EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(teine koda)

21. veebruar 2013

Kohtuasi F‑58/08

Chiara Avogadri

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus –Ajutised töötajad – Muude teenistujate teenistustingimuste artiklid 2, 3a ja 3b – Ajutised teenistujad – Lepingulised töötajad – Lepingulised abiteenistujad – Lepingu kestus – Muude teenistujate teenistustingimuste artiklid 8 ja 88 – Komisjoni 28. aprilli 2004. aasta otsus ajutiste töötajate maksimaalse tööaja kohta komisjoni talitustes – Direktiiv 1999/70/EÜ – Institutsioonidele kohaldatavus

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega C. Avogadri ja kaksteist hagejat paluvad tühistada Euroopa Komisjoni otsused, millega määratakse nende töötingimused nii, et nende sõlmitakse leping või nende lepingut pikendatakse ainult tähtajaliselt.

Otsus: Jätta hagi ilmselge õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Jätta hagejate kohtukulude nende endi kanda ja mõista neilt välja komisjoni kohtukulud. Jätta Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Kohtumenetlus – Põhistatud määrusega tehtud otsus – Tingimused – Ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi – Ulatus

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 76)

2.      Institutsioonide aktid – Direktiivid – Direktiiv 1999/70, millega rakendatakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta – Liidu institutsioonidele kohustuste otsene kehtestamine nende suhetes oma töötajatega – Välistamine – Tuginemise võimalikkus – Ulatus

(ELTL artikkel 288; muude teenistujate teenistustingimused, artiklid 8 ja 88; nõukogu direktiiv 1999/70)

3.      Ametnikud – Ohutuse ja tervise kaitse – Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkulepe tähtajalise töö kohta – Direktiiv 1999/70– Meetmed, mille eesmärk on ennetada järjestikuste tähtajaliste töölepingute kuritarvituslikku kasutamist – Ulatus

(Nõukogu direktiiv 1999/70, lisa klausli 5 lõige 1)

4.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Ohutuse ja tervise kaitse – Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkulepe tähtajalise töö kohta – Direktiiv 1999/70– Töösuhte stabiilsus – Siduvate tagajärgedeta eesmärk – Tähtajatu lepingu ülesütlemine – Lubatavus

(ELTL artikkel 151; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 30 ja 31; muude teenistujate teenistustingimused, artiklid 8 ja 88; nõukogu direktiiv 1999/70, põhjendused 6 ja 7 ning lisa põhjendus 5 ja klausli 1 punkt b)

5.      Ametnikud – Ohutuse ja tervise kaitse – Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkulepe tähtajalise töö kohta – Direktiiv 1999/70– Meetmed, mille eesmärk on ennetada järjestikuste tähtajaliste töölepingute kuritarvituslikku kasutamist – Objektiivsed alused, mis õigustavad selliste lepingute uuendamist – Objektiivsed alused – Mõiste – Kohaldamine lepingulistele abiteenistujatele

(Muude teenistujate teenistustingimused, artiklid 3a, 3b, 8 ja 88; nõukogu direktiiv 1999/70, lisa klausli 5 punkti 1 alapunkt a)

6.      Ametnikud – Ohutuse ja tervise kaitse – Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkulepe tähtajalise töö kohta – Direktiiv 1999/70– Meetmed, mille eesmärk on ennetada järjestikuste tähtajaliste töölepingute kuritarvituslikku kasutamist – Kohustus kvalifitseerida tähtajaline leping ümber tähtajatuks lepinguks – Puudumine

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 3a ja artikli 85 lõiked 1 ja 2; nõukogu direktiiv 1999/70, lisa klausli 5 punkt 2)

7.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Otsus sõlmida või pikendada teenistuslepingut – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(ELTL artikkel 296; muude teenistujate teenistustingimused

1.      Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikkel 76 näeb ette, et kui hagi on tervikuna või osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu, võib kohus menetlust jätkamata otsustada põhistatud määrusega menetlus lõpetada.

Selles sättes teisena nimetatud olukord hõlmab kõiki hagisid, mis tuleb kohtuasja sisu puudutavatel põhjustel ilmselgelt rahuldamata jätta. Sellise hagi rahuldamata jätmine kodukorra artikli 79 kohaselt ei aita kaasa mitte ainult menetluse kestuse vähendamisele eelkõige siis, kui see on ebatavaliselt pikk, vaid aitab kokku hoida kohtuistungi pidamisest tekkivaid poolte kulusid. Selline lahendus on eriti põhjendatud siis, kui hageja faktiline olukord ning esitatud õiguslikud väited ja argumendid ei erine faktilisest olukorrast ja õiguslikest väidetest ja argumentidest, mis on esitatud teises kohtuasjas, milles esitatud hagi jättis liidu kohus juba rahuldamata.

(vt punktid 30 ja 31)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 27. september 2011, kohtuasi F‑105/06: Lübking jt vs. komisjon (punkt 41).

2.      Kuna direktiivide adressaatideks on liikmesriigid, mitte liidu institutsioonid, siis direktiivi 1999/70, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Konföderatsioonide Liidu (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, ja sellele lisatud raamkokkuleppe ei saa seetõttu pidada sellisteks, mis kehtestavad iseenesest institutsioonidele kohustusi nende suhetes oma töötajatega. Seetõttu ei saa direktiivi 1999/70 sätted, mis rakendavad raamkokkulepet, olla sellistena muude teenistujate teenistustingimuste artiklite 8 ja 88 kohta esitatud õigusvastasuse väite aluseks.

Siiski ei saa välistada, et direktiivi 1999/70 ja raamkokkuleppe sätetele saab institutsiooni vastu tugineda tema suhetes tema ametnike ja teenistujatega, kui need sätted on õiguse üldpõhimõtte väljendus.

(vt punktid 44 ja 46)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 4. juuni 2009, kohtuasi F‑134/07: Adjemian jt vs. komisjon (edaspidi „kohtuotsus Adjemian I”) (punkt 87); 11. juuli 2012, kohtuasi F‑85/10: AI vs. Euroopa Kohus (punkt 133).

Euroopa Liidu Üldkohus: 21. september 2011, kohtuasi T‑325/09 P: Adjemian jt vs. komisjon (edaspidi „kohtuotsus Adjemian II”) (punktid 51, 52 ja 56).

3.      Raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta, mis on lisatud direktiivile 1999/70 , milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Konföderatsioonide Liidu (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, eesmärk on tagada õiguste kuritarvitamise keelu põhimõte, sätestades klausli 5 punktis a miinimumnõuded, mille eesmärk on ära hoida järjestikuste tähtajaliste teenistuslepingute kuritarvituslik kasutamine. Ei saa eitada, et need ettekirjutused kujutavad endast olulise tähtsusega liidu sotsiaalõiguse norme, kuid siiski ei ole tegemist õiguse üldpõhimõtete väljendusega.

(vt punkt 49)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Adjemian jt vs. komisjon (edaspidi „otsus Adjemian I”) (punktid 96 ja 97).

4.      Kuigi töösuhte stabiilsust peetakse töötajate kaitse keskseks elemendiks, ei ole see siiski õiguse üldpõhimõte, mille alusel võiks hinnata institutsiooni akti õiguspärasust. Iseäranis ei tulene direktiivist 1999/70, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, ega sellele lisatud raamkokkuleppest kuidagi, et töösuhte stabiilsus on kujunenud õiguse üldpõhimõtteks. Pealegi on direktiivi põhjendustes 6 ja 7 ning raamkokkuleppe preambuli esimeses lõigus ja põhjenduses 5 rõhutatud vajadust saavutada tasakaal paindlikkuse ja turvalisuse vahel. Samuti tuleb lisada, et raamkokkuleppega ei ole kehtestatud ka üldist tööandja kohustust näha ette, et pärast tähtajalise lepingu teatava arvu kordi pikendamist või pärast teatava ajavahemiku jooksul töötamist muudetakse töösuhe määramata tähtajaks sõlmitud lepinguks.

Vaatamata sellele, et töösuhte stabiilsust ei saa pidada õiguse üldpõhimõtteks, on see siiski üks eesmärke, mille on püstitanud pooled, kes on alla kirjutanud raamkokkuleppele, mille klausli 1 punktis b on sätestatud, et selle eesmärk on luua raamistik, et vältida kuritarvitusi, mis võiksid tuleneda järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete kasutamisest.

Seda järeldust ei lükka ümber ei Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 30 ja 31 ega Euroopa sotsiaalharta sätted, mis puudutavad töösuhte võimalikult stabiilse taseme saavutamist ja säilitamist.

Nimelt, mis esiteks puudutab Euroopa sotsiaalhartat, siis isegi kui ELTL artiklist 151 nähtub, et see harta on inspiratsiooniallikas liidule, kes peab seda nimetatud artiklis välja toodud eesmärkide taotlemisel arvesse võtma, ei määratle see artikkel Euroopa sotsiaalhartat standardina, millest lähtudes tuleb hinnata liidu õigusnormide kooskõla.

Teiseks, mis puudutab Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, siis selle artikkel 30 ei keela tähtajaliste lepingute järjestikust sõlmimist. Peale selle ei saa tähtajalise töölepingu lõppemist pidada pelgalt selle asjaolu tõttu, et lepingu tähtaeg on saabunud, otseses tähenduses töölepingu ülesütlemiseks, mida peab seoses võimete, käitumise või institutsiooni tegevusest tulenevate vajadustega eraldi põhjendama. Seega harta artiklit 30 ei tule mõista nii, et see peab päädima muude teenistujate teenistustingimuste artiklite 8 ja 88 ning komisjoni 28. aprilli 2004. aasta otsuse ajutiste töötajate maksimaalse tööaja kohta komisjoni talitustes kohaldamata jätmisega või et seda kohaldataks õiguse üldpõhimõttena või et seda peab võtma arvesse direktiivi 1999/70 sisu tõlgendamisel.

(vt punktid 51–55)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Adjemian jt vs. komisjon (edaspidi „otsus Adjemian I”) (punktid 98 ja 99 ning seal viidatud kohtupraktika).

5.      Mõistet „objektiivsed alused” raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta, mis on lisatud direktiivile 1999/70 (milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Konföderatsioonide Liidu (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta) klausli 5 punkti 1 alapunkti a tähenduses tuleb mõista nii, et sellega on mõeldud täpseid ja konkreetseid asjaolusid, mis iseloomustavad kindlaksmääratud tegevust ning on loomult sellised, et õigustaksid järjestikuste tähtajalise töölepingute kasutamist selles konkreetses olukorras. Sellised asjaolud võivad tuleneda eelkõige tööülesannete eripärast, mille täitmiseks asjassepuutuvad lepingud on sõlmitud, ning nimetatud tööülesannete olemuslikest joontest, või kui see on asjakohane, siis liikmesriigi sotsiaalpoliitika legitiimse eesmärgi täitmise vajadustest.

Mis puudutab muude teenistujate teenistustingimuste artikli 3b tähenduses abiülesandeid sooritava lepingulise töötaja kategooriat, mille loomine vastab erivajadusele, mis on eraldiseisvad teenistustingimuste artiklis 3a ette nähtud lepinguliste töötajate kategooriaga kaetud vajadustest, siis iga lepingulise abiteenistuja ametikoht peab vastama lühiajalistele ja vahelduvatele vajadustele. Lepingulise abiteenistuja teenistuslepingu põhitunnus on aga selle ajaline kõikuvus, mis vastab niisuguse lepingu enda eesmärgile, milleks on tagada iseenesest või alalise ametniku puudumisel ajutiste ülesannete täitmine vastavaks juhuks tööle võetud töötajate poolt. Suure töötajaskonnaga administratsiooni puhul on paratamatu, et niisugused vajadused tekivad üha uuesti muu hulgas põhjusel, et ametnikel ei ole võimalik oma tööülesandeid täita, et töökoormus on teatud asjaolude tõttu suurenenud või et igal peadirektoraadil on aeg‑ajalt vajadus kaasata isikuid, kellel on erilised kutsealased oskused või teadmised. Kõik need asjaolud on objektiivsed alused, mis õigustavad nii lepinguliste abiteenistujate lepingute tähtajalisust kui ka nende pikendamist vastavate vajaduste ilmnemisel.

Lepinguliste abiteenistujate tegevusele omaseid tunnuseid arvesse võttes ei kahjusta muude teenistujate teenistustingimuste artiklid 8 ja 88 raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta eesmärke ega klausli 5 punkti 1 alapunkti a kohaseid miinimumnõudeid, kuna neid tuleb tõlgendada koos teenistustingimuste artikliga 3b, mida omakorda tuleb tõlgendada kooskõlas nimetatud raamkokkuleppega.

(vt punktid 64, 65, 69 ja 70)

Viited:

Euroopa Kohus: 4. juuli 2006, kohtuasi C‑212/04: Adeneler jt (punktid 69 ja 70).

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Adjemian jt vs. komisjon (edaspidi „otsus Adjemian I”) (punktid 128, 132 ja 133).

Euroopa Liidu Üldkohus: eespool viidatud kohtuasi Adjemian jt vs. komisjon (edaspidi „otsus Adjemian II”) (punkt 86).

6.      Raamkokkulepe tähtajalise töö kohta, mis on lisatud direktiivile 1999/70, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Konföderatsioonide Liidu (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, ei kehtesta üldist kohustust näha ette, et pärast tähtajalise lepingu teatava arvu kordi pikendamist või pärast teatava ajavahemiku jooksul töötamist muudetakse töösuhe tähtajatult sõlmitud lepinguks.

Ei saa eitada, et muude teenistujate teenistustingimuste artikli 85 lõiked 1 ja 2 määravad artikli 3a tähenduses lepinguliste töötajate suhtes ette tingimused, kuidas järjestikused lepingud võivad viia tähtajatu lepinguni. See on niisiis kooskõlas raamkokkuleppe klausli 5 punktiga 2. Siiski asjaolu, et lepingulistele töötajatel kohaldatavad sätted ei näe ette järjestikuste tähtajaliste töölepingute muutmist tähtajatuks lepinguteks, on eespool viidatud klausliga kooskõlas, kui puudub sellekohane üldine kohustus.

(vt punktid 71 ja 72)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Adjemian jt vs. komisjon (edaspidi „otsus Adjemian I”) (punkt 134).

7.      Järjestikuste tähtajaliste teenistuslepingute puhul ei ole teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus kohustatud põhjendama igat uue teenistuslepingu sõlmimisest või varasema teenistuslepingu tähtajatult pikendamisest keeldumist muul viisil kui viitega asjakohastele muude teenistujate teenistustingimuste sätetele ja vajadusel komisjoni 28. aprilli 2004. aasta otsusele ajutiste töötajate maksimaalse tööaja kohta komisjoni talitustes.

(vt punkt 84)

Viide:

Euroopa Liidu Üldkohus: eespool viidatud kohtuasi Adjemian jt vs. komisjon (edaspidi „otsus Adjemian II”) (punkt 95).