Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Törvényszék (Ungari) 28. märtsil 2019 – T-Systems Magyarország Zrt. jt versus Közbeszerzési Hatóság Közbeszerzési Döntőbizottság jt

(kohtuasi C-263/19)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Fővárosi Törvényszék

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: T-Systems Magyarország Zrt., BKK Budapesti Közlekedési Központ Zrt., Közbeszerzési Hatóság Közbeszerzési Döntőbizottság

Vastustajad: Közbeszerzési Hatóság Közbeszerzési Döntőbizottság, BKK Budapesti Közlekedési Központ Zrt., T-Systems Magyarország Zrt.

Menetlusse astuja: Közbeszerzési Hatóság Elnöke

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõikega 1 ja artikliga 47 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL1 (riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta) põhjendustega 10, 29, 107, 109 ja 111 ning artikli 1 lõikega 2 ja artikliga 72 on vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm või selle õigusnormi tõlgendamise ja kohaldamise tava, mis näeb lepingupoolte vahelist õigussuhet arvesse võttes ette, et õigusrikkumist ei ole toime pannud mitte ainult hankija, kui ta on riigihanke õigusvastaselt korraldamata jätnud, rikkudes väidetavalt lepingute muutmist käsitlevaid õigusnorme, ja eiranud lepingute muutmist reguleerivaid sätteid, vaid õigusrikkumise on toime pannud ka edukas pakkuja, kes on hankijaga lepingu sõlminud, kuna lepingute ebaseaduslik muutmine nõuab poolte ühist tegevust[?]

Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 1 ja artiklit 47 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL (riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta) artikleid 10, 29, 107, 109 ja 111 ning artikli 1 lõiget 2 ja artiklit 72 arvestades on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiivi 2007/66/EÜ (millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas) põhjendustega 19, 20 ja 21 ning samuti nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi  89/665/EMÜ2 (riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) ja nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/13/EMÜ3 (veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta) artikli 2 lõikega 2 vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm või selle õigusnormi tõlgendamise ja kohaldamise tava, millega on lubatud määrata ka edukale pakkujale, kes sõlmib hankijaga lepingu, riigihanke õigusvastaselt korraldamata jätmise eest ja lepinguid käsitlevate sätete eiramise eest muud karistust kui lepingu kehtivusaja lühendamine (trahvi)[?]

Kui vastus kahele esimesele küsimusele on eitav, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul samuti anda talle nõu, kas karistuse (trahvi) suuruse kindlaks määramiseks piisab ainult selle asjaolu arvessevõtmisest, et lepingupoolte vahel on õigussuhe, ilma et oleks analüüsitud lepingupoolte käitumist, mis viis lepingu muutmiseni, ja nende rolli selles.

____________

1 ELT 2014, L 94, lk 65.

2 EÜT 1989, L 395, lk 33; ELT eriväljaanne 06/01, lk 246.

3 EÜT 1992, L 76, lk 14; ELT eriväljaanne 06/01, lk 315.