilli 2006. aasta otsust ED & F Man Sugar (C-274/04, EU:C:2006:233) – kohaldamata, kuna liidu õigust on rikutud?

Kas küsimusele 2A vastamisel on oluline, kas rakendusotsus kujutab endast parandussanktsiooni (remedy) või karistusõiguslikku sanktsiooni (criminal charge)?

____________

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT 2008, L 260, lk 13).