ÜLDKOHTU OTSUS (kolmas koda)

14. märts 2018(*)

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Põhja-Korea vastu suunatud piiravad meetmed, mille eesmärk on tõkestada tuumarelva levikut – Nende isikute ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse – Hagejate nime lisamine – Loetellu kandmise põhjendatuse tõendamine – Põhjendamiskohustus

Liidetud kohtuasjades T‑533/15 ja T‑264/16,

Il-Su Kim, elukoht Pyongyang (Põhja-Korea), ja teised hagejad, kelle nimed on esitatud lisas(1), esindajad: solicitor M. Lester, solicitor S. Midwinter, QC, solicitor T. Brentnall ja solicitor A. Stevenson,

hagejad kohtuasjas T‑533/15,

Korea National Insurance Corporation, asukoht Pyongyang, esindajad: M. Lester, S. Midwinter, T. Brentnall ja A. Stevenson,

hageja kohtuasjas T‑264/16,

versus

Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: A. de Elera-San Miguel Hurtado ja A. Vitro, hiljem A. Vitro ja F. Naert,

ja

Euroopa Komisjon, esindajad: kohtuasjas T‑533/15 L. Havas, S. Bartelt ja D. Gauci ning kohtuasjas T‑264/16 L. Havas ja S. Bartelt, hiljem kohtuasjas T-533/15 L. Havas ja D. Gauci ning kohtuasjas T-264/16 L. Havas,

kostjad,

keda toetab

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, esindaja: V. Kaye, seejärel S. Brandon, hiljem S. Brandon ja C. Crane ning lõpuks S. Brandon,

menetlusse astuja kohtuasjas T‑533/15,

mille ese on kohtuasjas T‑533/15 ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada nõukogu 2. juuli 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/1066, millega muudetakse otsust 2013/183/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2015, L 174, lk 25), komisjoni 2. juuli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1062, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2015, L 174, lk 16), nõukogu 31. märtsi 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/475, millega muudetakse otsust 2013/183/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2016, L 85 lk 34), komisjoni 27. aprilli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/659, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2016, L 114, lk 9), nõukogu 27. mai 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/849, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/183/ÜVJP (ELT 2016, L 141, lk 79), ja kõik sellega seotud nõukogu rakendusmäärused hagejaid puudutavas osas, ning kohtuasjas T‑264/16 ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada otsus 2016/475, rakendusmäärus 2016/659, otsus 2016/849 ja kõik sellega seotud nõukogu rakendusmäärused hagejat puudutavas osas,

ÜLDKOHUS (kolmas koda),

koosseisus: koja president S. Frimodt Nielsen, kohtunikud V. Kreuschitz ja N. Półtorak (ettekandja),

kohtusekretär: ametnik C. Heeren,

arvestades menetluse kirjalikku osa ja 4. mai 2017. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

 Vaidluse taust

1        Kohtuasja T‑264/16 hageja Korea National Insurance Corporation (edaspidi „KNIC“) on kindlustusvaldkonnas tegutsev Põhja-Korea ettevõte.

2        Kohtuasja T‑533/15 hagejad – Kim Il–Su ja teised lisas loetletud hagejad – on olnud seotud KNICiga või mõne KNICi harukontoriga.

 Korea Rahvademokraatliku Vabariigi suhtes võetud piiravad meetmed

3        Käesolev kohtuasi puudutab piiravaid meetmeid, mis on kehtestatud selleks, et avaldada survet Korea Rahvademokraatlikule Vabariigile, et ta lõpetaks tuumarelva leviku alase tegevuse.

4        ÜRO Julgeolekunõukogu (edaspidi „julgeolekunõukogu“) on oma resolutsioonides, eeskätt resolutsioonides 1695 (2006), 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013) ja 2094 (2013), pidanud sellist tegevust rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ohustavaks.

5        Euroopa Liidu Nõukogu võttis ELL artikli 15 alusel 20. novembril 2006 vastu ühise seisukoha 2006/795/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2006, L 322, lk 32), et muu hulgas rakendada julgeolekunõukogu resolutsioone 1695 (2006) ja 1718 (2006). Selle artiklitega 1 ja 2 keelati teatud tehnoloogia ja luksuskaupade otsene või kaudne Põhja-Koreasse tarnimine, müümine või üleandmine liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt või territooriumi kaudu. Artikli 3 kohaselt pidid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et tõkestada nende territooriumile sisenemine või selle läbimine selliste ühise seisukoha 2006/795 lisas loetletud isikute poolt koos nende pereliikmetega, kelle sanktsioonide komitee või julgeolekunõukogu on nimetanud vastutavaks tuumarelva-, ballistiliste kanderakettide ja muude massihävitusrelvade alaste programmidega seotud Korea Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikate eest, sealhulgas hõlmab see nende poliitikate toetamist või edendamist. Artikkel 4 nägi ette, et külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis otseselt või kaudselt kuuluvad sellistele isikutele ja üksustele, mis on selliste isikute ja üksuste valduses või kontrolli all või mida sellised isikud ja üksused omavad, kes sanktsioonide komitee või julgeolekunõukogu määratluse kohaselt on seotud Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumarelva-, muude massihävitusrelvade ja ballistiliste kanderakettide alaste programmidega või toetavad neid, sealhulgas ebaseaduslike vahendite abil, või nende nimel või juhtimisel tegutsevatele isikutele või üksustele.

6        Kuna ühise seisukohaga 2006/795 ette nähtud teatud meetmete rakendamiseks oli vaja Euroopa Ühenduse meetmeid, võttis nõukogu EÜ artiklite 60 ja 301 alusel 27. märtsil 2007 vastu määruse (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2007, L 88, lk 1), mille sisu üldjoontes kattus ühise seisukoha sisuga.

7        Nõukogu võttis 27. juulil 2009 ELL artikli 15 alusel vastu ühise seisukoha 2009/573/ÜVJP, millega muudetakse nõukogu ühist seisukohta 2006/795 (ELT 2009, L 197, lk 111).Esiteks oli selle akti eesmärk julgeolekunõukogu resolutsiooni 1874 (2009) rakendamine. Teiseks nägi see ette käesoleva otsuse punktis 5 nimetatud meetmete kohaldamisala laiendamise. Eeskätt selle põhjendustest 13 ja 14 nähtub, et riiki lubamise piiranguid tuleks kohaldada ka Euroopa Liidu poolt kindlaks määratud isikute suhtes ning varade ja majandusressursside külmutamist peaks kohaldama ka Euroopa Liidu poolt kindlaks määratud isikute ja üksuste suhtes. Selle tulemusel muudeti ühise seisukoha 2006/795 artikleid 3 ja 4. Lisaks nähtub neist sätetest koostoimes ühise seisukoha 2009/573 artikli 1 punktiga 8, et selle akti I lisas nimetatud isikute loetelu koostas sanktsioonide komitee või julgeolekunõukogu, kuid II ja III lisas nimetatud isikute loetelu koostas nõukogu. Nõukogu võttis ELL artikli 29 alusel 22. detsembril 2009 vastu otsuse 2009/1002/ÜVJP, millega muudetakse ühist seisukohta 2006/795 (ELT 2009, L 346, lk 47). Selle otsusega muudeti eelkõige ühise seisukoha 2006/795 II ja III lisa.

8        Sellest tulenevalt võttis nõukogu ELTL artikli 215 lõike 2 alusel 22. detsembril 2009 vastu määruse (EL) nr 1283/2009, millega muudetakse määrust nr 329/2007 (ELT 2009, L 346, lk 1).

9        Nõukogu võttis ELL artikli 29 alusel 22. detsembril 2010 vastu otsuse 2010/800/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2006/795/ÜVJP (ELT 2010, L 341, lk 32). Selle akti sätted olid sisuliselt identsed ühise seisukoha 2006/795 sätetega, kuid veel lisati nendega akti lisas sisalduvatesse loeteludesse nõukogu määratud isikute ja üksuste nimed, kelle suhtes tuleks kohaldada piiravaid meetmeid, ning muudeti I ja II lisa muutmise korda, nähes ette kohustuse teatada loetellu kantud isikutele ja üksustele nende loetellu kandmise põhjused, et anda neile võimalus märkusi esitada, ning andes nõukogule võimaluse märkuste või uute oluliste tõendite esitamise korral oma otsus kõnealuste märkuste põhjal läbi vaadata ning teavitada vastavalt asjaomast isikut või üksust.

10      Sellest tulenevalt võttis Euroopa Komisjon samal päeval vastu määruse (EL) nr 1251/2010, millega muudetakse määrust nr 329/2007 (ELT 2010, L 341, lk 15).

 Hagejate suhtes võetud piiravad meetmed

11      Nõukogu võttis ELL artikli 29 alusel 22. aprillil 2013 vastu otsuse 2013/183/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/800 (ELT 2013, L 111, lk 52). Muu hulgas oli selle akti eesmärk võtta arvesse julgeolekunõukogu resolutsiooni 2094 (2013).

12      Otsuse 2013/183 artikli 15 lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaselt külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis on otseselt või kaudselt selliste isikute omandis, valduses või kontrolli all, kes „osutavad finantsteenuseid ja kes teostavad mis tahes finants- või muu vara või vahendite ülekandeid liikmesriikide territooriumile, läbi liikmesriigi territooriumi või liikmesriigi territooriumilt, või kaasavad sellisesse tegevusse liikmesriikide kodanikke, nende õigusaktide alusel asutatud üksuseid või nende territooriumil asuvaid isikuid või finantseerimisasutusi, kes võivad kaasa aidata KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele, või nende nimel või juhtimisel tegutsevad või nende omandis või kontrolli all olevad isikud ja üksused“ (edaspidi „loetellu kandmise kriteeriumid“).

13      Otsuse 2013/183 artiklitest 15 ja 19‐21 nende koostoimes nähtub, et selle akti I lisas nimetatud isikute loetelu koostas sanktsioonide komitee või julgeolekunõukogu, kuid II lisas nimetatud isikute loetelu koostas nõukogu.

14      Sellest tulenevalt võttis nõukogu ELTL artikli 215 alusel 22. juulil 2013 vastu määruse (EL) nr 696/2013, millega muudetakse määrust nr 329/2007 (ELT 2013, L 198, lk 22). Määrusega nr 696/2013 muudetud määruse nr 329/2007 artikli 6 lõike 2 punkt b nägi ette, et külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad V lisas loetletud isikutele, üksustele või asutustele või mis on nende omandis, valduses või kontrolli all. Selles täpsustati, et V lisa sisaldab IV lisas loetlemata isikuid, üksusi ja asutusi, kelle puhul nõukogu on vastavalt otsuse 2013/183 artikli 15 lõike 1 punktile b kindlaks teinud, et „nad osutavad Põhja-Korea tuuma- või muude massihävitusrelvade või ballistiliste rakettide alastele programmidele kaasa aidata võivaid finantsteenuseid või teevad selliseid finants- või muu vara või vahendite ülekandeid liidu territooriumile, läbi liidu territooriumi või liidu territooriumilt, või kaasavad sellisesse tegevusse liikmesriikide kodanikke, liikmesriikide õiguse alusel asutatud üksuseid või liidu territooriumil asuvaid isikuid või finantseerimisasutusi, või on nende nimel või juhtimisel tegutsevad isikud, üksused või asutused või nende omandis või kontrolli all olevad isikud, üksused või asutused“.

15      Nõukogu võttis ELL artikli 29 alusel 2. juulil 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/1066, millega muudetakse otsust 2013/183 (ELT 2015, L 174, lk 25), ning seejärel võttis komisjon samal päeval vastu rakendusmääruse (EL) 2015/1062, millega muudetakse määrust nr 329/2007 (ELT 2015, L 174, lk 16) (edaspidi üheskoos „esimesed vaidlustatud aktid“).

16      Otsusega 2015/1066 kanti kohtuasja T‑533/15 hagejad otsuse 2013/183 II lisa II A punktis sisalduvasse nõukogu koostatud loetellu isikutest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid. Loetellu kandmise põhjendused olid järgmised (edaspidi „kohtuasja T‑533/15 hagejaid puudutavad esimesed põhjendused“):

„Kim Il-Su – Rahlstedter Straße 83 a, 22149 Hamburg. – Sünniaeg: 2.9.1965 – Sünnikoht: Pyongyang, KRDV – ELi poolt loetellu kantud KNIC GmbH täievoliline esindaja, kes tegutseb KNICi nimel või tema juhiste kohaselt.

Kang Song-Nam – Rahlstedter Straße 83 a, 22149 Hamburg. – Sünniaeg: 5.7.1972 – Sünnikoht: Pyongyang, KRDV. – ELi poolt loetellu kantud KNIC GmbH täievoliline esindaja, kes tegutseb KNICi nimel või tema juhiste kohaselt.

Choe Chun-Sik – Rahlstedter Straße 83 a, 22149 Hamburg. – Sünniaeg: 23.12.1963 – Sünnikoht: Pyongyang, KRDV. – Passi nr 745132109, kehtiv kuni: 12.2.2020 – ELi poolt loetellu kantud KNIC GmbH täievoliline esindaja, kes tegutseb KNICi nimel või tema juhiste kohaselt.

Sin Kyu-Nam – Sünniaeg: 12.9.1972 – Sünnikoht: Pyongyang, KRDV. – Passi nr PO472132950 – Pyongyangis asuva KNICi peakorteri osakonnajuhataja ja endine KNIC GmbH Hamburgi täievoliline esindaja. Tegutseb KNICi nimel või tema juhiste kohaselt.

Pak Chun-San – Sünniaeg: 18.12.1953 – Sünnikoht: Phyongan, KRDV. – Passi nr PS472220097 – Pyongyangis asuva KNICi peakorteri osakonnajuhataja ja endine KNIC GmbH Hamburgi täievoliline esindaja. Tegutseb KNICi nimel või tema juhiste kohaselt.

So Tong Myong – Sünniaeg: 10.9.1956 – KNIC GmbH Hamburgi tegevdirektor, kes tegutseb KNICi nimel või tema juhiste kohaselt“.

17      Otsusesse 2013/183 tehtud muudatuste kajastamiseks lisati määruse nr 329/2007 (muudetud rakendusmäärusega 2015/1062) V lisa punkti C ka kohtuasja T‑533/15 hagejate nimed põhjendustel, mis olid sisuliselt identsed käesoleva otsuse punktis 16 toodud põhjendustega.

18      Nõukogu võttis ELL artikli 29 alusel 31. märtsil 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/475, millega muudetakse otsust 2013/183 (ELT 2016, L 85, lk 34), ning seejärel võttis komisjon 27. aprillil 2016 vastu rakendusmääruse (EL) 2016/659, millega muudetakse määrust nr 329/2007 (ELT 2016, L 114, lk 9) (edaspidi üheskoos „teised vaidlustatud aktid“).

19      Otsusega 2016/475 kanti KNIC otsuse 2013/183 II lisa II B punktis sisalduvasse nõukogu koostatud loetellu üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid. Loetellu kandmise põhjendused olid järgmised (edaspidi „KNICi puudutavad põhjendused“):

„Korea National Insurance Corporation (KNIC) ja selle harukontorid (teise nimega Korea Foreign Insurance Company) – Haebangsan-dong, Central District, Pyongyang, KRDV – Rahlstedter Strasse 83 a, 22149 Hamburg – Korea National Insurance Corporation Alloways, Kidbrooke Park Road, Blackheath, London SE30LW – Valitsuse omandis ja kontrolli all olev ettevõte Korea National Insurance Corporation (KNIC) loob märkimisväärset valuutatulu, mis võib aidata kaasa KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele. Lisaks sellele on KNICi peakorter Pyongyangis seotud loetellu kantud üksuse, Korea Töölispartei 39. bürooga.“

20      Määrusega 2016/659 lisati KNIC määruse nr 329/2007 V lisa punkti D. KNICi loetellu kandmise põhjendused olid sisuliselt identsed käesoleva otsuse punktis 19 toodud põhjendustega.

21      Otsusega 2016/475 muudeti kohtuasja T‑533/15 hagejaid puudutavaid kandeid otsuse 2013/183 II lisa II A punktis järgmiselt (edaspidi „kohtuasja T‑533/15 hagejaid puudutavad teised põhjendused“):

„Kim Il-Su – Sünniaeg: 2.9.1965 – Sünnikoht: Pyongyang, KRDV – Korea National Insurance Corporationi (KNIC) edasikindlustusosakonna juhataja Pyongyangi peakorteris ning endine volitatud peaesindaja Hamburgis, kes tegutseb KNICi nimel või juhiste kohaselt.

Kang Song-Sam – Sünniaeg: 5.7.1972 – Sünnikoht: Pyongyang, KRDV – Korea National Insurance Corporationi (KNIC) endine volitatud esindaja Hamburgis, kes jätkab KNICi nimel või juhiste kohaselt tegutsemist.

Choe Chun-Sik – Sünniaeg: 23.12.1963 – Sünnikoht: Pyongyang, KRDV – Passi nr 745132109 – Kehtiv kuni 12.2.2020 – Korea National Insurance Corporationi (KNIC) edasikindlustusosakonna direktor Pyongyangi peakorteris, kes tegutseb KNICi nimel või juhiste kohaselt.

Sin Kyu-Nam – Sünniaeg: 12.9.1972 – Sünnikoht: Pyongyang, KRDV – Passi nr PO472132950 – Korea National Insurance Corporationi (KNIC) edasikindlustusosakonna direktor Pyongyangi peakorteris ning endine volitatud esindaja Hamburgis, kes tegutseb KNICi nimel või juhiste kohaselt.

Pak Chun-San – Sünniaeg: 18.12.1953 – Sünnikoht: Pyongyang, KRDV – Passi nr PS472220097 – Korea National Insurance Corporationi (KNIC) edasikindlustusosakonna direktor P'yongyangi peakorteris vähemalt 2015. aasta detsembrini ning endine volitatud peaesindaja Hamburgis, kes jätkab KNICi nimel või juhiste kohaselt tegutsemist.

So Tong Myong – Sünniaeg: 10.9.1956 – Korea National Insurance Corporationi (KNIC) president, kes tegutseb KNICi nimel või juhiste kohaselt.“

22      Otsusesse 2013/183 tehtud muudatuste kajastamiseks muudeti määrusega 2016/659 kohtuasja T‑533/15 hagejaid puudutavaid kandeid määruse nr 329/2007 V lisa punktis C. Need kanded olid sisuliselt identsed käesoleva otsuse punktis 21 toodud kannetega.

23      Nõukogu võttis ELL artikli 29 alusel 27. mail 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/849, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/183 (ELT 2016, L 141, lk 79). Sellest tulenevalt võttis nõukogu 27. mail 2016 vastu määruse (EL) 2016/841, millega muudetakse määrust nr 329/2007 (ELT 2016, L 141, lk 36).

24      Kooskõlas julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016), mis võeti vastu vastusena Korea Rahvademokraatliku Vabariigi 6. jaanuari 2016. aasta tuumakatsetusele, otsustas nõukogu kehtestada otsusega 2016/849 täiendavad piiravad meetmed.

25      Otsuse 2016/849 artikli 27 lõike 1 punktis b on sätestatud järgmist (edaspidi „loetellu kandmise muudetud kriteeriumid“).

„1.      Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis on otse või kaudselt järgmiste isikute ja üksuste omandis, valduses või kontrolli all:

[…]

b)      I lisas loetlemata isikud ja üksused, kes on loetletud II lisas ning kes […]

ii)      osutavad finantsteenuseid või kes teevad liikmesriigi territooriumile, läbi liikmesriigi territooriumi või liikmesriigi territooriumilt või liikmesriikide kodanike või liikmesriikide õiguse alusel asutatud üksuste või nende territooriumil asuvate isikute või finantseerimisasutuste osalusel „sellise finants- või muu vara või selliste vahendite ülekandeid, mis võivad kaasa aidata KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele, või nende nimel või juhtimisel tegutsevad isikud või üksused või nende omandis või kontrolli all olevad üksused“.

26      Otsuse 2016/849 artiklitest 27 ja 33‐35 nende koostoimes nähtub, et I lisas nimetatud isikute loetelu koostas sanktsioonide komitee või julgeolekunõukogu, kuid II lisas nimetatud isikute loetelu koostas nõukogu.

27      KNIC kanti otsuse 2016/849 II lisa II B punktis olevasse üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid. KNICi loetellu kandmise põhjendused olid sisuliselt identsed otsuses 2016/475 olevate KNICi puudutavate põhjendustega, mis on ära toodud käesoleva otsuse punktis 19.

28      Kohtuasja T‑533/15 hagejad kanti otsuse 2016/849 II lisa II A punktis olevasse isikute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid. Kohtuasja T‑533/15 hagejate loetellu kandmise põhjendused olid sisuliselt identsed käesoleva otsuse punktis 21 toodud kohtuasja T‑533/15 hagejaid puudutavate teiste põhjendustega, mis sisalduvad otsuses 2016/475 (edaspidi „kohtuasja T‑533/15 hagejaid puudutavad kolmandad põhjendused“).

 Menetlus ja poolte nõuded

29      Kohtuasja T‑533/15 hagejad esitasid esimeste vaidlustatud aktide tühistamiseks hagi, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 11. septembril 2015.

30      Kohtuasja T‑533/15 hagejad esitasid 30. novembril 2015 Üldkohtu kantseleisse saabunud dokumendiga taotluse rahuldada nende nõuded tagaseljaotsusega Üldkohtu kodukorra artikli 123 alusel, kuna nõukogu ja komisjon esitasid oma kostja vastused pärast nende esitamise tähtaja möödumist.

31      Kodukorra artikli 89 alusel võetud menetlust korraldava meetmena esitatud küsimusele vastates loobusid kohtuasja T‑533/15 hagejad 24. märtsi 2016. aasta kirjaga komisjoni osas oma taotlusest rahuldada nende nõuded tagaseljaotsusega.

32      Üldkohtu kaheksanda koja presidendi 15. märtsi 2016. aasta määrusega anti Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile luba astuda menetlusse nõukogu ja komisjoni nõuete toetuseks. 27. aprilli 2016. aasta kirjaga loobus see liikmesriik menetlusse astuja seisukohtade esitamisest.

33      Kuna Üldkohtu kodade koosseisu muudeti, määrati kohtuasi T‑533/15 uuele ettekandja-kohtunikule.

34      KNIC esitas kohtuasjas T‑264/16 teiste vaidlustatud aktide tühistamiseks hagi, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 27. mail 2016.

35      Üldkohtu kantseleisse 27. mail 2016 saabunud muutmisavaldusega muutsid kohtuasja T‑533/15 hagejad kodukorra artikli 86 alusel hagiavaldust nii, et see hõlmaks ka teiste vaidlustatud aktide tühistamist neid puudutavas osas.

36      Üldkohtu kantseleisse 3. juunil 2016 saabunud kirjaga muutsid kohtuasja T‑533/15 hagejad kodukorra artikli 86 alusel hagiavaldust teist korda, et see hõlmaks ka otsuse 2016/849 ja „kõigi selle otsusega seotud nõukogu rakendusmääruste“ tühistamist neid puudutavas osas.

37      KNIC muutis 3. juuni 2016. aasta kirjaga kodukorra artikli 86 alusel hagiavaldust kohtuasjas T‑264/16 nii, et see hõlmaks ka otsuse 2016/849 ja „kõigi selle otsusega seotud nõukogu rakendusmääruste“ tühistamist teda puudutavas osas.

38      Nõukogu ja komisjon esitasid Üldkohtu kantseleisse 30. juuni 2016 saabunud dokumentidega seisukohad hagiavalduse muutmise kohta kohtuasjas T‑533/15.

39      Nendes seisukohtades taotlesid nõukogu ja komisjon menetluse peatamist kohtuasjas T‑533/15 ja selle liitmist kohtuasjaga T‑264/16.

40      Kohtuasja T‑533/15 hagejad möönsid 18. juuli 2016. aasta kirjas, et kohtuasjad T‑533/15 ja T‑264/16 on seotud, mistõttu võib nende liitmine olla põhjendatud. Kuid nad ei võtnud seisukohta kohtuasja T‑533/15 peatamise otstarbekuse osas.

41      KNIC esitas 18. juuli 2016. aasta kirjas oma seisukohad kohtuasjade liitmise ja menetluse võimaliku peatamise kohta kohtuasjas T‑533/15.

42      Kohtuasja T‑533/15 hagejad esitasid 21. juuli 2016. aasta kirjas täiendavaid kommentaare ning lisasid sellele kirjale nõukogule saadetud kirjad, milles nad eitasid esimeste vaidlustatud aktide aluseks olnud tõendite paikapidavust.

43      Nõukogu esitas hagiavalduse muutmise kohta kohtuasjas T‑264/16 oma seisukohad menetlusdokumendis, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 16. augustil 2016.

44      Kaheksanda koja president otsustas 6. septembri 2016. aasta otsuses menetlust kohtuasjas T‑533/15 mitte peatada.

45      Kuna Üldkohtu kodade koosseisu muudeti ja ettekandja-kohtunik nimetati kolmandasse kotta, määrati käesolevad kohtuasjad lahendamiseks sellele kojale.

46      Kolmanda koja presidendi 9. märtsi 2017. aasta otsusega liideti kohtuasjad menetluse suulise osa huvides.

47      13. märtsil 2017 paluti kohtuasjade T‑533/15 ja T‑264/16 pooltel kodukorra artikli 89 alusel võetud menetlust korraldava meetmega esitada oma seisukoht kohtuasjade võimaliku liitmise kohta kohtuotsuse huvides.

48      Kohtuasja T‑533/15 hagejad ja KNIC (edaspidi üheskoos „hagejad“) teatasid 20. märtsi 2017. aasta kirjaga, et nad ei soovi kohtuasjade liitmist. Nõukogu ja komisjon teatasid 27. märtsi 2017. aasta kirjadega, et nad pooldavad kohtuasjade liitmist kohtuotsuse huvides ning et nad ei esita selle kohta arvamust.

49      Ühendkuningriik loobus kohtuistungil osalemisest 20. märtsi 2017. aasta kirjaga.

50      Kolmanda koja presidendi 4. aprilli 2017. aasta otsusega liideti kohtuasjad T‑533/15 ja T‑264/16 kohtuotsuse huvides.

51      Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu suuliselt esitatud küsimustele kuulati ära 4. mai 2017. aasta kohtuistungil.

52      Kohtuasja T‑533/15 hagejad paluvad Üldkohtul:

–        tühistada neid puudutavas osas otsus 2015/1066, rakendusmäärus 2015/1062, otsus 2016/475, rakendusmäärus 2016/659, otsus 2016/849 ja kõik selle otsusega seotud nõukogu rakendusmäärused;

–        mõista kohtukulud välja nõukogult ja komisjonilt.

53      Kohtuasjas T‑264/16 palub KNIC Üldkohtul:

–        tühistada teda puudutavas osas otsus 2016/475, rakendusmäärus 2016/659, otsus 2016/849 ja kõik sellega seotud nõukogu rakendusmäärused;

–        mõista kohtukulud välja nõukogult ja komisjonilt.

54      Liidetud kohtuasjades T‑533/15 ja T‑264/16 palub nõukogu Üldkohtul:

–        jätta hagid rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejatelt.

55      Liidetud kohtuasjades T‑533/15 ja T‑264/16 palub komisjon Üldkohtul:

–        jätta hagid rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejatelt.

56      Kohtuistungil märkisid kohtuasja T‑533/15 hagejad Üldkohtu küsimustele vastates, et 3. juuni 2016. aasta teises muutmisavalduses kasutatud väljend „kõik selle otsusega seotud nõukogu rakendusmäärused“ tähendab, et nad vaidlustavad üksnes sõnaselgelt nimetatud aktid, mitte nende aktidega seotud meetmed, ning see kanti kohtuistungi protokolli.

57      Samuti Üldkohtu küsimusele vastates võtsid kohtuasja T‑533/15 hagejad kohtuistungil nõukogu osas tagasi oma taotluse rahuldada nende nõuded tagaseljaotsusega ning see kanti kohtuistungi protokolli.

58      Kohtuistungil märkis KNIC kohtuasjas T‑264/16, et 3. juuni 2016. aasta muutmisavalduses kasutatud väljend „kõik sellega seotud nõukogu rakendusmäärused“ tähendab, et ta vaidlustab üksnes sõnaselgelt nimetatud aktid, mitte nende aktidega seotud meetmed, ning see kanti kohtuistungi protokolli.

 Õiguslik käsitlus

 Otsuse 2013/183 kehtetuks tunnistamise ja asendamise menetluslikud tagajärjed

59      Hagiavaldustest nähtuvalt paluvad hagejad kohtuasjas T‑533/15 tühistada otsused 2015/1066 ja 2016/475 ning kohtuasjas T‑264/16 tühistada otsuse 2016/475.

60      Vaidluse taustast ilmneb, et otsus 2013/183 tunnistati kehtetuks ja asendati otsusega 2016/849.

61      3. juunil 2016 muutsid hagejad mõlemas kohtuasjas hagiavaldust nii, et see hõlmaks ka otsuse 2016/849 tühistamist neid puudutavas osas.

62      Seoses sellega olgu meenutatud, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale, mis käsitleb rahaliste vahendite külmutamise järjestikuste meetmete vastu esitatud hagisid, säilib hageja huvi sellise piiravaid meetmeid kehtestava otsuse tühistamise vastu, mis on hilisema piirava otsusega kehtetuks tunnistatud ja asendatud, sest institutsiooni akti kehtetuks tunnistamine ei tähenda selle õigusvastaseks tunnistamist ning see tekitab ex nunc tagajärje, erinevalt tühistamisotsusest, mille kohaselt tühistatud akt tunnistatakse õiguskorras kehtetuks tagasiulatuva jõuga, nagu seda ei oleks kunagi eksisteerinud (vt selle kohta 12. detsembri 2006. aasta kohtuotsus, Organisation des Modjahedines du peuple d’Iran vs. nõukogu, T‑228/02, EU:T:2006:384, punkt 35, ja 23. oktoobri 2008. aasta kohtuotsus, People’s Mojahedin Organization of Iran vs. nõukogu, T‑256/07, EU:T:2008:461, punktid 45–48).

63      Järelikult säilib hagejatel põhjendatud huvi nõuda otsuste 2015/1066 ja 2016/475 tühistamist ning need otsused on jätkuvalt hagiesemeks kohtuasjades T‑533/15 ja T‑264/16.

 Kohtuasjade T‑533/15 ja T‑264/16 menetlemise järjekord

64      Üldkohtu hinnangul tuleb kõigepealt läbi vaadata hagi kohtuasjas T‑264/16 ja seejärel hagi kohtuasjas T‑533/15.

 Hagi kohtuasjas T‑264/16

65      KNIC esitab oma hagi põhjendamiseks neli väidet, mis käsitlevad põhjendamiskohustuse rikkumist, ilmset hindamisviga, andmekaitsepõhimõtete rikkumist ja põhiõiguste ebaproportsionaalset piiramist.

66      Kuna esiteks puudutavad need väited vahet tegemata kõiki käesolevas asjas vaidlustatud akte ning teiseks on otsuse 2013/183 artikli 15, määruse nr 329/2007 artikli 6 ja otsuse 2016/849 artikli 27 kriteeriumid, mille alusel kanti KNIC vaidlusalustesse loeteludesse, sisuliselt identsed – nagu ka tema nime vaidlusalustesse loeteludesse kandmise põhjendused –, siis peab Üldkohus otstarbekaks vaadata koos läbi väited, mis esitati teiste vaidlustatud aktide ja pärast 3. juuni 2016. aasta muutmisavaldust vaidlustatud otsuse 2016/849 vastu.

 Esimene väide, et rikutud on põhjendamiskohustust

67      KNIC väidab, et nõukogu ja komisjon on rikkunud oma kohustust tuua välja selged, üheselt mõistetavad ja konkreetsed põhjendused, mille alusel võib kanda tema nime vaidlusalustesse loeteludesse. Ta vaidlustab kõik tema nime loetellu kandmise aluseks olnud põhjendused.Eeskätt väidab KNIC, et tema loetellu kandmise aluseks oli kaks asjaolu, mida kriteeriumide hulgas ei leidu, nimelt väidetav Põhja-Korea riigi kontrolli all olemine ja seotus Korea Töölispartei 39. bürooga (edaspidi „39. büroo“).

68      Nõukogu ja komisjon vaidlevad KNICi argumentidele vastu.

69      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on huve kahjustava akti põhjendamise kohustuse – mis kuulub kaitseõiguste tagamise põhimõtte juurde – eesmärk esiteks anda puudutatud isikule piisavalt teavet selle kohta, kas õigusakt on põhjendatud või on selles tehtud viga, mis võimaldab selle kehtivuse liidu kohtus vaidlustada, ja teiseks võimaldada viimati nimetatud kohtul teostada kontrolli selle akti õiguspärasuse üle (vt 15. novembri 2012. aasta kohtuotsus, nõukogu vs. Bamba, C‑417/11 P, EU:C:2012:718, punkt 49 ja seal viidatud kohtupraktika; 18. veebruari 2016. aasta kohtuotsus, nõukogu vs. Bank Mellat, C‑176/13 P, EU:C:2016:96, punkt 74, ja 8. septembri 2016. aasta kohtuotsus, Iranian Offshore Engineering & Construction vs. nõukogu, C‑459/15 P, ei avaldata, EU:C:2016:646, punkt 23).

70      Mis puudutab piiravaid meetmeid, siis minemata nii kaugele, et nõuda puudutatud isiku esitatud märkustele üksikasjalikku vastamist, eeldab ELTL artiklis 296 sätestatud põhjendamiskohustus igal juhul, et akti põhjenduses on esitatud mitte üksnes selle meetme õiguslik alus, vaid ka individuaalsed, spetsiifilised ja konkreetsed põhjused, miks pädevad asutused leiavad, et puudutatud isiku suhtes tuleb kohaldada piiravaid meetmeid. Seetõttu peab liidu kohus eelkõige kontrollima, kas põhjendused, millele on tuginetud, on piisavalt täpsed ja konkreetsed (vt 18. veebruari 2016. aasta kohtuotsus, nõukogu vs. Bank Mellat, C‑176/13 P, EU:C:2016:96, punkt 76 ja seal viidatud kohtupraktika; vt selle kohta ka 5. mai 2015. aasta kohtuotsus, Petropars Iran jt vs. nõukogu, T‑433/13, EU:T:2015:255, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

71      ELTL artikliga 296 nõutavad põhjendused peavad olema kohandatud asjaomase akti laadiga ja selle vastuvõtmise kontekstiga. Põhjendamiskohustuse hindamisel tuleb arvesse võtta juhtumi asjaolusid, eelkõige akti sisu, toodud põhjenduste olemust ning huvi, mis võib akti adressaatidel või teistel isikutel, keda akt otseselt ja isiklikult puudutab, olla selgituste saamiseks. Ei ole nõutav, et põhjendus täpsustaks kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, kuna akti põhjenduse vastavust nõuetele tuleb hinnata mitte ainult akti sõnastust, vaid ka konteksti ja asjaomase valdkonna õiguslikku regulatsiooni silmas pidades (vt 15. novembri 2012. aasta kohtuotsus, nõukogu vs. Bamba, C‑417/11 P, EU:C:2012:718, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika).

72      Veel olgu meenutatud, et õigusi kahjustav akt on piisavalt põhjendatud, kui see on tehtud puudutatud isikule teada olevas kontekstis, mis võimaldab tal tema suhtes võetud meetme ulatust mõista (vt 18. veebruari 2016. aasta kohtuotsus, nõukogu vs. Bank Mellat, C‑176/13 P, EU:C:2016:96, punkt 75 ja seal viidatud kohtupraktika).

73      Akti põhjendamise kohustus kujutab endast olulist vorminõuet, mida tuleb eristada põhjenduste põhjendatusest, mis puudutab vaidlusaluse akti sisulist õiguspärasust. Akti põhjendamine seisneb nimelt nende põhjenduste formaalses väljendamises, millel see akt põhineb. Kui neis põhjendustes on tehtud viga, siis mõjutab see akti sisulist õiguspärasust, mitte aga otsuse põhjendamist, mis võib olla piisav ka vääri põhjendusi esitades (vt 4. veebruari 2014. aasta kohtuotsus, Syrian Lebanese Commercial Bank vs. nõukogu, T‑174/12 ja T‑80/13, EU:T:2014:52, punkt 86 ja seal viidatud kohtupraktika).

74      Käesolevas asjas väidab KNIC, et teised vaidlustatud aktid ja otsus 2016/849 ei ole õiguslikult piisavalt põhjendatud selles osas, mis puudutab tema loetelusse kandmist, sest vaidlusalused põhjendused on ebamäärased ja alusetud.

75      Seoses sellega tuleb märkida, et otsuse 2013/183 põhjendustes 1–12 tuletatakse meelde poliitilist olukorda, milles kõnealused piiravad meetmed võeti. Lisaks nähtub määruse nr 329/2007 põhjendusest 1, et 9. oktoobril 2006 läbiviidud tuumakatsetuse tõttu leidis julgeolekunõukogu, et on olemas selge oht rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule. Nendes aktides – mida muudavad teised vaidlustatud aktid ja mille kontekst on KNICile teada – on seega kirjeldatud nende vastuvõtmise tinginud üldist olukorda ning üldisi eesmärke, mille saavutamiseks need aktid on mõeldud. Samamoodi on otsuse 2016/849 vastuvõtmise tinginud üldise olukorra kohta selle otsuse põhjenduses 6 märgitud muu hulgas, et Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tegevust 2016. aasta alguses käsitatakse suure ohuna rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule nii piirkonnas kui ka kaugemal.

76      Lisaks olgu meenutatud, et KNICi nime kõnealustesse loeteudesse kandmise põhjendusi tuleb tõlgendada koostoimes otsuse 2013/183 artikli 15 lõike 1 punkti b alapunktis ii, määruse nr 329/2007 artikli 6 lõike 2 punktis b ja otsuse 2016/849 artikli 27 lõike 1 punktis b sätestatud loetellu kandmise kriteeriumidega ja neid kriteeriume arvestades. Nimetatud sätetest nähtuvalt külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad isikutele ja üksustele, kes on nimetatud otsuse 2013/183 II lisas, määruse nr 329/2007 V lisa punktis D ja otsuse 2016/849 II lisas. KNICi nime mainiti otsuse 2013/183 II lisa II B punktis (muudetud otsusega 2016/475) ja määruse nr 329/2007 V lisa punktis D (muudetud määrusega 2016/659) ning otsuse 2016/849 II lisa II B punktis.

77      Olgu lisatud, et kõnealuste lisade pealkirjad viitavad selgelt neile sätetele, mis sisaldavad ühemõtteliselt kriteeriume, mis on õiguslikuks aluseks KNICi nime kandmisele vaidlusalustesse loeteludesse.

78      KNICi nime vaidlusalustesse loeteludesse kandmise põhjendused on toodud käesoleva otsuse punktis 19. Nendest nähtuvalt kanti KNIC loetellu seepärast, et ta on valitsuse omandis ja kontrolli all olev ettevõte ja loob märkimisväärset valuutatulu, mis võib aidata kaasa Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele (edaspidi „tuumarelva levik“). Veel nähtub nendest, et KNICi peakorter Pyongyangis on seotud loetellu kantud üksusega – 39. bürooga.

79      Niisiis on KNICil põhjenduste lühidusest hoolimata ilmselgelt võimalik aru saada nõukogu ja komisjoni poolt tema vastu kasutatud peamistest faktilistest asjaoludest ja kaitsta ennast adekvaatselt, mida kinnitavad ka tema teise väite raames esitatud argumendid. Nõukogu ja komisjon on täpsustanud spetsiifilised ja konkreetsed põhjused, miks nad leidsid, et loetellu kandmise kriteeriumid olid KNICi suhtes kohaldatavad.

80      Esiteks on neil põhjendustel selgelt kindlaks määratud õiguslik alus, mis viitab loetellu kandmise kriteeriumidele, ja teiseks sisaldavad need otseselt KNICiga seotud põhjendusi, mis võimaldavad tal mõista tema vaidlusalustesse loetelusse kandmise põhjusi.

81      Nõukogu ja komisjoni esitatud ja sõnastatud põhjendused võimaldavad üldkohtul kontrollida KNICi vaidlustatud aktide seaduslikkust.

82      Mis puudutab KNICi argumenti, et tema peakorteri väidetavat seotust 39. bürooga ei ole piisavalt põhjendatud, siis esiteks nähtub KNICi puudutavatest põhjendustest, et andmed KNICi ja 39. büroo seotuse kohta on esitatud täiendavalt. Teiseks seostub viide KNICi peakorteri seotusele 39. bürooga loetellu kandmise kriteeriumidega, mida on mainitud otsuse 2013/183 artiklis 15, määruse 329/2007 artiklis 6 ja otsuse 2016/849 artikli 27 lõike 1 punktis b. Kolmandaks ei ole nõukogul ega komisjonil vaja seda seotust üksikasjalikult kirjeldada, kuna KNICil on võimalik vaidlusaluseid põhjendusi mõista põhjendustega tutvudes ja tema nime vaidlusalustesse loeteludesse kandmise konteksti arvesse võttes. Eespool viidatud kohtupraktika kohaselt ei ole nõutav, et põhjendustes täpsustataks kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, kuna põhjenduste piisavust tuleb hinnata mitte ainult nende sõnastust, vaid ka konteksti ja kõiki asjaomast valdkonda reguleerivaid õigusnorme silmas pidades. Küsimust, kas see seotus on õiguslikult piisaval määral tõendatud, analüüsitakse koos käesoleva hagi teise väitega.

83      Neil asjaoludel tuleb esimene hagiväide kohtuasjas T‑264/16 tagasi lükata.

 Teine väide, mille kohaselt on tehtud ilmne hindamisviga

84      KNIC väidab oma teises väites, et nõukogu ja komisjon on ekslikult pidanud loetellu kandmise kriteeriume tema osas täidetuks. KNICi sõnul on tema nimi ilma igasuguse faktilise aluseta kantud selliste üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse sanktsioone. KNICi hinnangul ei ole nõukogul ja komisjonil olnud piisavalt tõendeid.

85      KNIC väidab, et ta ei osuta finantsteenuseid, mis võiksid Korea Rahvademokraatliku Vabariigi relvaprogrammidele kaasa aidata, nagu on mainitud kõnealustes loetellu kandmise kriteeriumides. Ta on kindlustusandja, kes pakub kindlustust jaeklientidele Põhja-Koreas. KNIC ei ole nimetatud riigi kontrolli all, vaid on iseseisev riigiettevõte. KNIC ei loo märkimisväärset valuutatulu.

86      KNICi arvates ei ole nõukogu ja komisjon esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tema tulu oleks kasutatud seoses tuumarelva levikut puudutavate Korea Rahvademokraatliku Vabariigi programmidega, ega ole esitanud argumente, mis selgitaksid, kuidas saaksid tema „loodud“ summad nende programmide elluviimisele oluliselt kaasa aidata. Ta rõhutab, et ainsad summad, mida ta valitsusele üle kannab, vastavad „harilikele maksudele“, mis ei saa ühelgi juhul õigustada tema loetellu kandmist.

87      KNICi sõnul tuleks selles kontekstis tõlgendada kõnealustes loetellu kandmise kriteeriumides relvaprogrammide „elluviimisele kaasaaitamise“ mainimist nii, et see tähendab kas otsest maksmist või sellise suurusega maksete tegemist, mille puudumine mõjutaks relvaprogramme oluliselt. Seoses sellega viitab KNIC 12. mai 2016. aasta kohtuotsusele Bank of Industry and Mine vs. nõukogu (C‑358/15 P, ei avaldata, EU:C:2016:338) ja 16. juuli 2014. aasta kohtuotsusele National Iranian Oil Company vs. nõukogu (T‑578/12, ei avaldata, EU:T:2014:678).

88      Lisaks heidab KNIC nõukogule ette käesoleva asja ekslikku samastamist juhtumiga, milles oleks üksuse loetellu kandmise õigustamiseks piisanud tuvastamisest, et ta toetab Korea Rahvademokraatliku Vabariigi valitsust. Ta viitab 3. mai 2016. aasta kohtuotsusele Iran Insurance vs. nõukogu (T‑63/14, ei avaldata, EU:T:2016:264). Peale selle eitab KNIC seotust 39. bürooga.

89      Viimaseks seab ta kahtluse alla väidetava pettuse kohta esitatud tõendite tõendusjõu ja tegelikkusele vastavuse.

90      Nõukogu ja komisjon vaidlevad KNICi argumentidele vastu.

91      Kõigepealt olgu meenutatud, et ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud sätete alusel isiku või üksuse suhtes võetud rahaliste vahendite külmutamise meetmed on sihipärased ennetusmeetmed, mille eesmärk on võidelda rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ähvardavate ohtudega. Nende võtmine toimub ranges vastavuses õiguslike tingimustega, mis on kindlaks määratud ELL artikli 29 alusel vastu võetud otsusega ja seda otsust EL toimimise lepingu kohaldamisalas rakendava määrusega, mis on vastu võetud ELTL artikli 215 lõike 2 alusel. Need meetmed on oma olemuselt tagamismeetmed ja neil on ennetamise eesmärk, mistõttu need erinevad kriminaalkaristustest (vt 16. juuli 2014. aasta kohtuotsus, National Iranian Oil Company vs. nõukogu, T‑578/12, ei avaldata, EU:T:2014:678, punkt 105 ja seal viidatud kohtupraktika).

92      Käesolevas asjas olgu meenutatud, et otsuse 2013/183 ja otsuse 2016/849 põhjendustest nähtuvalt võttis nõukogu Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravad meetmed reaktsioonina tuumakatsetustele, mida see riik tegi ja mis mõisteti hukka julgeolekunõukogu resolutsioonidega ning mida peeti selgeks ohuks rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule nii piirkonnas kui ka kaugemal. Lisaks tuleb arvesse võtta nende liidu eesmärkide tähtsust, mis on seotud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisega.

93      Mis puudutab kohtuliku kontrolli ulatust, siis tuleb sellise piiravaid meetmeid käsitleva akti puhul, nagu on kõne all käesolevas asjas, eristada kahte liiki tegureid. Ühelt poolt näeb selline akt ette üldnormid, mis määratlevad piiravate meetmete rakendamise korra, ja teiselt poolt kujutab see endast selliste aktide kogumit, millega rakendatakse eespool nimetatud üldnorme konkreetsetele üksustele (vt analoogia alusel 9. juuli 2009. aasta kohtuotsus, Melli Bank vs. nõukogu, T‑246/08 ja T‑332/08, EU:T:2009:266, punkt 44).

94      Üldnormide puhul, mis määratlevad piiravate meetmete rakendamise korra, on nõukogul ulatuslik kaalutlusõigus asjaolude osas, mida tuleb arvesse võtta ELTL artikli 215 alusel majandus- ja finantssanktsioonide võtmisel vastavalt EL lepingu V jaotise 2. peatüki, eelkõige ELL artikli 29 alusel vastu võetud otsusele. Kuna liidu kohus ei saa asendada nõukogu hinnangut tõenditele, faktidele ja asjaoludele, mis õigustavad selliste meetmete võtmist, enda omaga, peab Üldkohtu kontroll piirduma üksnes menetlusnormide järgimise ja põhjendamiskohustuse täitmise, faktiliste asjaolude sisulise õigsuse ning selle kontrollimisega, et asjaolude hindamisel ei oleks tehtud ilmselget kaalutlusviga ega tegemist ei oleks võimu kuritarvitamisega. Sellist piiratud kontrolli kohaldatakse eelkõige selliste meetmete aluseks olevate kaalutluste eesmärgipärasuse hindamisele (vt 30. novembri 2016. aasta kohtuotsus, Rotenberg vs. nõukogu, T‑720/14, EU:T:2016:689, punkt 70 ja seal viidatud kohtupraktika).

95      Ehkki nõukogul on ulatuslik kaalutlusõigus seoses üldiste kriteeriumidega, mida peab piiravate meetmete võtmisel arvestama, nõuab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tagatud kohtuliku kontrolli tõhusus, et nende põhjenduste õiguspärasuse kontrollimisel, millel rajaneb otsus kanda või jätta isiku nimi nende isikute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, tagab liidu kohus, et see otsus, mis puudutab seda isikut isiklikult, põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel. See tähendab nimetatud otsuse aluseks olevas põhjenduste ülevaates kirjeldatud asjaolude kontrollimist, mistõttu kohtulik kontroll ei ole piiratud esitatud põhjenduste tõepärasuse abstraktse hindamisega, vaid see käsitleb küsimust, kas need põhjendused või vähemalt üks neist, mida iseenesest peetakse selle otsuse jaoks piisavaks, on piisavalt täpselt ja konkreetselt tõendatud (21. aprilli 2015. aasta kohtuotsus, Anbouba vs. nõukogu, C‑605/13 P, EU:C:2015:248, punktid 41 ja 45; 26. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus, Portnov vs. nõukogu, T‑290/14, EU:T:2015:806, punkt 38, ja 30. novembri 2016. aasta kohtuotsus, Rotenberg vs. nõukogu, T‑720/14, EU:T:2016:689, punkt 71).

96      Selleks peab liidu kohus alustama seda kontrolli, nõudes vajaduse korral liidu pädevalt asutuselt selle kontrolli jaoks asjakohaste konfidentsiaalsete või mittekonfidentsiaalsete andmete või tõendite esitamist (vt 28. novembri 2013. aasta kohtuotsus, nõukogu vs. Fulmen ja Mahmoudian, C‑280/12 P, EU:C:2013:775, punkt 65 ja seal viidatud kohtupraktika).

97      Nimelt peab just liidu pädev asutus vaidlustamise korral tõendama puudutatud isiku või üksuse vastu kasutatud põhjenduste põhjendatust, mitte puudutatud isik või üksus ise ei pea tõendama nende põhjenduste alusetust (vt 28. novembri 2013. aasta kohtuotsus, nõukogu vs. Fulmen ja Mahmoudian, C‑280/12 P, EU:C:2013:775, punkt 66 ja seal viidatud kohtupraktika).

98      Kohtupraktikast ilmneb samuti, et nende tõendite laadi, viisi ja tõhususe hindamiseks, mida komisjonilt võidakse nõuda, tuleb arvesse võtta piiravate meetmete laadi ja konkreetset ulatust ning nende eesmärki (30. juuni 2016. aasta kohtuotsus, CW vs. nõukogu, T‑224/14, ei avaldata, EU:T:2016:375, punkt 138; vt selle kohta ka 28. novembri 2013. aasta kohtuotsus, nõukogu vs. Manufacturing Support & Procurement Kala Naft, C‑348/12 P, EU:C:2013:776, punktid 74–85, ja kohtujurist Boti ettepanek kohtuasjades Anbouba vs. nõukogu, C‑605/13 P ja C‑630/13 P, EU:C:2015:1, punkt 111).

99      Veel olgu meenutatud, et juhul, kui nõukogu määratleb abstraktselt need tingimused, mis võivad õigustada isiku või üksuse nime kandmist nende isikute või üksuste loetelusse, kellele kohaldatakse ELTL artiklite 75 ja 215 alusel vastu võetud piiravaid meetmeid, peab Üldkohus esitatud väidete alusel või vajaduse korral omal algatusel kontrollima, kas tema juhtum vastab nõukogu määratletud abstraktsetele tingimustele (18. septembri 2014. aasta kohtuotsus, Georgias jt vs. nõukogu ja komisjon, T‑168/12, EU:T:2014:781, punkt 74).

100    Selle kohtupraktika alusel tuleb kontrollida esiteks kvalifikatsiooni, mille on andnud nõukogu teistes vaidlustatud aktides ja otsuses 2016/849 sisalduvates KNICi puudutavates põhjendustes, ja põhjenduste asjakohasust seoses loetellu kandmise kriteeriumide ja loetellu kandmise muudetud kriteeriumidega ning teiseks selliste tõendite piisavust, mida nõukogu on esitanud nende põhjenduste toetamiseks.

101    Kuna KNIC püüab oma teises väites seada kahtluse alla kvalifikatsiooni, mille on andnud nõukogu teda puudutavates põhjendustes seoses loetellu kandmise kriteeriumide ja loetellu kandmise muudetud kriteeriumidega, siis tuleb tõdeda järgmist.

102    Argumendi kohta, millega KNIC kritiseerib riigi kontrolli all olemise kriteeriumi asjakohasust seoses kõnealuste loetellu kandmise kriteeriumidega, piisab märkimisest, et riigi kontrolli all olemine ei ole eraldiseisev loetellu kandmise kriteerium, vaid üks KNICi puudutavatest põhjendustest, mis on seotud kõnealuste loetellu kandmise kriteeriumidega. Nimelt on selge, et loetellu kandmise kriteeriumides ja loetellu kandmise muudetud kriteeriumides on riigiettevõtte staatusest või kapitalistruktuurist sõltumata silmas peetud kõiki üksusi, kes teevad tuumarelva leviku alasele tegevusele kaasa aidata võivaid finants- või muu vara või vahendite ülekandeid. Järelikult on KNICi puudutavad põhjendused riigi kontrollile viidates loetellu kandmise kriteeriumidega kooskõlas.

103    Mis puudutab KNICi argumenti, et ta ei osuta finantsteenuseid, mis võiksid Korea Rahvademokraatliku Vabariigi relvaprogrammidele kaasa aidata, nagu on mainitud kõnealustes loetellu kandmise kriteeriumides, siis piisab märkimisest, et loetellu kandmise kriteeriumid ja loetellu kandmise muudetud kriteeriumid, mille sõnastus on väga üldine, ei pea silmas mitte ainult üksusi, kes osutavad finantsteenuseid, vaid ka neid, kes teevad sellise finants- või muu vara ülekandeid liidu territooriumile, läbi liidu territooriumi või liidu territooriumilt, mis võivad kaasa aidata Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumarelva leviku alaste programmide elluviimisele.

104    KNICi puudutavates põhjendustes ei ole kasutatud terminit „finantsteenused“, mis viitaks asjaolule, et KNIC loob märkimisväärset valuutatulu. Järelikult ei saa KNICi argumendiga nõustuda.

105    Neil asjaoludel tuleb tõdeda, et argumendid selle kohta, et KNICi puudutavad põhjendused ei ole kõnealuste loetellu kandmise kriteeriumidega seoses asjakohased, jäävad edutuks. Tõendite ebapiisavust käsitlevate väidete kontekstis KNIC esitatud kahtlused loetellu kandmise kriteeriumide tõlgenduse osas tulevad analüüsimisele neile väidetele vastates.

106    Kuna KNIC heidab oma teises väites nõukogule ja komisjonile ette tõendite ebapiisavust, siis tuleb tõdeda, et põhjendused, mida nõukogu ja komisjon peavad loetellu kandmise kriteeriume arvestades käesolevas asjas tõendama, on põhjendused, mis käsitlevad esiteks KNICi riikliku iseloomu, teiseks asjaolu, et KNIC loob märkimisväärset valuutatulu, ja kolmandaks asjaolu, et see tulu võib kaasa aidata Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumarelva leviku alaste programmide elluviimisele.

107    Seoses sellega on asjakohane meenutada, nagu toonitab komisjon, et liidu asutustel ei ole pädevust kolmandates riikides uurimist läbi viia, mistõttu nad peavad lähtuma üldsusele kättesaadavatest infoallikatest, aruannetest, ajakirjanduses avaldatud artiklitest, salateenistuse aruannetest või muudest samalaadsetest allikatest.

108    Kohtupraktika kohaselt võib teatud asjaolude tõendamiseks kasutada ajakirjanduses avaldatud artikleid, kui need on piisavalt konkreetsed, täpsed ja neis kirjeldatud asjaolude osas kokkulangevad (vt 25. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus, Almaz-Antey Air and Space Defence vs. nõukogu, T‑255/15, ei avaldata, EU:T:2017:25, punkt 147 ja seal viidatud kohtupraktika).

109    Käesoleval juhul on see nii, sest nõukogu ja komisjon on esitanud arvukalt avalikke dokumente ja rahvusvahelises ajakirjanduses avaldatud artikleid, milles on KNICi tegevust põhjalikult kirjeldatud.

110    Esiteks ilmneb nõukogu ja komisjoni esitatud dokumentidest, et KNIC on valitsuse omandis ja kontrolli all olev ettevõte.

111    Nagu komisjon kohtuistungil rõhutas, on Korea Rahvademokraatliku Vabariigi põhiseaduse artikli 21 kohaselt postside ja telekommunikatsioon, vabrikud, ettevõtted, pangad ja olulised sadamad riigi ainuomandis. Vastavalt sellele artiklile peab riik esmatähtsaks kaitsta ja laiendada oma omandit, millel on oluline osa riigi majanduslikus arengus.

112    Käesolevas asjas nähtub Üldkohtule esitatud tõenditest, et KNICil on kindlustusvaldkonnas monopoolne seisund ning seetõttu on tegemist suurettevõttega.

113    Vastavalt andmetele, mida esitas komisjon ja mis leiduvad KNICi veebisaidil, on KNIC „ainus kindlustusandja [Põhja-Koreas]“ ning „tal on kogu riigis üle 10 harukontori provintsis ja üle 200 kohaliku büroo, samuti välisesindused“.

114    Andmed, mida on esitanud KNIC – kellel on vaja esitada andmed, mis seaksid nõukogu ja komisjoni esitatud tõendid kahtluse alla –, ei kummuta, vaid kinnitavad tõdemust, et tegemist on valitsuse omandis ja kontrolli all oleva ettevõttega.

115    Sellega seoses tuleks kõigepealt toonitada, et kuigi selliste aktide õiguspärasust, millega liidu institutsioonid võtavad piiravaid meetmeid, saab põhimõtteliselt hinnata vaid faktiliste ja õiguslike asjaoludele põhjal, mille alusel need aktid vastu võeti, on siiski tõsi, et tõendit, mille on õigustava tõendina esitanud isik, kelle suhtes piiravaid meetmeid kohaldatakse, võib liidu kohus arvesse võtta, et kinnitada hinnangut vaidlustatud aktide õiguspärasusele, lähtudes faktilistest ja õiguslikest asjaoludest, mille põhjal need aktid võeti vastu (vt analoogia alusel 3. mai 2016. aasta kohtuotsus, Iran Insurance vs. nõukogu, T‑63/14, ei avaldata, EU:T:2016:264, punkt 109, ja 3. mai 2016. aasta kohtuotsus, Post Bank Iran vs. nõukogu, T‑68/14, ei avaldata, EU:T:2016:263).

116    Nii nähtub käesolevas asjas Üldkohtule esitatud dokumendist „Ettevõtte põhikiri ja reglement“, et ettevõttel on Põhja-Korea kindlustusturul monopoolne seisund. Samuti KNICi esitatud dokumendis „Selgitus ettevõtte juhtimise kohta“ on kirjas, et „ettevõtte kasum investeeritakse teistesse riigiettevõtetesse ja ülejäänud osa kantakse reservfondi“. Kasumit „võib kasutada ka riigikassa vajaduste katmiseks, näiteks kohustuste tagatiseks, ühiskonna arenguks ja [Põhja-Korea] rahva hüvanguks“.

117    Samuti on dokumendis „Selgitus ettevõtte juhtimise kohta“ märgitud, et KNIC kuulub Korea Rahvademokraatlikule Vabariigile. Dokumendi punktis A on märgitud, et „Korea Insurance esitab igal aastal valitsusele tegevusaruande“, et „aktsionäride üldkoosolekut ei ole, kuna puuduvad aktsionärid“ ning et „ettevõte kuulub [Põhja-Korea] rahvale“. Dokumendi punktis E on täpsustatud, et valitsus kontrollib igal aastal ettevõtte raamatupidamist. KNICi esindajad ei suutnud kohtuistungil vastata Üldkohtu küsimusele, kes nimetab KNICi juhatuse liikmed.

118    Eeltoodust tuleneb, et nõukogu ei teinud faktiviga, kui ta märkis, et KNIC on „valitsuse omandis ja kontrolli all olev ettevõte“.

119    Teiseks väidab KNIC, et nõukogu ja komisjon tegid vea ka siis, kui nad kinnitasid, et ta „loob märkimisväärset valuutatulu“. KNIC ei tegele valuutaga. Ainsad valuutatehingud, milles ta on osalenud, on esiteks eurodes väikeste kindlustusmaksete kogumine liikluskindlustuse eest Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis asuvatelt saatkondadelt ja teiseks tema edasikindlustusprogramm, mille eest ta tasub eurodes rohkem kindlustusmakseid, kui ta ise kindlustushüvitisi saab.

120    11. novembri 2015. aasta dokumendist Coreu CFSP/0229/15 nähtub, et vastavalt salastatud teabele, mida nõukogu peab usaldusväärseks, vastutab KNIC valuuta hankimise eest, et toetada ja stabiliseerida Korea Rahvademokraatliku Vabariigi režiimi. Veel nähtub sellest, et tegemist on märkimisväärsete summadega.

121    Seoses sellega tuleb toonitada, et KNIC ei eita oma üldist kasumlikkust. Kuid ta eitab fakti, et osa sellest kasumist tekib välisvaluutas tema edasikindlustustegevusest.

122    Esiteks olgu meenutatud, et piiravaid meetmeid kehtestavat määrust tuleb tõlgendada mitte ainult arvestades ELTL artikli 215 lõikes 2 osutatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames vastu võetud otsust, vaid ka liidu vastuvõetud sätete – sealhulgas selle määruse – ajaloolist konteksti (vt selle kohta 28. novembri 2013. aasta kohtuotsus, nõukogu vs. Manufacturing Support & Procurement Kala Naft, C‑348/12 P, EU:C:2013:776, punkt 75, ja 1. detsembri 2015. aasta kohtumäärus, Georgias jt vs. nõukogu ja komisjon, C‑545/14 P, ei avaldata, EU:C:2015:791, punkt 33). Sama kehtib ka ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas vastu võetud otsuse kohta, mida tuleb tõlgendada selle vastuvõtmise konteksti arvestades (1. märtsi 2016. aasta kohtuotsus, National Iranian Oil Company vs. nõukogu, C‑440/14 P, EU:C:2016:128, punkt 78, ja 12. mai 2016. aasta kohtuotsus, Bank of Industry and Mine vs. nõukogu, C‑358/15 P, ei avaldata, EU:C:2016:338, punkt 50).

123    Antud juhul nähtub otsuse 2013/183 põhjendusest 11, et julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2094 (2013) on otsustatud, et riigid väldivad finantsteenuste osutamist või mis tahes finants- või muu vara või vahendite, sealhulgas sularahakoguse ülekandmist nende territooriumi kaudu või nende territooriumilt seoses tegevusega, mis võib kaasa aidata Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuuma- või ballistiliste rakettide alaste programmide elluviimisele, või julgeolekunõukogu resolutsioonidega 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013) või 2094 (2013) keelatud muule tegevusele või nende resolutsioonidega kehtestatud meetmetest kõrvale hoidumisele.

124    Samuti nähtub otsuse 2016/849 põhjendustest 14 ja 15, et julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016) laiendatakse finantssektori suhtes kohaldatavate meetmete kohaldamisala. Finantssektori suhtes kohaldatavate meetmetega seoses leiab nõukogu, et on asjakohane keelata rahaliste vahendite ülekandmine Põhja-Koreasse ja Põhja-Koreast, kui selleks puudub eelnev eriluba, samuti Korea Rahvademokraatliku Vabariigi investeeringud liikmesriikide jurisdiktsiooni kuuluvatel territooriumidel ning liikmesriikide kodanike või üksuste investeeringud Põhja-Koreas.

125    Eeltoodut arvestades peab KNICi puudutavate põhjenduste tõlgendamisel lähtuma ka kõnealustest loetellu kandmise kriteeriumidest, mis on sõnastatud väga üldiselt ja milles kasutatakse väljendit „mis tahes finants- või muu vara või vahendid“. Peale selle on kõnealuste loetellu kandmise kriteeriumide aluseks ka ülekanded liikmesriigi territooriumile, läbi liikmesriigi territooriumi või liikmesriigi territooriumilt ning seda tuleb arvesse võtta KNICi puudutavates põhjendustes kasutatud väljendi „loob märkimisväärset valuutatulu“ tõlgendamisel.

126    Järelikult tuleb KNICi puudutavates põhjendustes kasutatud väljendit „loob märkimisväärset valuutatulu“ tõlgendada kooskõlas selle sõnastuse ja eesmärgiga, nii et silmas ei peeta mitte KNICi saadud valuutakasumit, vaid kõiki üksuse tegevuse tõttu saadud valuutavahendeid.

127    Teiseks, seoses KNICi puudutavates põhjendustes kasutatud väljendiga, mille kohaselt loob KNIC märkimisväärset valuutatulu, on nõukogu ja komisjon lähtunud KNICi tegevust käsitlevatest avalikest allikatest, nagu KNICi veebisait, äriregistri väljavõte KNICi Saksamaa harukontori, Korea National Insurance Corporation Zweigniederlassung Deutschlandi (edaspidi „KNIC ZD“) kohta ning ajakirjanduses avaldatud artiklid. Seal esitatud teabest nähtuvalt tegutseb KNIC liidu territooriumil, sõlmides muu hulgas suurettevõtjatega kindlustuslepinguid, millega seoses loob KNIC valuutatulu.

128    Nimetatud veebisaidilt kogutud andmetest, mida esitas komisjon, nähtuvalt tegutseb KNIC elukindlustuse ja kahjukindlustuse valdkonnas ning edasikindlustuse valdkonnas, millele lisandub muu äritegevus. Veebisaidi kohaselt on KNICi aastakasum märkimisväärne. (11,5 miljardit Põhja-Korea vonni (ligikaudu 80,5 miljonit eurot) ainuüksi aastal 2014).

129    Nagu komisjon õigesti rõhutab, on raha asendatav asi, nii et isegi kui KNICi edasikindlustustegevus on kahjumlik, on see tema jaoks ikkagi välisvaluuta allikas ning sellest tekkinud kahjumi saab hõlpsasti katta KNICi muust tegevusest saadud kasumiga.

130    Kolmandaks ei ole KNICi esitatud teave vastuolus tõdemusega, et ta loob valuutatulu.

131    KNIC küll kinnitab, et ta tasub oma edasikindlustusprogrammi eest rohkem kindlustusmakseid, kui ta kindlustushüvitisi saab, kuid oma väidete põhjendamiseks esitab ta ka arvanalüüsi, mille kohaselt on ta viimase viie aasta jooksul tasunud edasikindlustajatele 441 060 102 eurot kindlustusmakseid ja saanud kokku 324 412 306 eurot kindlustushüvitisi.

132    Niimoodi tunnistab KNIC ise, et ta on saanud valuutat üle 300 000 000 euro suuruses summas. Seda summat tuleb pidada märkimisväärseks.

133    Pealegi ei eita KNIC komisjoni andmeid tema edasikindlustustegevuse kohta rahvusvaheliste kindlustusandjatega, kellest osa asub liidu territooriumil. Lisaks kinnitab KNIC oma repliigis, et ta teeb valuutatehinguid. KNICi 16. juuni 2016. aasta kirjast nähtub veel, et ta on pidanud „konverteerima eurodesse teatava osa oma tuludest Korea vonnides […], et tasuda edasikindlustajatele kindlustusmakseid“.

134    KNICi toob esile ka asjaolu, et tema suhtes toimus Ühendkuningriigis kohtumenetlus seoses väidetavalt põhjendamata nõuetega edasikindlustushüvitiste saamiseks. Nõukogu esitatud Washington Posti artikli kohaselt sai KNIC nende Ühendkuningriigi kohtutes toimunud menetluste tulemusel 58 miljonit dollarit.

135    KNIC kritiseerib teravalt teavet, mis käsitleb võimalikku pettust edasikindlustuse raames.

136    Seoses sellega piisab märkimisest, et pettusega seotud probleeme ei ole loetellu kandmise kriteeriumides ega loetellu kandmise muudetud kriteeriumides mainitud. Pettusega seotud probleeme ei ole mainitud ka KNICi puudutavates põhjendustes. Järelikult ei ole vaja selliseid probleeme käsitlevate KNICi väidete suhtes otsust teha.

137    Kõike eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et nõukogu ei ole teinud hindamisviga, kui ta leidis, et KNIC loob märkimisväärset valuutatulu.

138    Kolmandaks, mis puudutab KNICi kriitikat seoses sellega, et tema loodud tulu ei saa kaasa aidata Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumarelva leviku alaste programmide elluviimisele, siis tuleb KNICi argumentides eristada kahte elementi.

139    Ühelt poolt väidab KNIC, et kõnealustes loetellu kandmise kriteeriumides kasutatud väljendit „kaasa aidata programmide elluviimisele“ tuleks tõlgendada nii, et see tähendab kas otsest maksmist või sellise suurusega maksete tegemist, mille puudumine mõjutaks relvaprogramme oluliselt.

140    Selle kohta olgu märgitud, et KNIC ei ole esitanud ELTL artikli 277 alusel õigusvastasuse vastuväidet seoses kõnealuste loetellu kandmise kriteeriumide väidetava ebaproportsionaalsusega. Oma argumentides KNIC kritiseerib aga nõukogu ja komisjoni tõlgendust kõnealustele loetellu kandmise kriteeriumidele.

141    Kõigepealt olgu meenutatud, et nõukogul on ulatuslik kaalutlusõigus selles osas, mis puudutab piiravate meetmete õiguslike kriteeriumide ning vastuvõtmise korra üldist ja abstraktset määratlemist (vt selle kohta 28. novembri 2013. aasta kohtuotsus, nõukogu vs. Manufacturing Support & Procurement Kala Naft, C‑348/12 P, EU:C:2013:776, punkt 120, ja 29. aprill 2015. aasta kohtuotsus, Bank of Industry and Mine vs. nõukogu, T‑10/13, EU:T:2015:235, punktid 75–80, 83, 84 ja 88).

142    Käesolevas asjas ei eelda loetellu kandmise kriteeriumid ega loetellu kandmise muudetud kriteeriumid Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumarelva leviku alastesse programmidesse otseste või märkimisväärse suurusega maksete tegemist.

143    Kohaldatavas õiguslikus raamistikus kasutatud sõnastus viitab selgelt vahenditele ja varale, mis „võib kaasa aidata“ selliste programmide elluviimisele.

144    Vastupidi KNICi väidetule ei pea kõnealused loetellu kandmise kriteeriumid silmas kõiki üksusi, kellel on seoseid Korea Rahvademokraatliku Vabariigiga, või isegi kõiki Põhja-Korea maksumaksjaid, vaid isikuid ja üksusi, kes osutavad finantsteenuseid või teevad sellise finants- või muu vara ülekandeid liidu territooriumile, läbi liidu territooriumi või liidu territooriumilt, mis võivad kaasa aidata Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumarelva leviku alaste programmide elluviimisele.

145    Kõnealuste piiravate meetmete eesmärki, laadi ja eset arvesse võttes tuleb loetellu kandmise kriteeriumides ja loetellu kandmise muudetud kriteeriumides ette nähtud kriteeriumi „võib kaasa aidata“ tõlgendada nii, et selles peetakse silmas isikuid ja üksusi, kelle tegevus võib ka siis, kui sellel ei ole mingit otsest ega kaudset seost tuumarelva levikuga, sellele kaasa aidata nende seisundi tõttu kõnealuses režiimis.

146    Käesoleva otsuse punktidest 130–137 nähtuvalt loob KNIC oma tegevuse raames märkimisväärset valuutatulu ning tema üldine kasumlikkus ületab 80 miljonit eurot aastas. Järelikult ei kuulu ta ühelgi juhul tavaliste maksumaksjate kategooriasse, millele ta viitab.

147    Seda tõdemust ei kummuta ka KNICi argumendid, mis põhinevad 12. mai 2016. aasta kohtuotsusel Bank of Industry and Mine vs. nõukogu (C‑358/15 P, ei avaldata, EU:C:2016:338) ja 16. juuli 2014. aasta kohtuotsusel National Iranian Oil Company vs. nõukogu (T‑578/12, ei avaldata, EU:T:2014:678) ja mille kohaselt tuleks kõnealustes loetellu kandmise kriteeriumides relvaprogrammide „elluviimisele kaasaaitamise“ mainimist tõlgendada nii, et see tähendab kas otsest maksmist või sellise suurusega maksete tegemist, mille puudumine mõjutaks relvaprogramme oluliselt.

148    Nimelt vastab kõnealuste loetellu kandmise kriteeriumide soovitatud tõlgendus käesolevas asjas täpselt tõlgendamisjuhistele, mida tuletas Euroopa Kohus meelde 1. märtsi 2016. aasta kohtuotsuses National Iranian Oil Company vs. nõukogu (C‑440/14 P, EU:C:2016:128). Selles otsustati, et määrust, mis kehtestab piiravad meetmed, tuleb tõlgendada mitte ainult arvestades ELTL artikli 215 lõikes 2 osutatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames vastu võetud otsust, vaid ka liidu vastuvõetud sätete – sealhulgas selle määruse – ajaloolist konteksti. Sama kehtib ka ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas vastu võetud otsuse kohta, mida tuleb tõlgendada selle vastuvõtmise konteksti arvestades (1. märtsi 2016. aasta kohtuotsus, National Iranian Oil Company vs. nõukogu, C‑440/14 P, EU:C:2016:128, punkt 78).

149    Nagu käesoleva otsuse punktis 92 juba rõhutati, võeti Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravad meetmed reaktsioonina tuumakatsetustele, mida Korea Rahvademokraatlik Vabariik tegi ja mis mõisteti hukka julgeolekunõukogu resolutsioonidega ning mida peeti selgeks ohuks liidule olulisele eesmärgile, s.o rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule.

150    Kui kõnealused piiravad meetmed oleksid suunatud – nagu väidab KNIC – vaid isikutele või üksustele, kellel on otsene seos tuumarelva leviku alase tegevusega ja kes sellele tegevusele otseselt kaasa aitavad, mitte aga üksustele ja isikutele, kes „võivad sellele kaasa aidata“, siis võiks sattuda ohtu nõukogu taotletavate eesmärkide saavutamine, sest tuumarelva leviku alast tegevust saaks hõlpsasti eelkõige rahaliselt toetada muude üksuste või isikute kaudu, kellel on selle tegevusega kaudne seos.

151    Sellest järeldub, et nõukogu võis õiguspäraselt asuda seisukohale, et kõnealuste loetellu kandmise kriteeriumide sõnastus ja KNICi vastu piiravate meetmete võtmine aitas kaasa surve avaldamisele Põhja-Korea režiimile, et teha lõpp tuumarelva leviku alasele tegevusele või seda vähendada (vt selle kohta ja analoogia alusel 5. novembri 2014. aasta kohtuotsus, Mayaleh vs. nõukogu, T‑307/12 ja T‑408/13, EU:T:2014:926, punktid 147 ja 148).

152    Teiselt poolt, kuivõrd KNIC osutab tõendite puudumisele ning eitab asjaolu, et tema tulud võiksid kaasa aidata Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumarelva leviku alasele tegevusele, siis piisab sellest, kui märkida, et kõnealuseid loetellu kandmise kriteeriume arvestades ei ole nõukogu kohustatud esitama tõendeid selle kohta, et asjaomase üksuse vahendeid oleks otseselt kasutatud Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumarelva leviku alaste programmide elluviimiseks, kuid ta peab oma otsust võimalikult usutavalt põhjendama tõendite kogumiga selle kohta, et need vahendid võivad sellele kaasa aidata (vt analoogia alusel 21. aprilli 2015. aasta kohtuotsus, Anbouba vs. nõukogu, C‑630/13 P, EU:C:2015:247, punkt 53).

153    Teistsugune tõlgendus läheks vastuollu mitte üksnes kõnealuste loetellu kandmise kriteeriumide sõnastusega, vaid ka Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete süsteemi eseme ja eesmärgiga. Kuna puudub pädevus kolmandates riikides uurimist läbi viia, oleks ülimalt raske koguda tõendeid selles riigis tuumaenergiaalasele tegevusele tegeliku kaasaaitamise kohta.

154    Antud juhul tuleb kõigepealt toonitada, et KNIC on tunnistanud, et ta kandis Põhja-Korea riigile üle tavalised maksud, täpsustamata summat.

155    Veel olgu meenutatud, et käesoleva otsuse punktides 112–114, 120–121 ja 130–137 esitatud analüüsi elementidest nähtuvalt on KNIC kasumlik ettevõte, kellel on kindlustusturul monopoolne seisund ja kes loob märkimisväärset valuutatulu.

156    Käesoleva otsuse punktides 110–118 esitatud analüüsi elementidest nähtub lisaks, et KNIC on riiklik üksus, mis kuulub Põhja-Korea riigile.

157    Kõiki neid elemente arvestades tuleb asuda seisukohale, et – nagu märgib õigesti komisjon – asjaolu, et KNIC on riiklik üksus, annab alust eeldada, et tema loodud valuutatulu aitab kaasa riigi tuumarelva leviku alaste programmide elluviimisele, kuna Põhja-Korea riik saab otsustada, kuidas KNICi loodud tulu kasutada. Järelikult ei ole nõukogu ja komisjon teinud hindamisviga, kui nad leidsid, et KNICi loodud tulu võib kaasa aidata Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumarelva leviku alaste programmide elluviimisele.

158    Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et kõik eespool mainitud elemendid moodustavad piisavalt konkreetsete, täpsete ja kokkulangevate tõendite kogumi, mis veenvalt tõendavad, et KNIC on valitsuse omandis ja kontrolli all olev ettevõte ning ta loob märkimisväärset valuutatulu, mis võib kaasa aidata Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumarelva leviku alaste programmide elluviimisele.

159    Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et nõukogu ja komisjon ei ole teinud hindamisviga, kui nad märkisid KNICi puudutavates põhjendustes, et KNIC on valitsuse omandis ja kontrolli all olev ettevõte ning ta loob märkimisväärset valuutatulu, mis võib kaasa aidata Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumarelva leviku alaste programmide elluviimisele.

160    Neljandaks, mis puudutab seose olemasolu KNICi ja 39. büroo vahel, mida KNIC eitab, siis olgu Üldkohtule esitatud toimikut silmas pidades märgitud, et kuna puuduvad andmed või tõendid selle seose laadi ja olemasolu kohta, ei ole nõukogu ja komisjon põhjenduste seda elementi piisavalt tõendanud.

161    Kuid asjaolu, et nõukogu ja komisjon ei ole vaidlusaluste põhjenduste seda elementi Üldkohtus piisavalt tõendanud, ei sea kahtluse alla nende põhjenduste õiguspärasust. Nimelt nähtub kohtupraktikast, et kui vähemalt üks põhjenduste ülevaates märgitud põhjendustest on piisavalt täpne ja konkreetne, nii et see on põhjendatud ja kujutab juba iseenesest piisavat alust selle akti põhjendamiseks, siis ei saa asjaolu, et ülejäänud põhjendused seda ei ole, õigustada nimetatud akti tühistamist (vt analoogia alusel 14. jaanuari 2015. aasta kohtuotsus, Abdulrahim vs. nõukogu ja komisjon, T‑127/09 RENV, EU:T:2015:4, punkt 68 ja seal viidatud kohtupraktika).

162    Käesolevas asjas kujutab tõdemus, et KNIC on valitsuse omandis ja kontrolli all olev ettevõte ning ta loob märkimisväärset valuutatulu, mis võib kaasa aidata Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumarelva leviku alaste programmide elluviimisele, juba iseenesest piisavat alust, et põhjendada KNICi nime kandmist vaidlusalustesse loeteludesse.

163    Seetõttu tuleb teine väide tagasi lükata.

 Kolmas väide, et rikutud on andmekaitsepõhimõtteid

164    KNIC väidab oma kolmandas väites, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT 2001, L 8, lk 1; ELT eriväljaanne 13/26, lk 102) artikli 4 alusel on nõukogu ja komisjon kohustatud tagama, et kõiki isikuandmeid töödeldakse õiglaselt ja seaduslikult, isikuandmed on täpsed ja ajakohastatud, vastasel korral need kustutatakse või parandatakse. Määruse artikleid 14 ja 16 arvestades on andmesubjektil õigus nõuda ebatäpsete andmete viivitamatut parandamist ning andmete kustutamist, kui nende töötlemine on ebaseaduslik.

165    KNICi sõnul on nõukogu ja komisjon käesolevas asjas neid artikleid rikkudes avaldanud ebatäpseid andmeid selle kohta, et ta on osalenud massihävitusrelvade ebaseadusliku arendamisega seotud tegevuses. Sellisel avaldamisel on KNICile ulatuslik negatiivne mõju. Negatiivne mõju tema mainele on (või peaks olema) ilmselge. Selliste raskete rikkumiste kohta põhjendamatute väidete esitamisel võivad olla ka praktilised tagajärjed.

166    Nõukogu ja komisjon vaidlevad KNICi argumentidele vastu ning rõhutavad, et need ei saa mõjutada teiste vaidlustatud aktide ja otsuse 2016/849 seaduslikkust.

167    Sisuliselt heidab KNIC käesoleva väitega nõukogule ja komisjonile ette määruse nr 45/2001 artiklite 4, 10, 14 ja 16 rikkumist.

168    Tuleb toonitada, et määruse nr 45/2001 sätete ja Euroopa Andmekaitseinspektori arvamuse lõikude loetlemisega piirdudes väidab KNIC üldiselt, et nõukogu ja komisjon on avaldanud ebatäpseid andmeid selle kohta, et KNIC on osalenud ebaseaduslikus tegevuses.

169    KNIC on seisukohal, et kui nõukogu ja komisjon ei tõenda tema nime loetellu kandmise põhjendatust, rikutakse sellega andmekaitsepõhimõtteid.

170    Seoses sellega piisab tõdemisest, et käesoleva hagi teise väite analüüsi arvestades ei ole KNICi puudutavates põhjendustes tehtud hindamisviga ning järelikult ei ole nõukogu ja komisjon avaldanud ebatäpseid andmeid selle kohta, et KNIC on osalenud ebaseaduslikus tegevuses.

171    Seetõttu ei saa käesoleva väitega nõustuda.

172    Nii või teisiti jääb see väide edutuks.

173    Isegi kui eeldada, et nõukogu ja komisjon töötlesid KNICi isikuandmeid viisil, mis ei ole määrusega nr 45/2001 kooskõlas, ei saa selline asjaolu viia teiste vaidlustatud aktide ja otsuse 2016/849 tühistamiseni. Ent kui KNIC suudab sellist töötlemist tõendada, võib ta tugineda nimetatud määruse rikkumisele kahju hüvitamise hagi raames (vt selle kohta 30. novembri 2016. aasta kohtuotsus, Rotenberg vs. nõukogu, T‑720/14, EU:T:2016:689, punkt 140, ja 22. novembri 2017. aasta kohtuotsus, HD vs. parlament, T‑652/16 P, ei avaldata, EU:T:2017:828, punktid 33 ja 34).

174    Neil asjaoludel tuleb käesolev väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

 Neljas väide, et põhiõigusi on ebaproportsionaalselt piiratud

175    Neljandas väites leiab KNIC, et omandiõigust ja ettevõtlusvabadust põhiõiguste harta artikli 16 tähenduses on ebaproportsionaalselt piiratud. Ta meenutab, et tema õigust era- ja perekonnaelu austamisele, kodu puutumatusele ning mainele kaitseb 4. novembril 1950 Roomas alla kirjutatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „EIÕK“) artikkel 8. Seoses sellega tugineb KNIC proportsionaalsuse põhimõttele, mis kuulub liidu õiguse üldpõhimõtete hulka.

176    KNICi sõnul piiravad teised vaidlustatud aktid ja otsus 2016/849 oluliselt tema võimet oma vara hallata. Paek Ju Hyoki esitatud kinnituse kohaselt on nimetatud aktide praktiline tagajärg see, et kolmandad isikud väldivad äritehingute tegemist KNICiga. Selle tõttu ei saa KNIC enam sõlmida edasikindlustuslepinguid, nõuda oma välispartneritelt sisse võlgasid, pääseda ligi oma rahvusvahelisele varale või jätkata äritegevust rahvusvaheliste partneritega.

177    Teiste vaidlustatud aktide ja otsusega 2016/849 tekitatud kahju on nende eesmärkidega võrreldes kõikides aspektides täiesti ebaproportsionaalne, kuna KNIC ei ole loonud mingit tulu Korea Rahvademokraatlikule Vabariigile. Järelikult ei ole KNICi varade külmutamine ei sobiv ega vajalik, et saavutada eesmärk takistada Korea Rahvademokraatlikul Vabariigil tuumarelva leviku alaste programmide arendamist.

178    Nõukogu ja komisjon vaidlevad neile argumentidele vastu.

179    Sisuliselt väidab KNIC oma neljandas väites, et tema omandiõigust ja ettevõtlusvabadust on ebaproportsionaalselt piiratud. Kuna viidet EIÕK artikli 8 rikkumisele ei ole ühegi argumendiga põhjendatud, tuleb see etteheide vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata, sest see ei vasta kodukorra artiklis 76 sätestatud selguse nõuetele.

180    Esiteks, kui KNIC vaidlustab selle väga üldsõnalise argumentatsiooniga loetellu kandmise kriteeriumide proportsionaalsuse ja väidab, et tema nime kõnealustesse loeteludesse kandmine ning teiste vaidlustatud aktide ja otsusega 2016/849 tekitatud kahju on nende aktide eesmärkidega võrreldes ebaproportsionaalne, siis piisab tõdemisest, et KNIC ei ole esitanud ELTL artikli 277 alusel õigusvastasuse vastuväidet loetellu kandmise kriteeriumide ja loetellu kandmise muudetud kriteeriumide kohta.

181    KNIC ei saa aga loetellu kandmise kriteeriumide proportsionaalsust vaidlustada, kui ta ei viita nende õigusvastasusele, esitades ELTL artikli 277 alusel õigusvastasuse vastuväite (vt selle kohta 20. veebruari 2013. aasta kohtuotsus Melli Bank vs. nõukogu, T‑492/10, EU:T:2013:80, punktid 58 ja 59, ning 20. märtsi 2013. aasta kohtuotsus Bank Saderat vs. nõukogu, T‑495/10, ei avaldata, EU:T:2013:142, punktid 53–59).

182    Lisaks tuleb igal juhul toonitada, et käesoleva väite raames esitatud KNICi argumendid ei saa loetellu kandmise kriteeriumide õiguspärasust kahtluse alla seada. Nimelt põhinevad need argumendid KNICiga seotud asjaoludel, kuna need viitavad tema konkreetsele olukorrale ja lähtuvad väidetavast kahjust, mida tema nime kõnealustesse loeteludesse kandmine tekitas, mitte kriteeriumide endi proportsionaalsuse puudumisest.

183    Teiseks lähtub KNIC tema suhtes kohaldatavate piiravate meetmete ebaproportsionaalsust käsitlevas argumendis eeldusest, et ta ei ole loonud mingit tulu Korea Rahvademokraatlikule Vabariigile. Ta järeldab sellest, et tema varade külmutamine ei ole sobiv ega vajalik, et saavutada eesmärk takistada Korea Rahvademokraatlikul Vabariigil tuumarelva leviku alaste programmide arendamist.

184    Käesoleva hagi teise väite analüüsimisel ilmnes aga, et KNICi puudutavates põhjendustes ei ole tehtud hindamisviga.

185    Seetõttu tuleb käesolev väide tagasi lükata.

186    Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb KNICi hagi kohtuasjas T‑264/16 tervikuna rahuldamata jätta.

 Hagi kohtuasjas T‑533/15

 Kohtuasja T‑533/15 hagejate hagi esimeste vaidlustatud aktide osas

–       Esimene väide, et rikutud on põhjendamiskohustust

187    Kohtuasja T‑533/15 hagejad väidavad oma esimeses väites, et nõukogu ja komisjon on rikkunud oma kohustust tuua välja selged, üheselt mõistetavad ja konkreetsed põhjendused, mille alusel võib kanda nende nimed asjaomastesse loeteludesse.

188    Kohtuasja T‑533/15 hagejate sõnul ei ole esimestes vaidlustatud aktides selgelt nimetatud, millisele esimestes vaidlustatud aktides sätestatud loetellu kandmise täpsele kriteeriumile neist igaühe vastu tuginetakse. Lisaks väidab Kang Song‑Sam, et olematu isiku, see tähendab Kang Song-Nami loetellu kandmisega on esimestes vaidlustatud aktides rikutud põhjendamiskohustust.

189    Kohtuasja T‑533/15 hagejad vaidlustavad järelduse, et nad on tegutsenud „KNICi nimel“. Nimelt tekib küsimus, kas selles väljendis peetakse silmas olemasolevat üksust, nagu KNIC ZD või KNIC. Viimati mainitud juhul oleks tegemist loetellu kandmata üksusega, mis ei saa esimesi loetellu kandmise kriteeriume arvestades olla asjakohane. Kui silmas peetakse aga olematut üksust „KNIC GmbH“, viitaks see tegutsemisele üksuse nimel, mida pole olemas. Pealegi on nimed Sin Kyu–Nam ja Pak Chun–San kantud loeteludesse ekslikult asjaolu tõttu, et tegemist on „endiste“ KNIC GmbH täievoliliste esindajatega.

190    Nõukogu ja komisjon vaidlevad kohtuasja T‑533/15 hagejate argumentidele vastu.

191    Nõukogu kordab, et kohtuasja T‑533/15 hagejaid puudutavates põhjendustes on mainitud asjaolu, et nad täidavad ülesandeid KNIC ZDs ja tegutsevad KNICi nimel või juhiste kohaselt. Komisjon lisab, et piisab, kui nõukogu ja komisjon selgitavad, millist ülesannet KNIC ZD esindajana täites tegutsesid need isikud KNICi nimel või juhiste kohaselt.

192    Nagu varem meenutatud, peab ELTL artiklis 296 nõutud põhjendustest selgelt ja ühemõtteliselt nähtuma õigusakti vastu võtnud institutsiooni arutluskäik, et huvitatud isikul oleks võimalik mõista, miks meetme võtmine oli õigustatud, ja pädeval kohtul oleks võimalik teostada kontrolli, ent sellised põhjendused peavad olema kohandatud asjaomase akti laadiga ja selle vastuvõtmise kontekstiga. Seejuures ei ole nõutud, et põhjendustes oleks täpsustatud kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, kuna põhjenduste piisavust tuleb hinnata mitte ainult nende sõnastust, vaid ka konteksti ja kõiki asjaomast valdkonda reguleerivaid õigusnorme silmas pidades, ning arvestades huvi, mis võib olla akti adressaatidel selgituste saamiseks. Järelikult on õigusi kahjustav akt piisavalt põhjendatud, kui see on tehtud huvitatud isikule teada olevas kontekstis, mis võimaldab tal mõista tema suhtes võetud meetme ulatust (vt 28. märtsi 2017. aasta kohtuotsus, Rosneft, C‑72/15, EU:C:2017:236, punkt 122 ja seal viidatud kohtupraktika).

193    Käesolevas asjas tuleb tõdeda, et otsuse 2013/183 põhjendustes 1–12 tuletatakse meelde poliitilist olukorda, milles kõnealused piiravad meetmed võeti. Lisaks nähtub määruse nr 329/2007 põhjendusest 1, et 9. oktoobril 2006 läbiviidud tuumakatsetuse tõttu leidis julgeolekunõukogu, et on olemas selge oht rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule. Nendes aktides – mida muudavad esimesed vaidlustatud aktid ja mille kontekst on kohtuasja T‑533/15 hagejatele teada – on seega kirjeldatud nende vastuvõtmise tinginud üldist olukorda ning üldisi eesmärke, mille saavutamiseks need aktid on mõeldud.

194    Kohtuasja T‑533/15 hagejaid puudutavaid esimesi põhjendusi on kirjeldatud käesoleva otsuse punktis 16.

195    Selles kontekstis heidavad kohtuasja T‑533/15 hagejad komisjonile ette, et ta on vaikimisi muutnud esimeste vaidlustatud aktide põhjendusi nii, nagu oleksid KNIC GmbH kohta esitatud põhjendused esitatud KNICi peakorteri vastu. Nad rõhutavad, et nad on pidanud mõistatama, mida nõukogu ja komisjoni esitatud põhjendused nende loetellu kandmiseks tähendavad ja kuidas need loetellu kandmise kriteeriumidele vastavad.

196    Tuleb tõepoolest tõdeda, et esimesed põhjendused on mõnevõrra ebatäpsed, kuna nendes on mainitud üksust „KNIC GmbH“ kui üksust, milles kohtuasja T‑533/15 hagejaid eeldati oma ülesandeid täitvat. Nõukogu ja komisjoni selgitustest nähtub aga, et üksuse „KNIC GmbH“ mainimisel tehti viga selle üksuse nimes, keda nõukogu tahtis loetellu kanda, s.o KNIC ZD, mis on Saksamaal Hamburgis tegutsev KNICi harukontor. Viidet „KNIC GmbH“ tuleb seega tõlgendada nii, et sellega peetakse silmas üksust KNIC ZD.

197    Kohtuasja T‑533/15 hagejaid puudutavad esimesed põhjendused võimaldasid neil siiski mõista, et nende nimede kõnealustesse loeteludesse kandmise põhjendamiseks lähtus nõukogu ülesannetest, mida nad täitsid KNIC ZDs. Esiteks olgu märgitud, et pooled on üksmeelel selles, et üksust nimega KNIC GmbH ei ole olemas. Teiseks tuleb toonitada, et „KNIC GmbH“ mainimisega kaasned viide Hamburgile või üksuse „KNIC GmbH“ aadressile Hamburgis, mis vastas KNIC ZD aadressile. Kolmandaks, võttes arvesse ülesandeid, mida täitsid kohtuasja T‑533/15 hagejad KNICis või KNICi Saksamaa harukontoris, ei saanud neile olla teadmata, et KNICi majandustegevus Saksamaal toimub tema harukontori, see tähendab KNIC ZD kaudu. Seetõttu võisid kohtuasja T‑533/15 hagejad vaatamata nimes esinenud veale aru saada, et nimi „KNIC GmbH“ vastab KNIC ZD-le.

198    Kim Il–Su, Choe Chun–Siki, Sin Kyu–Nami, Pak Chun–Sani ja So Tong Myongi kohta nähtub nende ütlustest ja käesoleva hagi teise väite – mis käsitleb ilmset hindamisviga – raames esitatud argumentidest, et esimeste vaidlustatud aktide ebatäpsus ei takistanud neil aru saada, et nad kanti loetellu ülesannete tõttu, mida nad täitsid KNICis Saksamaal, ja KNICi nimel või juhiste kohaselt tegutsemise tõttu.

199    Seoses isikuga, kes oli esimestes vaidlustatud aktides identifitseeritud kui „Kang Song-Nam“, piisab märkimisest, et nagu komisjon väidab, on korea keelest inglise keelde translitereerimisel sageli mitu aktsepteeritavat võimalust. Järelikult ei takista see viga Kang Song–Samil mõista esimesi vaidlustatud akte, millega nõukogu kandis ta loetellu tema ülesannete tõttu, see tähendab seetõttu, et ta oli KNIC ZD täievoliline esindaja, mida kinnitab ka käesoleva hagi esitamine Kang Song–Sami poolt ja asjaolu, et ta tugineb teise väite raames ilmsetele hindamisvigadele.

200    Kuna kohtuasja T‑533/15 hagejaid puudutavates esimestes põhjendustes on iga hageja puhul täpsustatud, milline on nende suhte loetellu kantud üksustega, võimaldavad põhjendused neil aru saada, mida neile tegelikult ette heidetakse, nii et nad saavad kontrollida selle väite põhjendatust ja sellele vastu vaielda. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et põhjendused on piisavad.

201    Eespool esitatud põhjendusi arvestades tuleb põhjendamiskohustuse rikkumist käsitlev väide tagasi lükata, ning seda, kas nõukogu poolt kohtuasja T‑533/15 hagejate kohta esimestes vaidlustatud aktides esitatud põhjendused on piisavalt põhjendatud, tuleb hinnata teise väite analüüsimisel.

–       Teine väide, mille kohaselt on tehtud ilmne hindamisviga

202    Kohtuasja T‑533/15 hagejad väidavad oma teises väites, et nõukogu ja komisjon on ekslikult pidanud esimesi loetellu kandmise kriteeriume nende puhul täidetuks.

203    Nad kordavad oma argumenti, et üksust KNIC GmbH ei ole olemas. KNICi esindus Saksamaal on KNIC ZD, mis on KNICi harukontor, mitte tütarettevõte. Kuna üksust KNIC GmbH ei ole olemas, ei saa esimestes vaidlustatud aktides toodud põhjendused olla neile kohaldatavad või põhjendatud.

204    Sisuliselt väidavad kohtuasja T‑533/15 hagejad, et nad enam ei esinda või ei ole kunagi esindanud KNIC ZDd ega KNICi.

205    Nõukogu väidab, et kohtuasja T‑533/15 hagejad täidavad ülesandeid KNIC ZDs ja tegutsevad KNICi nimel või juhiste kohaselt. Komisjoni sõnul on kindlaks tehtud, et kohtuasja T‑533/15 hagejad tegutsevad KNICi nimel või juhiste kohaselt või on tema kontrolli all.

206    Esiteks olgu toonitatud, et esimestele vaidlustatud aktidele lisatud loeteludesse kohtuasja T‑533/15 hagejate kandmise põhjendatuse kontrollimisel tuleb hinnata, kas nende olukord õigustab piisavalt tuvastust, et hagejad vastavad otsuse 2013/183 artikli 15 lõike 1 punkti b alapunktis ii nõukogu sätestatud üldistele kriteeriumidele, et piiritleda isikute ring, kelle suhtes võib selliseid meetmeid kohaldada. Niisuguse hinnangu andmisel tuleb tõendeid analüüsida mitte eraldi võetuna, vaid seostatuna nende kontekstiga (vt analoogia alusel 21. aprilli 2015. aasta kohtuotsus, Anbouba vs. nõukogu, C‑605/13 P, EU:C:2015:248, punkt 50 ja seal viidatud kohtupraktika).

207    Üldises plaanis olgu märgitud, et Korea Rahvademokraatlikule Vabariigile surve avaldamiseks võetud meetmete kontekstis hõlmasid esimeste vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal kohaldatavates õigusnormides sisaldunud loetellu kandmise kriteeriumid otsest osalemist Korea Rahvademokraatliku Vabariigi programmides tulenevalt kaasatusest Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumarelvaalastesse programmidesse või nende toetamisest (otsuse 2013/183 artikli 15 lõike 1 punkt a), selliste programmide eest vastutamist (otsuse 2013/183 artikli 15 lõike 1 punkti b alapunkt i), Korea Rahvademokraatliku Vabariigi programmidele kaasa aidata võivate finantsteenuste osutamist (otsuse 2013/183 artikli 15 lõike 1 punkti b alapunkt ii) ja relvade tarnimist (otsuse 2013/183 artikli 15 lõike 1 punkti b alapunkt iii). Kohaldatavad õigusnormid määratlesid otsuse 2013/183 artikli 15 lõike 1 punkti b alapunktis ii ka üksuste või füüsiliste isikute loetellu kandmise õiguslikuks aluseks olla võivad kriteeriumid, mis põhinesid seotusel isiku või üksusega, kes osutab finantsteenuseid või teostab mis tahes finants- või muu vara või vahendite ülekandeid, mis võivad kaasa aidata Korea Rahvademokraatliku Vabariigi programmide elluviimisele.

208    Kohtuasja T‑533/15 hagejad kuuluvad selliste isikute kategooriasse, kes tegutsevad isikute või üksuste nimel või juhtimisel otsuse 2013/183 artikli 15 lõike 1 punkti b alapunkti ii ja määrusega nr 696/2013 muudetud määruse nr 329/2007 artikli 6 lõike 2 punkti b tähenduses.

209    Käesolevas asjas tuleb seega kontrollida kohtuasja T‑533/15 hagejate loetellu kandmise kehtivust seoses nende seotusega üksustega, kelle nimel nad olevat tegutsenud.

210    Teiseks olgu toonitatud, et kohtuasja T‑533/15 hagejaid puudutavates esimestes põhjendustes mainis nõukogu hagejate seotust KNIC GmbHga ja KNICiga.

211    Kohtuasja T‑533/15 hagejate poolt KNIC GmbHs täidetud ülesannete kohta nähtub käesoleva otsuse punktidest 196 ja 197, et viga selle üksuse nimes, keda nõukogu tahtis loetellu kanda, ei takistanud hagejatel esimeste põhjenduste tähenduse ja ulatuse mõistmist. Nii nähtub kohtuasja T‑533/15 hagejate argumentidest, mida nad esitasid käesoleva hagi raames, et viidet „KNIC GmbH“ tuleb mõista ja seda mõistetigi kui viidet loetellu kantud üksusele KNIC ZD.

212    Igal juhul ei ole üksuse „KNIC GmbH“ – mida tuleb mõista viitavana KNICi Saksamaa harukontori tegevusele – loetellu kandmine käesoleva hagi ese.

213    KNICi nimel või juhiste kohaselt tegutsemise osas on vaieldamatu, et seda üksust ei kantud esimeste vaidlustatud aktidega loetellu.

214    Seoses KNICiga olgu siiski märgitud, et kohtuasja T‑533/15 hagejaid puudutavate esimeste põhjenduste aluseks ei ole mitte konkreetsete ülesannete täitmine, vaid asjaolu, et nad „tegutsevad KNICi nimel või tema juhiste kohaselt“. Nõukogu kinnitab, et esimeste põhjenduste aluseks on asjaolu, et kohtuasja T‑533/15 hagejad täidavad ülesandeid KNIC ZDs ja tegutsevad KNICi nimel või juhiste kohaselt. Komisjon lisab, et piisab, kui nõukogu ja komisjon selgitavad, millist ülesannet KNIC ZD esindajana täites tegutsesid need isikud KNICi nimel või juhiste kohaselt.

215    Saksamaa äriregistri väljavõttest, mille esitas nõukogu ja mis on ära toodud kostja vastuse lisas B.4, ilmneb, et KNIC ZD on Põhja-Korea õiguse alusel asutatud äriühingu KNIC harukontor. Nagu nähtub KNICi asepresident Paek Ju Hyoki ütlustest, mis on ära toodud hagiavalduse lisas A.10, on KNIC ZD Saksamaal asuv KNICi esindus, mille eesmärk on luua kontaktpunkt edasikindlustusseltsidele.

216    Seoses sellega tuleb käesolevas asjas viidet KNICile kohtuasja T‑533/15 hagejaid puudutavates esimestes põhjendustes tõlgendada põhjendusi tugevdavana, kinnitades seost hagejate tegevuse ja KNICi kui Saksamaal asuva KNIC ZD tegevust kontrolliva üksuse vahel. Teisisõnu kanti kohtuistungil esitatud nõukogu selgitustest nähtuvalt KNIC ZD loetellu selleks, et hõlmata tegevust, mida KNIC korraldab Saksamaal oma harukontori kaudu. Seda kinnitab ka KNICi ja tema harukontorid loetellu kandnud teiste vaidlustatud aktide sõnastus.

217    Nagu kõik pooled kohtuistungil kinnitasid, peab kõnealuste piiravate meetmete eesmärki, laadi ja eset arvesse võttes olema igal juhul võimalik kanda loetellu üksus või füüsiline isik, kes tegutseb selliste üksuste „nimel või juhiste kohaselt“, kes kuuluvad otsuse 2013/183 artikli 15 lõike 1 punkti b ja määrusega nr 696/2013 muudetud määruse nr 329/2007 artikli 6 lõike 2 punkti b kohaldamisalasse, ilma et viimati nimetatud üksused oleksid ise loetellu kantud.

218    Selleks et tuvastada, et isik on kantud õigesti loetellu kui „KNICi nimel või juhiste kohaselt“ tegutsenud isik, oli nõukogu järelikult kohustatud tõendama kohtuasja T‑533/15 hagejate seotust KNICi või KNIC ZDga kooskõlas hagejaid puudutavate esimeste põhjendustega.

219    Kolmandaks, seoses tõenditega kohtuasja T‑533/15 hagejate seotuse kohta KNICi või KNIC ZDga olgu märgitud järgmist.

220    Kõigepealt tuleb selles kontekstis tõdeda, et kohtuasja T‑533/15 hagejad ise kinnitavad oma seotust KNIC ZD ja KNICiga, toonitades sealjuures, et nad on oma sidemed katkestanud enne esimeste vaidlustatud aktide vastuvõtmist või nende vastuvõtmise tõttu.

221    Mis puudutab Kim Il–Sud, siis tema kanti loetellu esimeste vaidlustatud aktidega kui liidu poolt loetellu kantud KNIC GmbH täievoliline esindaja, kes tegutseb KNICi nimel või tema juhiste kohaselt.

222    Kim Il–Su rõhutab, et ta töötas KNIC ZD juures 2009. aasta veebruarist kuni 2015. aasta juunini. Ta jätkab KNICis töötamist, kuid ei ole KNIC ZD täievoliline ega muu esindaja, nagu nähtub tema selgitustest.

223    Nõukogu kostja vastuse lisas B.4 esitatud 30. juuni 2015. aasta äriregistri väljavõttest KNIC ZD kohta nähtub, et Kim Il–Su oli volitatud esindama KNIC ZDd. Ta nimetati Pak Chun–Sani järglasena KNIC ZD esindajaks Amtsgericht Hamburgile (Hamburgi esimese astme kohus) saadetud 28. juuli 2009. aasta KNICi tõendiga, mis on esitatud komisjoni kostja vastuse lisas B.7. Hagiavalduse lisas A.4 esitatud tunnistuses Kim Il–Su ei eita, vaid kinnitab, et ta asus 2009. aastal täitma KNIC ZD esindaja ülesandeid, mida varem täitis Pak Chun–San.

224    Kim Il–Su tunnistusega seoses tuleb meelde tuletada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt põhineb Euroopa Kohtu ja Üldkohtu tegevus tõendite vabal hindamisel ning et ainus tõendite väärtuse hindamise kriteerium on nende usaldusväärsus. Dokumendi tõendusjõu hindamiseks tuleb teha kindlaks selles esitatud informatsiooni usutavus ja muu hulgas arvesse võtta dokumendi päritolu, selle koostamise asjaolusid, adressaati ning seda, kas dokumendi sisu arvestades näib see mõistlik ja usaldusväärne (vt selle kohta 27. septembri 2012. aasta kohtuotsus, Shell Petroleum jt vs. komisjon, T‑343/06, EU:T:2012:478, punkt 161 ja seal viidatud kohtupraktika).

225    Tuleb täheldada, et Kim Il–Su andis oma tunnistuse konkreetselt käesoleva hagi jaoks ning kuna selle on andnud isik, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, on sellel vaid madal tõenduslik väärtus. Niisiis võisid nõukogu ja komisjon õiguspäraselt tugineda 30. juuni 2015. aasta äriregistri väljavõttele KNIC ZD kohta ja Amtsgericht Hamburgile (Hamburgi esimese astme kohus) saadetud KNICi tõendile, mis olid esimeste vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal kättesaadavad avalikud dokumendid, ning kasutada neid tõendina Kim Il–Su täidetavate ülesannete kohta.

226    Kim Il–Su väitele, et ta lõpetas nimetatud ülesannete täitmise 2015. aasta jaanuaris, räägib vastu 16. märtsi 2016. aasta äriregistri väljavõte, mille esitas komisjon muutmisavalduse kohta esitatud seisukohtade lisas F.1 ja millest nähtub, et Kim Il–Su oli äriregistrisse kantud kui isik, kes on volitatud esindama KNIC ZDd.

227    Järelikult ei ole tema loetellu kandmise põhjendustes tehtud hindamisviga.

228    Mis puudutab Kang Song–Sami olukorda, siis tema kanti esimeste vaidlustatud aktidega loetellu kui liidu poolt loetellu kantud KNIC GmbH täievoliline esindaja, kes tegutseb KNICi nimel või tema juhiste kohaselt.

229    Kang Song–Sam kinnitab, et ta esindab KNIC ZDd, mitte KNIC GmbHd, mida ei ole olemas. Tema staatus äriühingu esindajana ei õigusta tema kandmist kõnealusesse loetellu.

230    Tuleb tõdeda, et nende argumentidega ja hagiavalduse lisas A.5 esitatud tunnistusega Kang Song–Sam ei eita ega sea kahtluse alla nõukogu ja komisjoni kinnitusi, et ta oli esimeste vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal KNICi esindaja Hamburgi harukontoris. Nimetatud tunnistusest nähtuvalt oli ta sellel ametikohal pärast Sin Kyu–Nami alates 2013. aasta detsembrist. Veel nähtub tema tunnistusest, mis on ära toodud nõuete muutmise avalduse kohta esitatud seisukohtade lisas E.7, et ta oli sellel ametikohal KNIC ZD juures Hamburgis kuni 2015. aasta septembrini. Järelikult ei ole tema loetellu kandmise põhjendustes tehtud hindamisviga.

231    Mis puudutab Choe Chun–Siki, siis tema kanti loetellu esimeste vaidlustatud aktidega kui liidu poolt loetellu kantud KNIC GmbH täievoliline esindaja, kes tegutseb KNICi nimel või tema juhiste kohaselt.

232    Choe Chun–Sik märgib, et 2015. aasta jaanuaris palus KNIC tal hakata tema peamiseks esindajaks Hamburgi peakontoris eelmise esindaja Kim Il–Su asemel. Kuid ta väidab, et nagu nähtub tema tunnistusest, mis on esitatud hagiavalduse lisas A.6, ei ole ta kunagi esindajana tegutsenud, sest Saksamaa ametiasutused ei andnud talle viisat.

233    Selle kohta olgu tõdetud, et Choe Chun–Sik ei eita, et KNIC valis ta välja oma esindajaks KNIC ZD juures Saksamaal. Asjaolu, et tal ei olnud viisa mittesaamise tõttu võimalik neid ülesandeid Hamburgis tegelikult täitma asuda, ei tähenda, et ta ei olnud KNIC ZD või KNICi tegevusega seotud, ning järelikult ei mõjuta kuidagi seda, et ta oli isik, kes tegutseb KNICi nimel või tema juhiste kohaselt KNICi valuutatulu loomise kontekstis.

234    Esiteks, nagu Choe Chun–Sik ise märgib, on ta KNICi edasikindlustusosakonna direktor Pyongyangis, ning edasikindlustus on Euroopas toimuv KNICi tegevus, mille tulemusel ta saab valuutatulu.

235    Teiseks on käesoleva otsuse punktis 215 märgitud, et KNICi asepresident Paek Ju Hyoki ütlustest, mis on ära toodud hagiavalduse lisas A.10, nähtuvalt on KNIC ZD Saksamaal asuv KNICi esindus, mille eesmärk on luua kontaktpunkt edasikindlustusseltsidele.

236    Lisaks nähtub käesoleva otsuse punktist 216, et KNIC on üksus, kes juhib ja kontrollib KNIC ZD tegevust Saksamaal, ning Üldkohtule esitatud toimikust ja eeskätt hagiavalduse lisas A 4 esitatud Kim Il–Su tunnistusest nähtub, et KNICi Saksamaa harukontor oli KNICi ning edasikindlustusseltside ja Euroopa maaklerite vaheline kontaktpunkt, kellel ei olnud õigust allkirjastada lepinguid, teha või saada makseid ning kellel ei olnud pangakontot. Järelikult võib KNICi edasikindlustusosakonna direktori ülesandeid täitnud isikuid pidada seotuks valuutatulu loomisega, mida mainiti vaidlusalustes põhjendustes seoses KNIC ZD ja KNICiga.

237    Järelikult ei ole tehtud hindamisviga Choe Chun–Siki loetellu kandmise põhjendustes, milles on mainitud tegutsemist „KNICi nimel või juhiste kohaselt“.

238    Mis puudutab Sin Kyu–Nami, siis tema kanti esimeste vaidlustatud aktidega loetellu kui Pyongyangis asuva KNICi peakorteri osakonnajuhataja ja endine KNIC GmbH Hamburgi täievoliline esindaja. Ta tegutses KNICi nimel või tema juhiste kohaselt.

239    Sin Kyu–Nam märgib, et nagu nähtub tema tunnistusest, mis on esitatud hagiavalduse lisas A.7, oli ta esindaja KNICi Hamburgi harukontori juures 2008. aasta juunist 2013. aasta novembrini. Ta jätkab KNICis töötamist, kuid ei ole KNIC ZD esindaja. Samuti ei ole ta „Pyongyangis asuva KNICi peakorteri osakonnajuhataja“, sest osakonnajuhataja on peadirektor, kuid hageja on kõigest direktor selles osakonnas.

240    Seoses sellega tuleb tõdeda, et Sin Kyu–Nam ei eita, et ta oli esindaja KNICi Hamburgi harukontori juures 2008. aasta juunist 2013. aasta novembrini.

241    Veel olgu toonitatud, et asjaolu, et ta ei ole enam esindaja KNICi Hamburgi harukontori juures, ei tähenda seda, et ta ei ole KNIC ZD või KNICi tegevusega seotud.

242    Esiteks nähtub Üldkohtule esitatud 21. juuli 2016. aasta kirja lisast 5, et Sin Kyu–Nam tunnistab ja kinnitab, et ta mitte ainult ei täitnud ülesandeid KNIC ZDs, vaid oli seejärel ka KNICi edasikindlustusosakonna direktor. Tema nime loetellu kandmise aluseks olnud põhjenduste tõelevastavust ei saa eitada.

243    Teiseks, Sin Kyu–Nam märgib, et ta on KNICi edasikindlustusosakonna direktor, ning edasikindlustus on Euroopas toimuv KNICi tegevus.

244    Kolmandaks, käesoleva otsuse punktidest 235 ja 236 nähtuvalt võib KNICis ametikohti täitnud isikuid pidada seotuks valuutatulu loomisega, mida mainiti vaidlusalustes põhjendustes seoses KNIC ZD ja KNICiga.

245    Kõike eeltoodut arvestades ei ole Sin Kyu–Nami loetellu kandmise põhjendustes tehtud hindamisviga.

246    Mis puudutab Pak Chun–Sani, siis tema kanti esimeste vaidlustatud aktidega loetellu kui Pyongyangis asuva KNICi peakorteri osakonnajuhataja ja endine KNIC GmbH Hamburgi täievoliline esindaja.

247    Pak Chun–San jaatab töötamist KNIC ZDs 2005. aasta septembrist 2009. aasta jaanuarini. Ta jätkab KNICis töötamist, kuid ei ole KNIC ZD esindaja. Lisaks ei ole ta „Pyongyangis asuva KNICi peakorteri osakonnajuhataja“, sest osakonnajuhataja on peadirektor, kuid hageja on kõigest direktor selles osakonnas.

248    Seoses sellega olgu märgitud, et 8. augusti 2006. aasta volikirjast, mis on esitatud komisjoni kostja vastuse lisas B.6, nähtuvalt nimetati Pak Chun–San KNICi volitatud peaesindajaks Hamburgis. Komisjoni kostja vastuse lisas B.8 esitatud dokumentidest nähtub veel, et Pak Chun–San oli volitatud KNIC ZDd esindama ja tema allkiri tõestati 11. juuli 2008. aasta notariaalaktiga Hamburgis. Lisaks ei eita ta oma tunnistuses, mis on esitatud hagiavalduse lisas A.8, et ta oli 2005. aasta septembrist 2009. aasta jaanuarini KNIC ZD ja KNICi peamine esindaja Saksamaal. Selles 2015. aasta tunnistuses kinnitab ta veel, et pärast naasmist Saksamaalt, kus ta oli tegutsenud „Saksamaa KNICi“ esindajana, oli ta Pyongyangis asuvas KNICi peakorteris juhtival ametikohal. Hiljem esitatud tunnistuses kinnitab ta 2015. aasta detsembris ennetähtaegselt pensionile minekut, kuid ei esita selle kohta mingeid dokumentaalseid tõendeid.

249    Asjaolu, et ta ei ole enam KNICi esindaja Hamburgi harukontori juures, ei tähenda seda, et ta ei ole KNIC ZD või KNICi tegevusega seotud.

250    Esiteks nähtub hagiavalduse lisast A.8, et Pak Chun–San tunnistab ja kinnitab, et ta mitte ainult ei täitnud ülesandeid KNIC ZDs, vaid oli seejärel ka Pyongyangis asuvas KNICi peakorteris juhtival ametikohal. Tema nime loetellu kandmise aluseks olnud põhjenduste tõelevastavust ei saa eitada.

251    Teiseks, Pak Chun–San märgib Üldkohtule esitatud 21. juuli 2016. aasta kirja lisas 4, et ta on täitnud ülesandeid KNICi edasikindlustusosakonnas, ning edasikindlustus on Euroopas toimuv KNICi tegevus.

252    Kolmandaks, käesoleva otsuse punktidest 235 ja 236 nähtuvalt võib KNICis ametikohti täitnud isikuid pidada seotuks valuutatulu loomisega, mida mainiti vaidlusalustes põhjendustes seoses KNIC ZD ja KNICiga.

253    Järelikult ei ole Pak Chun–Sani loetellu kandmise põhjendustes tehtud hindamisviga.

254    Mis puudutab So Tong Myongi, siis tema kanti loetellu esimeste vaidlustatud aktidega kui KNIC GmbH tegevdirektor, kes tegutseb KNICi nimel või tema juhiste kohaselt.

255    So Tong Myong väidab, et ta lahkus KNICist 2014. aastal ning tal ei ole selle ettevõttega enam mingisuguseid suhteid. Ta ei ole kunagi olnud KNIC ZD tegevdirektor. Väite, et ta oli „KNIC [ZD] Hamburgi tegevdirektor, kes tegutseb KNICi nimel või tema juhiste kohaselt“, on ebatäpne.

256    Selle kohta võib Üldkohtule esitatud dokumentide põhjal kinnitada, et ajavahemikul 1. oktoobrist 2007 kuni 2012. aasta maikuuni mainiti So Tong Myongi paljudes dokumentides kui KNICi presidenti. Seda fakti – mida huvitatud isik ei eita – kinnitab ka tema tunnistus, mis on esitatud hagiavalduse lisas A.9 ja milles ta täpsustab, et tema volitused KNICi presidendina kestsid 2007. aastast 2014. aasta oktoobrini.

257    Pealegi on So Tong Myongi väide, et ta lahkus KNICist 2014. aastal, vastuolus komisjoni esitatud 16. märtsi 2016. aasta väljavõttega Amtsgericht Hamburgi (Hamburgi esimese astme kohus) äriregistrist, millest nähtub, et asjaomane isik oli sel kuupäeval endiselt KNICi presidendina ametis. Vastuväidetega äriregistri väljavõtte tõendusjõule ei saa nõustuda, sest peale oma tunnistuse ei ole So Tong Myong esitanud ühtegi tõendit.

258    Nagu eespool meenutatud, põhineb väljakujunenud kohtupraktika kohaselt Euroopa Kohtu ja Üldkohtu tegevus tõendite vabal hindamisel ning ainus tõendite väärtuse hindamise kriteerium on nende usaldusväärsus. Lisaks tuleb dokumendi tõendusjõu hindamiseks teha kindlaks selles esitatud informatsiooni usutavus ja muu hulgas arvesse võtta dokumendi päritolu, selle koostamise asjaolusid, adressaati ning seda, kas dokumendi sisu arvestades näib see mõistlik ja usaldusväärne (vt selle kohta 27. septembri 2012. aasta kohtuotsus, Shell Petroleum jt vs. komisjon, T‑343/06, EU:T:2012:478, punkt 161 ja seal viidatud kohtupraktika).

259    Tuleb täheldada, et So Tong Myong andis oma tunnistuse konkreetselt käesoleva hagi jaoks ning kuna selle on andnud isik, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, on sellel vaid nõrk tõendusjõud.

260    Eeskätt on see nii juhul, kui tunnistusele räägivad vastu komisjoni esitatud avalikud dokumendid, näiteks Hamburgi äriregistri väljavõte.

261    Järelikult ei ole So Tong Myongi loetellu kandmise põhjendustes tehtud hindamisviga.

262    Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et kõnealused seosed, ülesannete täitmine ja tegutsemine, nagu need nähtuvad kohtuasja T‑533/15 hagejaid puudutavatest esimestest põhjendustest, on piisavalt tõendatud ja hagejad ei ole neile üksikasjalikult vastu vaielnud.

263    Seetõttu tuleb käesolev väide tagasi lükata.

–       Kolmas väide, mis puudutab andmekaitse rikkumist

264    Sisuliselt väidavad kohtuasja T‑533/15 hagejad oma kolmandas väites, et rikutud on määruse nr 45/2001 artikleid 4, 10, 14 ja 16.

265    Seoses sellega olgu toonitatud, et määruse nr 45/2001 sätete ja Euroopa Andmekaitseinspektori arvamuse lõikude loetlemisega piirdudes väidavad kohtuasja T‑533/15 hagejad sisuliselt, et nõukogu ja komisjon on avaldanud ebatäpseid andmeid. Seda tehes andsid nõukogu ja komisjon mõista, et kohtuasja T‑533/15 hagejad on osalenud massihävitusrelvade ebaseadusliku arendamisega seotud tegevuses.

266    Seoses sellega piisab tõdemisest, et käesoleva hagi teise väite analüüsi arvestades ei ole kohtuasja T‑533/15 hagejaid puudutavates esimestes põhjendustes tehtud hindamisviga ning järelikult ei ole nõukogu ja komisjon avaldanud ebatäpseid andmeid selle kohta, et hagejad on osalenud ebaseaduslikus tegevuses.

267    Seetõttu ei saa käesoleva väitega nõustuda.

268    Nii või teisiti jääb see väide edutuks.

269    Isegi kui eeldada, et nõukogu ja komisjon töötlesid kohtuasja T‑533/15 hagejate isikuandmeid viisil, mis ei ole määrusega nr 45/2001 kooskõlas, ei saa selline asjaolu viia esimeste vaidlustatud aktide tühistamiseni. Ent kui kohtuasja T‑533/15 hagejad suudavad sellist töötlemist tõendada, võivad nad tugineda nimetatud määruse rikkumisele kahju hüvitamise hagi raames (vt selle kohta 30. novembri 2016. aasta kohtuotsus, Rotenberg vs. nõukogu, T‑720/14, EU:T:2016:689, punkt 140, ja 22. novembri 2017. aasta kohtuotsus, HD vs. parlament, T‑652/16 P, ei avaldata, EU:T:2017:828, punktid 33 ja 34).

270    Neil asjaoludel tuleb käesolev väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

–       Neljas väide, et põhiõigusi on ebaproportsionaalselt piiratud

271    Neljandas väites leiavad kohtuasja T‑533/15 hagejad, et ebaproportsionaalselt on piiratud omandiõigust ja ettevõtlusvabadust põhiõiguste harta artikli 16 tähenduses ning õigust era- ja perekonnaelu austamisele, kodu puutumatusele ning mainele EIÕK artikli 8 tähenduses.

272    Kohtuasja T‑533/15 hagejate sõnul ei ole nende nimede loetellu kandmisel mingit kasulikku eesmärki, isegi kui KNIC ZD loetellu kandmine oli asjakohane. Nad ei põhjusta KNIC ZD tulu loomist ega aita sellele kaasa. Hagejad, välja arvatud Kang Song–Sam, ei esinda KNIC ZDd. Neil asjaoludel on ilmselgelt tegemist nende vabaduse ebaproportsionaalse piiramisega.

273    Nõukogu ja komisjon vaidlevad neile argumentidele vastu.

274    Esiteks, kui selle väga üldsõnalise argumentatsiooniga eitavad kohtuasja T‑533/15 hagejad loetellu kandmise kriteeriumide proportsionaalsust ja väidavad, et nende nime kõnealustesse loeteludesse kandmine ning esimeste vaidlustatud aktidega tekitatud kahju on nende aktide eesmärkidega võrreldes ebaproportsionaalne, siis piisab tõdemisest, et kohtuasja T‑533/15 hagejad ei ole esitanud ELTL artikli 277 alusel õigusvastasuse vastuväidet loetellu kandmise kriteeriumide kohta.

275    Kohtuasja T‑533/15 hagejad ei saa aga loetellu kandmise kriteeriumide proportsionaalsust vaidlustada, kui nad ei viita nende õigusvastasusele, esitades ELTL artikli 277 alusel õigusvastasuse vastuväite (vt selle kohta 20. veebruari 2013. aasta kohtuotsus Melli Bank vs. nõukogu, T‑492/10, EU:T:2013:80, punktid 58 ja 59, ning 20. märtsi 2013. aasta kohtuotsus Bank Saderat vs. nõukogu, T‑495/10, ei avaldata, EU:T:2013:142, punktid 53–59).

276    Lisaks tuleb igal juhul toonitada, et käesoleva väite raames esitatud kohtuasja T‑533/15 hagejate argumendid ei saa kõnealuste loetellu kandmise kriteeriumide õiguspärasust kahtluse alla seada. Nimelt põhinevad need argumendid kohtuasja T‑533/15 hagejatega seotud asjaoludel, kuna need viitavad nende konkreetsele olukorrale ja lähtuvad väidetavast kahjust, mida nende nime kõnealustesse loeteludesse kandmine tekitas, mitte kriteeriumide endi proportsionaalsuse puudumisest.

277    Teiseks, kohtuasja T‑533/15 hagejad lähtuvad oma argumentides sellest, et KNIC ZD ei loo mingit tulu Korea Rahvademokraatlikule Vabariigile ning et nad ei põhjusta KNIC ZD tulu loomist ega aita sellele kaasa. Seoses sellega piisab märkimisest, et käesoleva hagi teise väite analüüsist nähtub, et kohtuasja T‑533/15 hagejaid puudutavad esimesed põhjendused lähtuvad sellest, et nad tegutsesid KNICi nimel või juhiste kohaselt, ning järelikult ei ole neis tehtud hindamisviga.

278    Järelikult tuleb käesolev väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

 Kohtuasja T‑533/15 hagejate hagi teiste vaidlustatud aktide ja otsuse 2016/849 osas

279    Üldkohtu kantseleisse 27. mail ja 3. juunil 2016 saabunud muutmisavaldustega muutsid kohtuasja T‑533/15 hagejad hagiavaldust, et nõuda ka teiste vaidlustatud aktide ja otsuse 2016/849 tühistamist neid puudutavas osas.

280    Kui kohtuasja T‑533/15 hagejad muutsid hagiavaldust, et hõlmata ka teised vaidlustatud aktid, jäid nad nelja väite juurde, mis nad olid esitanud esimeste vaidlustatud aktide suhtes, ning lisasid täiendavaid argumente, mis käsitlesid muu hulgas asjaolu, et nõukogu on teistes vaidlustatud aktides osaliselt muutnud põhjendusi, mille alusel nad kanti kõnealustesse loeteludesse. Kui nad muutsid hagiavaldust, et hõlmata ka otsus 2016/849, jäid nad varem esitatud nelja väite juurde, lisamata täiendavaid argumente.

281    Olgu märgitud, et teistes vaidlustatud aktides muudeti pisut kohtuasja T‑533/15 hagejaid puudutavaid kandeid ja põhjendusi, muutmata kohaldatavaid loetellu kandmise kriteeriume. Otsuse 2016/849 kohta olgu seoses füüsiliste isikute loetellu kandmise kriteeriumidega märgitud, et neid muudeti pisut, kuid need redaktsioonilised muudatused ei saa mõjutada analüüsi sisu. Pealegi on otsuses 2016/849 esitatud kohtuasja T‑533/15 hagejate loetellu kandmise põhjendused sisuliselt identsed teistes vaidlustatud aktides toodud põhjendustega.

282    Selles kontekstis leiab Üldkohus, et vaidlusaluste põhjenduste vahelisi pisierinevusi arvestades tuleb teiste vaidlustatud aktide ja otsuse 2016/849 osas hagi koos analüüsida.

–       Esimene väide, et rikutud on põhjendamiskohustust

283    Kohtuasja T‑533/15 hagejaid puudutavates põhjendustes tehtud muudatusi silmas pidades väidavad hagejad, et KNIC GmbH nime kustutamine kõnealustest loeteludest ja nende nime loetellu kandmise põhjenduste muutmine teistes vaidlustatud aktides tähendab nõukogu ja komisjoni vaikimisi tunnistamist, et KNIC GmbH loetellu kandmisega tehti viga ning esimeste vaidlustatud aktidega loetellu kantud isikute kohta toodud põhjendused ei olnud asjakohased. Kohtuasja T‑533/15 hagejate sõnul on põhjendused nende muutmisest hoolimata ebaselged.

284    Kohtuasja T‑533/15 hagejad leiavad, et teised vaidlustatud aktid ei sisalda mingit informatsiooni, mis võimaldaks neil aru saada, mille alusel väidetakse, et nad võivad mõjutada KNICi tegevust, luues märkimisväärset valuutatulu, mis võib aidata kaasa Korea Rahvademokraatliku Vabariigi relvaprogrammide elluviimisele.

285    Nõukogu ja komisjon vaidlevad neile argumentidele vastu.

286    Antud juhul tuleb tõdeda, et kohtuasja T‑533/15 hagejaid puudutavate teiste ja kolmandate põhjendustega teistes vaidlustatud aktides ja otsuses 2016/849 on täielikult täidetud põhjendamiskohustus, nagu seda on tõlgendatud eespool viidatud kohtupraktikas.

287    Kohtuasja T‑533/15 hagejaid puudutavad teised ja kolmandad põhjendused vastavad loetellu kandmise kriteeriumidele ja loetellu kandmise muudetud kriteeriumidele ning nendes on selgelt ja arusaadavalt kirjeldatud ülesandeid, mida kõnealused isikud KNIC ZDs ja KNICis täidavad, ja neile ette heidetavat tegevust KNICis.

288    Pealegi ei sisalda kohtuasja T‑533/15 hagejaid puudutavad teised ega kolmandad põhjendused ekslikku viidet KNIC GmbH-le. Järelikult on nii KNIC GmbH loetellu kandmist kui ka KNICi kohta esitatud põhjenduste laadi problemaatikat käsitlevad kohtuasja T‑533/15 hagejate argumendid edutud. Vastupidi tema enda väidetule on Kang Song–Sami õigesti kirjutatud.

289    Antud juhul tuleb tõdeda, et teistes vaidlustatud aktides ja otsuses 2016/849 toodud põhjendustega tutvumine võimaldas kohtuasja T‑533/15 hagejatel mõista, et nende nimed jäeti vaidlusalustesse loeteludesse ülesannete tõttu, mida nad KNICis täitsid, mida kinnitab asjaolu, et teise väite raames vaidlustavad nad nimelt nõukogu sellekohase arutluskäigu põhjendatuse. Kuna nõukogu valiku põhjused on teistes vaidlustatud aktides ja otsuses 2016/849 selgelt märgitud, on Üldkohtul võimalik nende põhjendatust hinnata.

290    Seetõttu tuleb käesolev väide tagasi lükata.

–       Teine väide, et on tehtud ilmne hindamisviga

291    Kohtuasja T‑533/15 hagejad väidavad, et teistes vaidlustatud aktides esitatud põhjendused ei ole piisavad nende nime kandmiseks kõnealustesse loeteludesse. So Tong Myong lahkus KNICist 2014. aastal ning tal ei ole selle ettevõttega enam mingisuguseid suhteid. Väide, et ta on KNICi „president“, on ekslik. Kui oli soov kanda ta loetellu tema varasema rolli tõttu, oleks nõukogu pidanud selgitama, miks on loetellu kandmine endiselt asjakohane ja õigustatud.

292    Kohtuasja T‑533/15 hagejad lisavad, et välja arvatud So Tong Myongi osas, piirduvad nende kohta esitatud põhjendused tõdemusega, et nad töötavad KNICis. Otsuse 2013/183 artikli 13 lõike 1 punkti b või artikli 15 lõike 1 punkti b arvestades ei ole see aga piisav. Nõukogu oleks pidanud selgete ja täpsete tõendite abil tõendama, et iga nimetatud isik oli KNICi tegevust mõjutada võival positsioonil, millega oleks saanud põhjendada kõnealustesse loeteludesse kandmist.

293    Vastuseks argumentidele, et So Tong Myong ja Pak Chun–San on läinud pensionile ega täida enam KNICis mingeid ülesandeid – esimesena nimetatu veel enne esimeste vaidlustatud aktide vastuvõtmist ja teisena nimetatud selle järel –, märgib nõukogu, et neile argumentidele räägib vastu tema käsutuses olev informatsioon kohtuasja T‑533/15 hagejate kohta, mis on viimastele ka edastatud (vt kostja vastuse lisad B.1, B.2, B.3, B.4). Nõukogu leiab, et pelgalt asjaolu, et need isikud väidavad, et nad on pensionile läinud, et tähenda, et see tegelikult nii oleks. Isegi kui nad on ametlikult pensionile läinud, ei tähenda see, et nad ei saaks enam tegutseda KNICi nimel, mille peakorter on Põhja-Koreas.

294    Kim Il–Su, Kang Song–Sami, Choe Chun–Siki ja Sin Kyu–Nami kohta rõhutab nõukogu, et vastavalt informatsioonile, mille alusel nad loetellu kanti ja mis on ära toodud kostja vastuse lisades B.1, B.2, B.3 ja B.4, ei kantud nende isikute nimesid loetellu mitte pelgalt KNICis töötamise tõttu, vaid seetõttu, et nad tegutsesid selle üksuse nimel või juhiste kohaselt.

295    Komisjoni sõnul ei ole asjaolu, et teatud isikud, kelle puhul on tõendatud, et nad on olnud olulisel ametikohal Põhja-Korea ainsas kindlustusettevõttes, kinnitavad, et pärast nende suhtes sanktsioonide kehtestamist on nad läinud pensionile – ennetähtaegselt või mitte –, esitamata selle kohta mingeid tõendeid, piisav kummutamaks hüpoteesi, et need isikud tegutsesid KNICi nimel või juhiste kohaselt. Komisjon ei pea tõele vastavaks kinnitusi, et So Tong Myong on läinud pensionile ja Pak Chun–San on ametist lahkunud.

296    Komisjoni hinnangul on kohtuasja T‑533/15 hagejad ise oma tunnistustega endi loetellu kandmise põhjendusi kinnitanud.

297    Esiteks, mis puudutab vastuväiteid, mis käsitlevad tõendite ebapiisavust KNICis ülesannete täitmise kohta, siis olgu märgitud, et nõukogu esitatud asjakohase informatsiooniga on kohtuasja T‑533/15 hagejaid puudutavad teised ja kolmandad põhjendused tõendatud. Eeskätt lisas B.3 on esitatud üksikasjalik kirjeldus ülesannete kohta, mida kohtuasja T‑533/15 hagejad KNICis täitsid. Komisjon on esitanud Üldkohtule ka ametlikud tõendid, sealhulgas ametisse määramise kirjad. Viimati nimetatud dokumendid käsitlevad peamiselt ajavahemikku enne teiste vaidlustatud aktide vastuvõtmist.

298    Kim Il–Su kohta on kohtuasja T‑533/15 hagejaid puudutavates teistes ja kolmandates põhjendustes märgitud, et ta on KNICi edasikindlustusosakonna juhataja Pyongyangi peakorteris ning endine KNICi volitatud peaesindaja Hamburgis, kes tegutseb KNICi nimel või juhiste kohaselt.

299    Seoses sellega olgu meenutatud, et hinnangust esimeste vaidlustatud aktide seaduslikkusele nähtub, et neis aktides toodud Kim Il–Su loetellu kandmise põhjendustes – st et ta on liidu poolt loetellu kantud KNICi täievoliline esindaja, kes tegutseb KNICi nimel või tema juhiste kohaselt – ei ole tehtud viga. Pealegi ei eita ta oma tunnistuses, mis on esitatud hagiavalduse lisas A.4 ja 21. juuli 2016. aasta kirja lisas 9, et ta asus 2009. aastal täitma esindaja ülesandeid, mida varem täitis Pak Chun–San, ja täitis neid 2009. aasta jaanuarist 2015. aasta jaanuarini, vaid hoopis kinnitab seda. Seda asjaolu kinnitab ka 16. märtsi 2016. aasta äriregistri väljavõte, mille esitas komisjon muutmisavalduse kohta esitatud seisukohtade lisas F.1 ja millest nähtub, et Kim Il–Su oli äriregistrisse kantud kui isik, kes on volitatud esindama KNIC ZDd. Äriregistri väljavõtte kohta esitatud vastuväidetega ei saa nõustuda, sest need tulenevad ja lähtuvad üksnes Kim Il–Su tunnistusest.

300    Pealegi kinnitab Kim Il–Su oma tunnistuses, mis on esitatud 21. juuli 2016. aasta kirja lisas 8, et pärast Saksamaalt naasmist oli ta KNICi edasikindlustusosakonna direktor.

301    Asjaolu, et Kim Il–Su ei ole enam KNICi esindaja Hamburgis, ei tähenda seda, et ta ei ole KNIC ZD tegevusega seotud.

302    Esiteks nähtub eelistest punktidest, et Kim Il–Su mitte üksnes ei täitnud ülesandeid KNIC ZDs, vaid oli seejärel ka juhtival ametikohal KNICi edasikindlustusosakonnas Pyongyangis, ning edasikindlustus on Euroopas toimuv KNICi tegevus. Tema nime loetellu kandmise aluseks olnud põhjenduste tõelevastavust ei saa eitada.

303    Teiseks, käesoleva otsuse punktidest 235 ja 236 nähtuvalt võib KNICis ametikohti täitnud isikuid pidada seotuks valuutatulu loomisega, mida mainiti vaidlusalustes põhjendustes seoses KNIC ZD ja KNICiga.

304    Järelikult ei ole Kim Il–Su vaidlusalustesse loeteludesse kandmise põhjendustes tehtud hindamisviga.

305    Mis puudutab Kang Song–Sami olukorda, siis tema kohta on teistes vaidlustatud aktides märgitud, et ta on KNICi endine volitatud esindaja Hamburgis, kes jätkab KNICi nimel või juhiste kohaselt tegutsemist.

306    Seoses sellega olgu meenutatud, et hinnangust esimeste vaidlustatud aktide seaduslikkusele nähtub, et neis aktides toodud Kang Song–Sami loetellu kandmise põhjendustes – st et ta on liidu poolt loetellu kantud üksuse, KNICi täievoliline esindaja Hamburgis, kes tegutseb KNICi nimel või tema juhiste kohaselt – ei ole tehtud viga. Järelikult ei saa tema nime kandmist kõnealustesse loeteludesse põhjendusel, et ta on KNICi endine volitatud esindaja Hamburgis, kahtluse alla seada.

307    Nende põhjenduste põhjendatuse vastu ei räägi ka asjaolud, mida on kohtumenetluse eesmärgil esitatud Kang Song–Sami tunnistustes mainitud. Hagiavalduse lisas A.5 esitatud tunnistuses on ta märkinud, et ta „töötab praegu [KNICi] esindajana Hamburgi harukontoris Saksamaal“. Ta on sellel ametikohal pärast Sin Kyu–Nami alates 2013. aasta detsembrist. Üldkohtule esitatud 21. juuli 2016. aasta kirja lisas 7 toodud tunnistuses kinnitab Kang Song–Sam, et ta on edasikindlustusosakonna direktor. Järelikult ei ole tema loetellu kandmise põhjendustes tehtud hindamisviga.

308    Choe Chun–Sik on identifitseeritud kui KNICi edasikindlustusosakonna direktor Pyongyangi peakorteris, kes tegutseb KNICi nimel või juhiste kohaselt.

309    Seoses sellega olgu märgitud, et 27. mai ja 3. juuni 2016. aasta muutmisavaldustes väidab Choe Chun–Sik, et ta ei ole ega ole kunagi olnud KNIC ZD esindaja – ta pidi alustama töötamist selles ettevõttes 2015. aasta veebruaris, kuid tema viisataotlust ei rahuldatud, ning väide, et ta on liidu poolt loetellu kantud üksuse, KNICi täievoliline esindaja, kes tegutseb KNICi nimel või tema juhiste kohaselt, ei ole õige. Nende argumentidega ei saa aga kahtluse alla seada Choe Chun–Siki vaidlusalustesse loeteludesse kandmise põhjendust ehk asjaolu, et ta on KNICi edasikindlustusosakonna direktor Pyongyangi peakorteris, kes tegutseb KNICi nimel või juhiste kohaselt.

310    Pealegi kinnitab Choe Chun–Sik ise, et ta on KNICiga seotud. Ta möönab hagiavalduse lisas A.6 esitatud tunnistuses, et 2015. aasta jaanuaris palus KNIC tal hakata tema peamiseks esindajaks Hamburgi peakontoris eelmise esindaja Kim Il–Su asemel. Kõigist Choe Chun–Siki tunnistustest nähtub, et ta on KNICi edasikindlustusosakonna direktor Pyongyangis. Järelikult ei ole tema loetellu kandmise põhjendustes tehtud hindamisviga.

311    Sin Kyu–Nam on identifitseeritud kui KNICi edasikindlustusosakonna direktor Pyongyangi peakorteris ning endine volitatud esindaja Hamburgis, kes tegutseb KNICi nimel või juhiste kohaselt.

312    Seoses sellega olgu meenutatud, et hinnangust esimeste vaidlustatud aktide seaduslikkusele nähtub, et neis aktides toodud Sin Kyu–Nami loetellu kandmise põhjendustes – st et ta on Pyongyangis asuva KNICi peakorteri osakonnajuhataja ja endine KNICi täievoliline esindaja Hamburgis, ning see, et ta tegutseb KNICi nimel või tema juhiste kohaselt – ei ole tehtud viga. Järelikult ei saa tema nime kandmist kõnealustesse loeteludesse põhjendusel, et ta on KNICi endine volitatud esindaja Hamburgis, kes tegutseb KNICi nimel või juhiste kohaselt, kahtluse alla seada.

313    27. mai 2016. aasta muutmisavaldusest nähtuvalt ei eita Sin Kyu–Nam, et ta töötas KNIC ZDs 2008. aasta juunist 2013. aasta septembrini ning seejärel KNICi peakorteris Pyongyangis.

314    Olgu lisatud, et Sin Kyu–Nam kinnitab neid fakte. Ta avaldab oma tunnistuses, mis on esitatud hagiavalduse lisas A.7, et ta oli esindaja KNICi Hamburgi harukontori juures 2008. aasta juunist 2013. aasta septembrini. Lisaks nähtub Üldkohtule esitatud 21. juuli 2016. aasta kirja lisast 5, et Sin Kyu–Nam tunnistab ja kinnitab, et ta mitte ainult ei täitnud ülesandeid KNIC ZDs, vaid oli seejärel ka KNICi edasikindlustusosakonna direktor. Järelikult ei ole tema loetellu kandmise põhjendustes tehtud hindamisviga.

315    Pak Chun–San on identifitseeritud kui KNICi edasikindlustusosakonna direktor Pyongyangi peakorteris vähemalt 2015. aasta detsembrini ning endine volitatud peaesindaja Hamburgis, kes jätkab KNICi nimel või juhiste kohaselt tegutsemist.

316    Seoses sellega olgu esiteks meenutatud, et käesoleva otsuse punktides 248–252 antud hinnangust esimeste vaidlustatud aktide seaduslikkusele nähtub, et neis aktides toodud Pak Chun–Sani loetellu kandmise põhjendustes – st et ta on Pyongyangis asuva KNICi peakorteri osakonnajuhataja ja liidu poolt loetellu kantud üksuse, KNICi endine täievoliline esindaja Hamburgis, kes tegutseb KNICi nimel või tema juhiste kohaselt – ei ole tehtud viga.

317    Teiseks tuleb rõhutada, et kuna Pak Chun–San piirdus väitmisega, et ta ei ole „Pyongyangis asuva KNICi peakorteri osakonnajuhataja“, siis ei ole ta eitanud, et ta töötas Pyongyangi peakorteris vähemalt kuni 2015. aasta detsembrini.

318    Kolmandaks olgu toonitatud, et Pak Chun–Sani väidet, et lahkus ametist enne teiste vaidlustatud aktide ja otsuse 2016/849 vastuvõtmist, ei kinnita ükski dokumentaalne tõend, kuigi eelkõige hageja ülesanne on esitada tõendid, mis seaksid tema loetellu kandmise põhjendused kahtluse alla.

319    Antud juhul ei saa pidada tõendatuks, et Pak Chun–San ei tööta enam KNICis, pelgalt tunnistuste alusel, mis on esitatud spetsiaalselt käesoleva hagi tarvis ja mida on esitanud isikud, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuseid piiravaid meetmeid.

320    Pealegi Pak Chun–Sanil olnud KNICiga olulised suhted paljude aastate vältel. Nimelt ilmneb toimikust, et KNIC võttis regulaarselt Pak Chun–Saniga ühendust juhtivale positsioonile asumiseks ning Pak Chun–Sanil oli KNICis pikk karjäär, mille jooksul ta täitis olulisi ülesandeid KNICi edasikindlustusosakonna juhatajana ja KNICi endise volitatud peaesindajana Hamburgis.

321    Neid asjaolusid arvestades ei saa tõendite puudumisel pidada tõendatuks, et ta ei olnud enam KNICiga seotud.

322    Järelikult ei ole tema loetellu kandmise põhjendustes tehtud hindamisviga.

323    So Tong Myong on identifitseeritud kui KNICi president, kes tegutseb KNICi nimel või juhiste kohaselt.

324    Selle kohta nähtub Üldkohtule esitatud dokumentidest, et ajavahemikul 1. oktoobrist 2007 kuni 2012. aasta maikuuni mainiti So Tong Myongi kui KNICi presidenti. Seda fakti kinnitab ka tema tunnistus, mis on esitatud hagiavalduse lisas A.9 ja milles ta täpsustab, et tema volitused KNICi presidendina kestsid 2007. aastast 2014. aasta oktoobrini.

325    Seoses argumentidega, mida on esitanud So Tong Myong, kes kinnitab pensionile jäämist 2014. aasta oktoobris, olgu märgitud, et komisjoni esitatud 16. märtsi 2016. aasta väljavõttest Amtsgericht Hamburgi (Hamburgi esimese astme kohus) äriregistrist nähtub, et So Tong Myong oli sel kuupäeval endiselt KNICi presidendina ametis.

326    On tõsi, et Üldkohtule esitatud 21. juuli 2016. aasta kirja lisas 2 toonitab So Tong Myong, et see informatsioon peab paika vaid ajavahemiku kohta 2010. aastast 2014. aastani, mil ta läks pensionile.

327    Ent nagu eespool meenutatud, põhineb Euroopa Kohtu ja Üldkohtu tegevus tõendite vabal hindamisel ning ainus tõendite väärtuse hindamise kriteerium on nende usaldusväärsus. Dokumendi tõendusjõu hindamiseks tuleb teha kindlaks selles esitatud informatsiooni usutavus ja muu hulgas arvesse võtta dokumendi päritolu, selle koostamise asjaolusid, adressaati ning seda, kas dokumendi sisu arvestades näib see mõistlik ja usaldusväärne (vt selle kohta 27. septembri 2012. aasta kohtuotsus, Shell Petroleum jt vs. komisjon, T‑343/06, EU:T:2012:478, punkt 161 ja seal viidatud kohtupraktika).

328    Tuleb täheldada, et So Tong Myong andis oma tunnistuse konkreetselt käesoleva hagi jaoks ning kuna selle on andnud isik, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, on sellel vaid nõrk tõendusjõud, erinevalt avalikust dokumendist, nagu äriregistri väljavõte.

329    Võttes arvesse nii seda, et So Tong Myong ei ole esitanud dokumentaalseid tõendeid, kui ka seda, et ta on olnud KNICi president, ei saa pidada tõendatuks, et ta ei ole enam KNICiga seotud ega tegutse KNICi nimel või juhiste kohaselt.

330    Järelikult ei ole tema loetellu kandmise põhjendustes tehtud hindamisviga.

331    Eeltoodut arvesse võttes võisid nõukogu ja komisjon teiste vaidlustatud aktide ja otsuse 2016/849 vastuvõtmise ajal õigusega järeldada, et kohtuasja T‑533/15 hagejad tegutsesid endiselt KNICi nimel või juhiste kohaselt.

332    Teiseks, mis puudutab kohtuasja T‑533/15 hagejate argumenti, et puuduvad tõendid nende suutlikkuse kohta KNICi tegevust mõjutada, siis piisab märkimisest, et neid hõlmab loetellu kandmise kriteerium, „nende nimel või juhtimisel tegutsevad isikud ja üksused“ otsuse 2013/183 artikli 15 lõike 1 punkti b alapunkti ii tähenduses ning „nende nimel või juhtimisel tegutsevad isikud ja üksused“ otsuse 2016/849 artikli 27 lõike 1 punkti b tähenduses.

333    Pidades silmas loetellu kandmise kriteeriume ja loetellu kandmise muudetud kriteeriume, mille seaduslikkust kohtuasja T‑533/15 hagejad ei vaidlusta, kuuluvad viimati nimetatud selliste isikute kategooriasse, kes tegutsevad loetellu kantud üksuse nimel või juhtimisel ning võivad olla seotud sellise tulu loomisega, mis võib kaasa aidata Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumarelva leviku alasele tegevusele.

334    Neil asjaoludel ei eelda see kriteerium tingimata, et kohtuasja T‑533/15 hagejad oleksid isikud, kes otsustavad finantsvara ülekannete tegemist, mis võib kaasa aidata Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumarelva leviku alasele tegevusele, või et nad oleksid võimelised selliste ülekannete tegemist mõjutama. Ent neil peab olema seos tegevusega, millele on viidatud vaidlusalustes põhjendustes, tõlgendatuna koos kõnealuste kriteeriumidega, see tähendab valuutatulu loomine, mis võib kaasa aidata Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumaprogrammide elluviimisele.

335    Üldkohus on nimelt juba otsustanud, et ka seda isikut ennast, kes täidab ametiülesandeid, mis annavad talle juhtimispädevuse üksuse suhtes, millele kohaldatakse piiravaid meetmeid, saab üldjuhul pidada seotuks tegevusega, mis õigustas nimetatud üksuse suhtes piiravate meetmete võtmist (vt selle kohta 12. detsembri 2013. aasta kohtuotsus, Nabipour jt vs. nõukogu, T‑58/12, ei avaldata, EU:T:2013:640, punkt 110, ja 5. novembri 2014. aasta kohtuotsus, Mayaleh vs. nõukogu, T‑307/12 ja T‑408/13, EU:T:2014:926, punkt 143).

336    Kohtuasja T‑533/15 hagejate argumendi kohta, mis põhineb 12. detsembri 2013. aasta kohtuotsusel Nabipour jt vs. nõukogu (T‑58/12, ei avaldata, EU:T:2013:640), olgu märgitud, et erinevalt käesolevas kohtuasjas kohaldatavast õiguslikust raamistikust olid 12. detsembri 2013. aasta kohtuotsuses Nabipour jt vs. nõukogu (T‑58/12, ei avaldata, EU:T:2013:640) hageja loetellu kandmise aluseks olnud kriteeriumid teistsugused kui käesolevas kohtuasjas kõnealused kriteeriumid. Kui nimetatud kohtuotsuse nõuti, et füüsilistel isikutel, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, oleks seos tuumarelva leviku alase tegevusega, siis käesolevas asjas tuleb lihtsalt nõuda, et füüsilistel isikutel, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, oleks seos finantsteenuste osutamisega või finants- või muu vara või vahendite ülekannete tegemisega, mis võib kaasa aidata Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumaprogrammide elluviimisele, ning ei ole vaja, et need isikud oleksid tuumarelva leviku alase tegevusega konkreetselt seotud.

337    Käesolevas asjas ei nõua kohtuasja T‑533/15 hagejate nimede vaidlusalustesse loeteludesse kandmise aluseks olnud kriteeriumid ega põhjendused asjaomase isiku ja tuumarelva leviku alal tegutseva üksuse vahelise seose tõendamist, aga need nõuavad, et tõendataks seost asjaomase isiku ja sellise üksuse vahel, mis teeb või tagab finantsvara ülekandeid, mis võivad kaasa aidata Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumarelva leviku alasele tegevusele.

338    Antud juhul on käesoleva otsuse punktidest 298–331 nähtuvalt kõik kohtuasja T‑533/15 hagejad olnud KNICis juhtival ametikohal. Kim Il–Su on juhtival ametikohal KNICi edasikindlustusosakonnas ning ta on endine KNICi volitatud peaesindaja Hamburgis. Kang Song–Sam on KNICi endine volitatud esindaja Hamburgis ja ta on juhtival ametikohal KNICi edasikindlustusosakonnas. Choe Chun–Sik on KNICi edasikindlustusosakonna direktor. Sin Kyu–Nam on KNICi edasikindlustusosakonna direktor ning ta on endine KNICi volitatud esindaja Hamburgis. Pak Chun–San oli KNICi edasikindlustusosakonna direktor ning ta on endine KNICi volitatud peaesindaja Hamburgis. So Tong Myong oli KNICi president. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et nende roll KNICi edasikindlustustegevuses KNICi edasikindlustusosakonna juhtiva töötajana, selle osakonna direktorina või KNICi presidendina on piisav, et esiteks leida, et nad on seotud KNICi tegevusega valuutatulu loomisel, toimides KNICi nimel või tema juhiste kohaselt, ja teiseks, et peale kohtuasja T‑533/15 hagejaid puudutavate teiste ja kolmandate põhjenduste õigsuse kontrollimise ei ole nende individuaalset tegevust puudutavatele tõenditele vaja tugineda, selleks et tõendada nende loetellu kandmise vastavust loetellu kandmise kriteeriumidele.

339    Neil asjaoludel tuleb käesolev väide tervikuna tagasi lükata.

–       Kolmas väide, mis puudutab andmekaitse rikkumist

340    Sisuliselt väidavad kohtuasja T‑533/15 hagejad oma kolmandas väites, et rikutud on määruse nr 45/2001 artikleid 4, 10, 14 ja 16.

341    Seoses sellega olgu toonitatud, et määruse nr 45/2001 sätete ja Euroopa Andmekaitseinspektori arvamuse lõikude loetlemisega piirdudes väidavad kohtuasja T‑533/15 hagejad sisuliselt, et nõukogu ja komisjon on avaldanud ebatäpseid andmeid. Seda tehes andsid nõukogu ja komisjon mõista, et kohtuasja T‑533/15 hagejad on osalenud massihävitusrelvade ebaseadusliku arendamisega seotud tegevuses.

342    Seoses sellega piisab tõdemisest, et käesoleva hagi teise väite analüüsi arvestades ei ole kohtuasja T‑533/15 hagejaid puudutavates teistes ja kolmandates põhjendustes tehtud hindamisviga ning järelikult ei ole nõukogu ja komisjon avaldanud ebatäpseid andmeid selle kohta, et hagejad on osalenud ebaseaduslikus tegevuses.

343    Seetõttu ei saa käesoleva väitega nõustuda.

344    Nii või teisiti jääb see väide edutuks.

345    Isegi kui eeldada, et nõukogu ja komisjon töötlesid hagejate isikuandmeid viisil, mis ei ole määrusega nr 45/2001 kooskõlas, ei saa selline asjaolu viia teiste vaidlustatud aktide ja otsuse 2016/849 tühistamiseni. Ent kui hagejad suudavad sellist töötlemist tõendada, võivad nad tugineda nimetatud määruse rikkumisele kahju hüvitamise hagi raames (vt selle kohta 30. novembri 2016. aasta kohtuotsus, Rotenberg vs. nõukogu, T‑720/14, EU:T:2016:689, punkt 140, ja 22. novembri 2017. aasta kohtuotsus, HD vs. parlament, T‑652/16 P, ei avaldata, EU:T:2017:828, punktid 33 ja 34).

–       Neljas väide, et põhiõigusi on ebaproportsionaalselt piiratud

346    Kohtuasja T‑533/15 hagejad kordavad esimeste vaidlustatud aktide kohta esitatud argumente ja lisavad, et teiste vaidlustatud aktidega tekitatud kahju on täiesti ebaproportsionaalne.

347    Kohtuasja T‑533/15 hagejad ei põhjustanud KNIC ZD valuutatulu loomist ega aidanud sellele kaasa, sest sellel ei ole olnud mingit valuutatulu ei praegu ega ka siis, kui see tegutses. Pealegi on kaks hagejat, Pak Chun–San ja So Tong Myong pensionil ega tööta enam KNICis ning ülejäänud neli hagejat ei loo oma tegevusega KNICis tulu. Nende nimede kandmisel vaidlusalustesse loeteludesse ei ole mingit kasulikku eesmärki, isegi kui KNIC ZD loetellu kandmine oli asjakohane. Neil asjaoludel on ilmselgelt tegemist nende vabaduse ebaproportsionaalse piiramisega.

348    Nõukogu ja komisjon vaidlevad neile argumentidele vastu.

349    Kuna käesolev väide põhineb argumentidel, mis on peaaegu identsed argumentidega, mida kohtuasja T‑533/15 hagejad esitasid neljanda väite raames esimeste vaidlustatud aktide vastu, tuleb see käesoleva otsuse punktides 274–277 toodud argumente arvestades tagasi lükata.

350    Kõike eeltoodut arvesse võttes tuleb jätta hagi kohtuasjas T‑533/15 teiste vaidlustatud aktide ja otsuse 2016/849 tühistamist puudutavas osas rahuldamata.

351    Seega tuleb kohtuasjas T‑533/15 jätta hagi tervikuna rahuldamata.

 Kohtukulud

352    Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

353    Kuna nõukogu ja komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja kohtuasja T‑533/15 hagejad on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud nendelt välja mõista.

354    Kuna kohtuasjas T‑264/16 on KNIC kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud vastavalt nõukogu ja komisjoni nõuetele temalt välja mõista.

355    Vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1 kannavad menetlusse astunud liikmesriigid ise oma kohtukulud. Kohtuasjas T‑533/15 tuleb jätta Ühendkuningriigi kohtukulud tema enda kanda.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kolmas koda)

otsustab:

1.      Jätta hagid rahuldamata.

2.      Mõista kohtuasjas T‑533/15 kohtukulud välja Kim Il-Sult ja ülejäänud hagejatelt, kelle nimed on esitatud käesoleva kohtuotsuse lisas, välja arvatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kantud kohtukulud.

3.      Mõista kohtuasjas T‑264/16 kohtukulud välja Korea National Insurance Corporationilt.

4.      Jätta kohtuasjas T‑533/15 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kohtukulud tema enda kanda.

Frimodt Nielsen Kreuschitz Półtorak

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 14. märtsil 2018 Luxembourgis.

Allkirjad

Sisukord

Vaidluse taust

Korea Rahvademokraatliku Vabariigi suhtes võetud piiravad meetmed

Hagejate suhtes võetud piiravad meetmed

Menetlus ja poolte nõuded

Õiguslik käsitlus

Otsuse 2013/183 kehtetuks tunnistamise ja asendamise menetluslikud tagajärjed

Kohtuasjade T 533/15 ja T264/16 menetlemise järjekord

Hagi kohtuasjas T 264/16

Esimene väide, et rikutud on põhjendamiskohustust

Teine väide, mille kohaselt on tehtud ilmne hindamisviga

Kolmas väide, et rikutud on andmekaitsepõhimõtteid

Neljas väide, et põhiõigusi on ebaproportsionaalselt piiratud

Hagi kohtuasjas T 533/15

Kohtuasja T 533/15 hagejate hagi esimeste vaidlustatud aktide osas

– Esimene väide, et rikutud on põhjendamiskohustust

– Teine väide, mille kohaselt on tehtud ilmne hindamisviga

– Kolmas väide, mis puudutab andmekaitse rikkumist

– Neljas väide, et põhiõigusi on ebaproportsionaalselt piiratud

Kohtuasja T 533/15 hagejate hagi teiste vaidlustatud aktide ja otsuse 2016/849 osas

– Esimene väide, et rikutud on põhjendamiskohustust

– Teine väide, et on tehtud ilmne hindamisviga

– Kolmas väide, mis puudutab andmekaitse rikkumist

– Neljas väide, et põhiõigusi on ebaproportsionaalselt piiratud

Kohtukulud

*      Kohtumenetluse keel: inglise.

1      Teiste hagejate loetelu on lisatud versioonile, mis edastatakse ainult menetluspooltele.