KOHTUJURISTI ETTEPANEK
JULIANE KOKOTT
esitatud 4. aprillil 2019(1)
Kohtuasi C‑104/18 P
Koton Mağazacilik Tekstil Sanayi ve Ticaret AŞ
versus
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO),
teine menetlusosaline:
Joaquín Nadal Esteban
Apellatsioonkaebus – Euroopa Liidu kaubamärk – Määrus nr 207/2009 – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Sõnalisi elemente STYLO & KOTON sisaldav kujutismärk – Kehtetuks tunnistamise taotluse rahuldamata jätmine – Pahausksus
I. Sissejuhatus
1. Kaubamärgi, mille registreerimise taotlus on esitatud pahauskselt, saab tagantjärele kehtetuks tunnistada. Kuid milles seisneb pahausksus ja kuidas saab seda tuvastada?
2. Euroopa Kohus on teinud sellega seoses juba mõned põhimõttelised järeldused ning Üldkohtul on olnud võimalus neid küsimusi eri menetlustes põhjalikumalt käsitleda. Sellegipoolest ei ole seda temaatikat seni veel lõplikult selgeks tehtud. Käesolev apellatsioonkaebus annab Euroopa Kohtule võimaluse oma praktikat täpsustada.
II. Õiguslik raamistik
3. Käesoleva menetluse õiguslik raamistik tuleneb kaubamärgimäärusest.(2)
4. Kaubamärgimääruse artikli 52 lõikes 1 (nüüd määruse 2017/1001 artikli 59 lõige 1) on sätestatud absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused:
„ELi kaubamärk tunnistatakse kehtetuks ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui,
a) […];
b) taotluse esitaja tegutses kaubamärgi taotluse esitamisel pahauskselt.“
5. Kaubamärgimääruse artikli 52 lõige 3 (nüüd määruse 2017/1001 artikli 59 lõige 3) näeb ette osalise kehtetuks tunnistamise võimaluse:
„Kui kehtetuks tunnistamise põhjused on olemas ainult mõnede kaupade või teenuste puhul, mille jaoks ELi kaubamärk on registreeritud, tunnistatakse kaubamärk kehtetuks ainult nende kaupade või teenuste osas.“
6. Kaubamärgimääruse artikkel 65 (nüüd määruse 2017/1001 artikkel 72) sätestab kohtumenetluste ja selle tagajärgede kohta järgmist:
„1. Kaebusi käsitlevate apellatsioonikodade otsuste kohta võib Üldkohtule esitada kaebuse.
[…]
6. Amet võtab vajalikud meetmed Üldkohtu otsuse täitmiseks või, kui Euroopa Kohtule esitatakse kõnealuse otsuse kohta apellatsioonikaebus, Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks.“
III. Asjaolud ja senine menetlus
7. J. Nadal Esteban esitas 25. aprillil 2011 Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (edaspidi „EUIPO“) taotluse registreerida 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 25 (rõivad, jalatsid, peakatted), klassi 35 (ärijuhtimine, ärikorraldus; reklaam; kontoriteenused) ja klassi 39 (transport; kaupade pakendamine ja ladustamine; reiside korraldamine) kuuluvate kaupade jaoks järgmine kaubamärk:
8. Apellatsioonkaebuse esitaja Koton Mağazacilik Tekstil Sanayi ve Ticaret AŞ (Koton) esitas taotlusele vastulause, tuginedes enda kahele varasemale kujutismärgile, mille mõlema kuju oli järgmine:
9. Viidatud kaubamärgid olid muu hulgas registreeritud klassidesse 25 ja 35 kuuluvate kaupade jaoks, mitte aga klassi 39 kuuluvate kaupade jaoks. Kahe esimesena nimetatud klassi puhul vastulause rahuldati.
10. Vaidlusalune kaubamärk registreeriti 5. novembril 2014 numbriga 9917436 klassi 39 kuuluvate teenuste jaoks.
11. Koton esitas 5. detsembril 2014 taotluse tunnistada kõnealune kaubamärk pahausksuse tõttu kaubamärgimääruse artikli 52 lõike 1 punkti b alusel kehtetuks.
12. EUIPO jättis taotluse rahuldamata, samuti jättis apellatsioonikoda rahuldamata selle peale esitatud kaebuse. Vaidlustatud 30. novembri 2017. aasta kohtuotsusega Koton Mağazacilik Tekstil Sanayi ve Ticaret vs. EUIPO – Nadal Esteban (STYLO & KOTON) (T‑687/16, ei avaldata, EU:T:2017:853) jättis lõpuks ka Üldkohus apellatsioonikoja otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamata.
13. Kõik kolm otsust tuginesid kaalutlusele, et Kotoni kaubamärgid ei laiene teenustele, mille jaoks oli registreeritud vaidlusalune kaubamärk.
IV. Nõuded
14. Koton esitas 13. veebruaril 2018 käesoleva apellatsioonkaebuse, millega ta palub
1) tühistada vaidlustatud kohtuotsus;
2) tühistada vaidlusalune otsus;
3) tunnistada vaidlusalune ELi kaubamärk nr 9917436 kehtetuks, ja
4) mõista kohtukulud välja J. Nadal Estebanilt ja EUIPO‑lt.
15. EUIPO palub
1) apellatsioonkaebus rahuldada, ja
2) mõista kohtukulud välja J. Nadal Estebanilt ja EUIPO‑lt.
16. J. Nadal Esteban palub seevastu
1) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, ja
2) mõista kohtukulud välja Kotonilt.
17. Menetlusosalised esitasid kirjalikud seisukohad ning osalesid 6. detsembri 2018. aasta kohtuistungil.
V. Õiguslik hinnang
18. Esmalt tuleb tõdeda, et Kotoni taotlus tunnistada vaidlusalune kaubamärk kehtetuks on vastuvõetamatu. Esiteks ei esitanud Koton seda taotlust Üldkohtule, millest tulenevalt laiendataks vaidluse eset juba seetõttu. Teiseks on kaubamärgimääruse artikli 65 lõike 1 kohaselt üksnes apellatsioonikoja otsus liidu kohtute menetluse ese.
19. Koton ja EUIPO esitavad siiski vastuväited eelkõige selle kohta, et vaidlustatud kohtuotsus kaldub suhteliselt märkimisväärselt kõrvale senisest kohtupraktikast. Seda analüüsin esmajärjekorras (selle kohta jaotis A) ja seejärel asun uurima, kas muud alused võivad vaidlustatud kohtuotsust siiski toetada (selle kohta jaotis B). Seepärast sõltub käesoleva apellatsioonkaebuse lahendamine sellest, kas EUIPO kirjeldatud täiendav aspekt, mida seni ei ole arvesse võetud, on menetluse ese või on sellekohased väited esitatud hilinenult (selle kohta jaotis C). Lõpuks käsitlen Üldkohtule esitatud kaebust (selle kohta jaotis D).
A. Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks kasutamise vajadus
20. Koton märgib oma apellatsioonkaebuse ainsas väites, et Üldkohus rikkus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 44 ja 60 kaubamärgimääruse artikli 51 lõike 1 punkti b. EUIPO toetab seda väidet.
21. Kaubamärgimääruse artikli 52 lõike 1 punkti b kohaselt tunnistatakse ELi kaubamärk ametile esitatud taotluse alusel kehtetuks, kui taotluse esitaja tegutses kaubamärgi taotluse esitamisel pahauskselt.
22. Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 44 kinnitas Üldkohus apellatsioonikoja seisukohta, et taotleja pahausksus kaubamärgimääruse artikli 52 lõike 1 punkti b tähenduses eeldab, et kolmas isik kasutab identse või sarnase toote või identse või sarnase teenuse jaoks identset või sarnast tähist, mida võib segi ajada tähisega, mille registreerimist taotletakse.
23. Olles lükanud tagasi Kotoni täiendavad märkused, mis puudutasid küsimust, kas Kotonil on kaubamärgist tulenev kaitse sarnaste või identsete teenuste jaoks, otsustas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 60, et apellatsioonikoda tuvastas õigesti, et J. Nadal Esteban ei tegutsenud vaidlusaluse kaubamärgi registreerimise taotluse esitamisel pahauskselt, kuna ta taotles seda kaubamärki teenuste jaoks, mis erinevad teenustest, mida tähistati Kotoni varasemate kaubamärkidega.
24. Kuigi Üldkohus võttis siiski arvesse ka teisi aspekte, mida käsitlen allpool (jaotis B), on vaidlustatud kohtuotsuse mõlemad viidatud punktid seotud õigusnormide raske rikkumisega.
25. Identse või sarnase toote või identse või sarnase teenuse jaoks identse või sarnase tähise kasutamine, mida võib segi ajada tähisega, mille registreerimist taotletakse, on nimelt – nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 32 ja 40 ise õigesti märgib –(3) vaid üks tegur, mida tuleb eelkõige arvesse võtta.(4) Tegelikult peab taotluse esitaja pahausksuse hindamisel arvesse võtma kõiki asjakohaseid tegureid, mis iseloomustavad käsitletavat asja ja mis esinesid tähise kaubamärgina registreerimise taotluse esitamise ajal.(5)
26. Viidatud Euroopa Kohtu praktikale ei saa midagi ette heita, nagu näitan allpool üksikasjalikult viie argumendi najal.
27. Nagu Koton ja EUIPO õigusega rõhutavad, siis esiteks ei eelda kaubamärgimääruse artikli 52 lõike 1 punktis b sätestatud kehtetuks tunnistamise põhjus, et taotluse esitaja on identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud kaubamärgi omanik. Pigem saab põhimõtteliselt igaüks taotleda kaubamärgi kehtetuks tunnistamist pahausksuse tõttu.
28. Vajadus võtta arvesse kõiki asjakohaseid tegureid on teiseks pahausksuse subjektiivse olemuse paratamatu tagajärg. Sellist subjektiivset tingimust saab määratleda vaid juhtumi objektiivsete asjaolude põhjal.(6) Sellest tulenevalt tõlgendas Euroopa Kohus ka domeeninimede pahauskset registreerimist reguleerivat kaubamärgiõigusega seotud õigusnormi, mida mõnes keeleversioonis saab tegelikult mõista nii, et pahausksus võib olemas olla ainult ammendavalt loetletud asjaoludel, selliselt, et nimetatud asjaolud ei ole ammendavad.(7)
29. Kolmandaks tuleneb kõikide asjakohaste tegurite igakülgse arvessevõtmise vajadus ka pahausksuse esemest.
30. Euroopa Kohus – nagu ka seadusandja – ei ole veel välja töötanud pahausksuse mõiste lõplikku määratlust.(8) See on mõistetav, sest ei ole võimalik ette näha, milliste asjaoludega juhtumid edaspidi ette tulevad ja hindamist vajavad.
31. Pahausksuse hindamisel võib aga abiks olla kuritarvituslikku tegevust käsitlev kohtupraktika.(9) Sellist tegevust iseloomustab üks objektiivne ja üks subjektiivne tingimus. Objektiivse tingimuse osas peab objektiivsete asjaolude kogumist tulenema, et vaatamata liidu õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele ei ole õigusnormides taotletud eesmärki saavutatud. Subjektiivse tingimuse osas peab objektiivsete asjaolude kogumist tulenema, et nende tehingute peamine eesmärk on põhjendamatu soodustuse saamine. Nimelt ei puutu kuritarvituse keelamine asjasse, kui asjaomaseid tehinguid võib põhjendada teisiti kui pelgalt (põhjendamatu) soodustuse saamisega.(10) Seega on samuti määrav asjakohaste tegurite igakülgne hindamine.
32. Kui mõista pahausksust kaubamärgimääruse artikli 52 lõike 1 punkti b tähenduses kuritarvituse keelu väljendusena, siis tuleb kaubamärgi kaitse ja võimaliku põhjendamatu eelise määrav eesmärk kindlaks määrata eelkõige kaubamärgi peamise ülesande alusel. Kaubamärgi peamine ülesanne on tagada tarbijale või lõppkasutajale, et kaubamärgiga tähistatud kaup või teenus on teatud päritolu, mistõttu tarbija või lõppkasutaja saab kõnealust kaupa või teenust võimaliku segiajamiseta eristada muud päritolu kaupadest või teenustest.(11)
33. Euroopa Kohus on juba sedastanud, et taotlus registreerida kaubamärk, mida ei ole kavas kasutada vastavalt selle peamisele ülesandele, võib olla esitatud pahauskselt.(12) Pahausksus võib olemas olla eelkõige siis, kui taotlejal ei olnud üldse kavatsust kasutada kaubamärki kui sellist,(13) aga ka siis, kui taotleja kavatseb kasutada kaubamärki selleks, et tarbijat kaupade või teenuste päritolu suhtes eksitada.
34. Seega saab neljandaks probleemideta ette kujutada pahausksuse muid variante, mis ei eelda kattumist juba registreeritud kaubamärgiga. Siin võib kõne alla tulla näiteks olukord, kus isik esitab kaubamärgi taotluse üksnes selleks, et takistada teiste isikute taotletud kaubamärkide peatset registreerimist („kaubamärkide skvottimine“).(14)
35. Samuti on Euroopa Kohus viiendaks juba tuvastanud kaubamärgi taotluse pahauskse esitamise võimaluse juhul, kui kaubamärgi taotlus esitati üksnes eesmärgiga registreerida sellele kaubamärgile õiguse omamise alusel teatav kirjeldav tippdomeen.(15) See, mil määral olid kaubamärgid juba registreeritud identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks, ei olnud seejuures oluline.
36. Seega ei ole pahausksuse eeldamiseks tingimata vajalik, et kolmas isik kasutab identse või sarnase toote või identse või sarnase teenuse jaoks identset või sarnast tähist, mida võib segi ajada tähisega, mille registreerimist taotletakse.
37. Seda järeldust ei muuda ka see, kui pahausksus ei sõltu – erinevalt kuritarvitusest – eesmärgi saavutamata jäämisest ja põhjendamatu eelise saamisest, vaid – nagu on märkinud kohtujurist Sharpston – hõlmab käitumist, mis kaldub kõrvale üldtunnustatud headest kommetest või ausatest kaubandus- ja äritavadest.(16) Ka selliselt püstitatud küsimuse puhul tuleks arvesse võtta kõiki asjakohaseid tegureid.
B. Üldkohtu tegelik kontroll
38. Nimetatud õigusnormi rikkumise tuvastamisest ei järeldu veel siduvalt, et vaidlustatud kohtuotsus tuleb tühistada. Seda seetõttu, et hoolimata vaidlustatud kohtuotsuse punktides 44 ja 60 tehtud järeldustest võttis Üldkohus arvesse teisi tegureid.
39. Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 54–57 märgib Üldkohus nimelt, et J. Nadal Esteban oli mõne aasta eest Kotoniga ärisuhetes ja seega pidi ta tema kaubamärki tundma, samuti viitab Üldkohus asjaolule, et J. Nadal Esteban esitas Kotoni kaubamärgi registreerimisele Hispaanias vastulause. Üldkohus leidis siiski, et nimetatud pidepunktid ei ole pahausksuse tõendamiseks piisavad.
40. Selle põhjal saab teha järelduse, et erinevalt Üldkohtu enda järeldustest vaidlustatud kohtuotsuse punktides 44 ja 60 ei pea Üldkohus asjaomaste teenuste identsust või sarnasust pahausksuse olemasolu tuvastamisel tingimata vajalikuks.
41. Järelikult hindas Üldkohus Kotoni argumente igakülgselt. Vaidlustatud kohtuotsuse põhjenduses leidub siiski vastuolu.
C. EUIPO tuvastatud lisategur
42. EUIPO apellatsioonkaebus tugineb siiski ühele lisategurile, mida Üldkohus arvesse ei võtnud.
43. J. Nadal Esteban oli algul tõepoolest esitanud taotluse registreerida oma kaubamärk identsete kaupade ja teenuste jaoks, nimelt klassidesse 25 ja 35 kuuluvate kaupade ja teenuste jaoks. Tema taotlus jäeti aga tulenevalt Kotoni vastulausest nimetatud klassidesse registreerimise osas rahuldamata. Seega ei esinenud Kotoni kaubamärkide ja vaidlusaluse kaubamärgi vahel enam kattumist üksnes vastulause tõttu, mis esitati kaubamärgi registreerimisele asjaomaste kaupade ja teenuste jaoks.
44. Kohtuistungil kinnitas Koton seda väidet.
45. Sellega seoses tekib kaks küsimust: esiteks, kas EUIPO kõnealune väide on üldse vastuvõetav, ja kui see on vastuvõetav, siis teiseks, milline tähtsus tuleb sellele tegurile omistada.
1. EUIPO väite vastuvõetavus
46. Koton ei esitanud sõnaselgelt väidet, et algne taotlus kattub tema varasemate kaubamärkide kaitsealaga, ei Üldkohtule esitatud kaebuses ega apellatsioonkaebuses. Ta rõhutas vaid, et J. Nadal Esteban kui tema endine äripartner pidi tema kaubamärke tundma ja et J. Nadal Estebani kaubamärk oli tema kaubamärkidega väga sarnane. Peale selle märkis ta, et Hispaanias on pooleli kohtuasi J. Nadal Estebaniga, kuna viimane on vaidlustanud ühe tema kaubamärkidest.
47. Seepärast on kaheldav, kas EUIPO vastuses apellatsioonkaebusele sisalduv väide kaupade ja teenuste kattumise kohta on piisav selleks, et muuta see aspekt apellatsioonimenetluse esemeks.
48. Vastavalt kodukorra artiklile 174 võib vastuses apellatsioonkaebusele nõuda apellatsioonkaebuse täielikku või osalist rahuldamist või rahuldamata jätmist. Lisaks võivad asjaomase kohtuasja pooled esitada kodukorra artikli 176 alusel vastuapellatsioonkaebuse eraldi dokumendina vastusest apellatsioonkaebusele; selles dokumendis võib nimetatud kodukorra artikli 178 lõike 1 ja lõike 3 teise lause kohaselt nõuda vaidlustatud kohtuotsuse täielikku või osalist tühistamist väidete ja argumentide põhjal, mis erinevad apellatsioonkaebuses esitatutest. Nendest sätetest koostoimes ilmneb, et vastuses apellatsioonkaebusele ei saa taotleda vaidlustatud kohtuotsuse tühistamist põhjustel, mis on erinevad ja autonoomsed apellatsioonkaebuses esitatutest, ning neid põhjendusi saab esitada üksnes vastuapellatsioonkaebuses.(17)
49. Seega, kui jõutaks järeldusele, et Koton ei esitanud kaupade ja teenuste algse kattuvuse väidet, siis tuleks EUIPO asjaomane väide vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.
50. Minu arvates on selline hinnang Kotoni väitele siiski liiga range.
51. Nimelt oli klassidesse 25 ja 35 kuuluvate kaupade algne kattuvus Üldkohtu ja Euroopa Kohtu menetlustes algusest peale asjaolu, mille üle vaidlust ei olnud.(18) Üldkohus võtab vaidlustatud kohtuotsuse punktides 3 ja 8 sisalduvas asjaolude kirjelduses sellest üle vähemalt klassi 35 osas rahuldamata jäetud taotluse.(19) Üldkohus tugineb vaidlustatud kohtuotsuse punktis 39 koguni asjaomase vastulausemenetluse järeldustele, et tuvastada, et Kotoni varasemad kaubamärgid ei laiene klassile 39.
52. Seega muutsid menetlusosalised kaupade ja teenuste algse kattuvuse Üldkohtu ja Euroopa Kohtu menetluste esemeks. Seda asjaolu tuleb pahausksuse hindamisel järelikult arvesse võtta.
2. Tähtsus, mida omab taotluse algne kattuvus Kotoni kaubamärkidega kaitstud kaupade ja teenustega
53. Seega jättis Üldkohus pahausksuse hindamisel ühe teguri arvesse võtmata.
54. Kõnealune tegur on samuti asjakohane, sest see lubab teha järeldusi J. Nadal Estebani kavatsuste kohta vaidlusaluse kaubamärgi taotluse esitamisel. Need kavatsused on pahausksuse hindamisel olulised, sest kaubamärgimääruse artikli 52 lõike 1 punkti b kohaselt tunnistatakse ELi kaubamärk ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal kehtetuks, kui taotluse esitaja tegutses kaubamärgi taotluse esitamisel pahauskselt.(20)
55. Üldkohtu otsusele(21) tuginedes märgivad Koton ja EUIPO selle kohta, et pahausksuse hindamisel ei saa taotlust osadeks jagada nii, et vaid ühte osa taotlusest, käesoleval juhul klasse 25 ja 35 puudutavat osa tuleb pidada pahauskselt esitatuks, teist osa, mis puudutab klassi 39, aga ei tule selliseks pidada.
56. Kõnealune küsimus on praegu arutuse all ka ühes teises asjas, mille asjaolud on mõnevõrra teistsugused. Seal on küsimus selles, kas kaubamärgi taotlus oli tervikuna esitatud pahauskselt, kui ja niivõrd kui taotluse esitajal oli kavatsus kasutada seda kaubamärki seoses osade loetletud kaupade või teenustega, mitte aga seoses ülejäänud loetletud kaupade või teenustega.(22) Arvestades varasemat tava taotleda kaubamärkide registreerimist kaupade ja teenuste klasside suhtes tervikuna,(23) mida taotluse esitajad sageli täielikult katta ei suutnud ega tahtnudki, on see küsimus märkimisväärselt plahvatusohtlik.
57. Osaliselt pahauskselt esitatud kaubamärgi taotluse osadeks jagatavust toetab kaubamärgimääruse artikli 52 lõige 3, mis näeb ette võimaluse tunnistada ELi kaubamärk kehtetuks ainult mõnede kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud.(24)
58. Erinevalt teistest kehtetuks tunnistamise põhjustest ei ole pahausksus kaubamärgi enda olemuslik viga, vaid tuleneb selle registreerimise taotluse esitamise asjaoludest.(25) Kaubamärgi vigade puhul saab väga hästi ette kujutada, et need puudutavad vaid teatavaid kaupu või teenuseid, kuid ei takista kasutamast kaubamärki seoses teiste kaupade või teenustega. Seevastu on tunduvalt raskem pidada heauskseks taotlust, millega soovitakse ainuõigust tähistada teatavaid kaupu või teenuseid teatava tähisega, kui sama õigust taotletakse pahauskselt ka teiste kaupade või teenuste jaoks.
59. Peale selle annaks taotluse jagamine pahauskseks ja heauskseks osaks ajendi taotleda kaubamärkide registreerimist suurema hulga kaupade ja teenuste jaoks, kui see on põhjendatud tegelike kasutamiskavatsustega. Pahausksuse tuvastamise korral ei peaks kartma tegelikult kasutatud kaubamärgi sattumist ebasoodsamasse olukorda. J. Nadal Estebani märkused kohtuistungil kinnitavad seda riski: nimelt väidab ta, et klassidesse 25 ja 35 kuuluvate kaupade osas esitas ta kaubamärgi taotluse üksnes seetõttu, et sellega seoses ei pidanud ta tasuma täiendavaid lõive. Kui talle oleks olnud teada, et nende klassidega seotud taotluse pahausksuse tuvastamise korral jääb ühtlasi rahuldamata ka klassi 39 puudutav taotlus, siis oleks ta sellest kindlasti loobunud.
60. Käesolevas menetluses ei ole aga veel vaja teha lõplikke järeldusi selle kohta, kas teatavat taotlust saab või koguni tuleb igal juhul jagada pahauskselt ja heauskselt esitatud osaks. Nimelt võib asjaolu, et kaubamärgi taotlus esitati algul kaupade või teenuste jaoks, millega seoses taotluse esitaja teadis või pidi teadma, et on olemas identsed või sarnased kaubamärgid, olla igal juhul kaalukas tõend eeldamaks, et kõnealuse kaubamärgi taotlus on pahauskselt esitatud ka seoses teiste kaupade või teenustega.
61. Seda täiendavat aspekti arvestades on taotluse esitajal J. Nadal Estebanil kohustus hajutada taotluse heauskse esitamise suhtes tekkinud kahtlused. Kahtluste hajutamisel on otsustava tähtsusega see, kas taotluse esitaja suudab tõendada, et taotlusega järgib ta arusaadavat ja – vähemasti tema teadmiste põhjal – põhjendatud majanduslikku eesmärki või „majanduslikku loogikat(26).(27)
62. Vaidlustatud kohtuotsus ei anna aga alust eeldada, et sellise majandusliku loogika olemasolu oleks väidetud või hinnatud.
63. Seega, kuna vaidlustatud kohtuotsuses ei ole arvesse võetud kõiki võimaliku pahausksuse seisukohast asjakohaseid tegureid, tuleb see kohtuotsus tühistada.
D. Üldkohtule esitatud kaebus
64. Euroopa Kohtu põhikirja artikli 61 esimese lõigu kohaselt võib Euroopa Kohus teha Üldkohtu otsuse tühistamise korral asja suhtes ise lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium lubab, või suunata asja tagasi Üldkohtusse otsustamiseks.
65. Käesolevas asjas ei hinnanud Üldkohus asjaolu, et J. Nadal Esteban oli vaidlusaluse kaubamärgi taotluse algul esitanud seoses kahte klassi kuuluvate kaupade ja teenustega, mille osas on Kotonil kaubamärgiõigusest tulenev kaitse, ega J. Nadal Estebani võimalikke väiteid tema esitatud taotluse majandusliku loogika kohta. See toetab järeldust, et asi tuleb faktiliste asjaolude täpsemaks hindamiseks Üldkohtule tagasi saata.(28)
66. Teiselt poolt ei ole mõlemat teist klassi puudutav taotlus vaidluse all ning J. Nadal Esteban tegi eelkõige Euroopa Kohtu istungil teatavaks oma taotluse esitamise põhjendused. Koton kahtleb siiski nendes põhjendustes. Kahtlused süveneksid siiski vaid juhul, kui põhjendused kaubamärgi taotluse esitamist õigustaksid. Kuna see aga nii ei ole, siis on tegemist vaid asjaolude õigusliku kvalifitseerimisega, mis on Euroopa Kohtu pädevuses.(29)
67. Eespool esitatud märkuste kohaselt sõltub pahausksuse hindamine otsustaval määral sellest, kas J. Nadal Esteban suudab oma majandusliku loogika kirjeldamisega hajutada taotluse heauskse esitamise suhtes tekkinud kahtlused.
68. Sellisele kirjeldusele tuleb esitada kõrged nõuded. Nimelt tekitab taotluse heauskses esitamises kahtlusi juba tõsiasi, et taotluse esitaja teab või peab teadma, et identset või sarnast tähist kasutavad kaubamärgina teised isikud, olgugi et teiste kaupade või teenuste jaoks. Miks peaks teadlikult tekitama ohu, et tarbijad seostavad kaupu või teenuseid mõne teise pakkujaga?
69. Kõnealused kahtlused süvenevad märkimisväärselt, kui sellist kaupade või teenustega seotud tähist püütakse koguni teadlikult registreerida lasta ka kaupade või teenuste jaoks, mille osas on teistel isikutel kaubamärgiõiguslik kaitse, nagu teeb seda J. Nadal Esteban.
70. J. Nadal Estebani kirjeldatud majanduslik loogika ei ole kõnealuste kahtluste hajutamiseks piisav. J. Nadal Esteban tugineb sisuliselt oma kavatsusele pakkuda teatavaid teenuseid ja kasutada sellega seoses kotte, millele oli juba kantud vaidlusalune kaubamärk, sest ta oli saanud need kotid Kotonilt teatud kaupade pakendina. Seega ajendab J. Nadal Estebani selliselt tegutsema üksnes mugavus. Kuid puudub igasugune viide õigustatud huvile leppida ohtudega, mis kaasnevad tema teenuste seostamisel Kotoniga või Kotoni takistamisega edaspidises tegevuses.
71. Seega tuleb lähtuda sellest, et vaidlusaluse kaubamärgi taotlus esitati pahauskselt. Seetõttu tuleb apellatsioonikoja otsus tühistada.
72. Kotoni nõue, et Üldkohus kohustaks EUIPOt vaidlusaluse kaubamärgi kehtetuks tunnistama, oli seevastu vastuvõetamatu. Üldkohus ja Euroopa Kohus ei saa teha EUIPO‑le ettekirjutusi. Kaubamärgimääruse artikli 65 lõike 6 kohaselt on EUIPO‑l aga kohustus teha ühenduse kohtu otsuste resolutsiooni ja põhjenduste alusel järeldusi.(30)
VI. Kohtukulud
73. Kodukorra artikli 184 lõike 2 kohaselt otsustab Euroopa Kohus ise kohtukulude jaotamise, kui apellatsioonkaebus on põhjendatud ja Euroopa Kohus teeb ise kohtuasjas lõpliku otsuse. Vastavalt artikli 138 lõikele 1, mis on artikli 184 lõike 1 kohaselt kohaldatav ka apellatsioonimenetlustele, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Üldkohtu kodukorra artikli 190 lõike 2 kohaselt käsitatakse poolte vältimatuid kulusid seoses apellatsioonikoja menetlusega hüvitatavate kuludena.
74. Käesolevas asjas on J. Nadal Esteban kohtuvaidluse kõikide nõuete osas kaotanud.
75. EUIPO on apellatsioonimenetluse oma nõude osas küll võitnud, kuid tulenevalt oma vaidlusalustest otsustest ja Üldkohtule esitatud nõudest jätta kaebus rahuldamata vastutab ta samuti selle eest, et apellatsioonkaebuse esitamine muutus üldse vajalikuks. Seetõttu on igati loogiline, et ta palub jätta kohtukulud tema enda kanda.
76. Kuigi Kotoni nõuded tunnistada vaidlusalune kaubamärk kehtetuks või kohustada EUIPOt seda tegema jäetakse rahuldamata, on Koton kohtuvaidluse sisuliselt võitnud, kuna EUIPO on ikkagi kohustatud tegema käesoleva kohtuotsuse põhjal järeldusi.
77. Seega tuleb Kotoni kohtukulud välja mõista J. Nadal Estebanilt ja EUIPO‑lt ning jätta J. Nadal Estebani ja EUIPO kohtukulud nende endi kanda.
VII. Ettepanek
78. Eelnevale tuginedes esitan Euroopa Kohtule ettepaneku teha järgmine otsus:
1. Üldkohtu 30. novembri 2017. aasta otsus Koton Mağazacilik Tekstil Sanayi ve Ticaret vs. EUIPO – Nadal Esteban (STYLO & KOTON) (T‑687/16, EU:T:2017:853) tühistatakse.
2. Muus osas jäetakse Koton Mağazacilik Tekstil Sanayi ve Ticaret apellatsioonkaebus rahuldamata.
3. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti teise apellatsioonikoja 14. juuni 2016. aasta otsus (asi R 1779/2015‑2) tühistatakse.
4. Muus osas jäetakse Koton Mağazacilik Tekstil Sanayi ve Ticareti kaebus rahuldamata.
5. J. Nadal Estebani ja EUIPO kohtukulud jäävad nende enda kanda ning lisaks jäävad võrdses osas nende kanda Koton Mağazacilik Tekstil Sanayi ve Ticaretil apellatsioonikoja, Üldkohtu ja Euroopa Kohtu menetluses tekkinud kulud.