AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)

5. juuli 2007

Kohtuasi F‑24/06

Sabrina Abarca Montiel jt

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Lepingulised töötajad – Palgaastme ja -järgu määramine ning töötasu – Infrastruktuuri- ja logistikaamet Brüsselis – Lastehooldaja – Endised töötajad Belgia õiguse alusel – Kohaldatavate teenistustingimuste muutumine – Võrdne kohtlemine

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega S. Abarca Montiel ja 19 komisjoni lepingulist töötajat paluvad tühistada lepinguliste töötajate lepingute alusel, mis allkirjastati 2005. aasta aprillis ning mis jõustusid sama aasta 1. mail, lepinguid sõlmima volitatud asutuse tehtud otsused hagejate palgaastme ja -järgu ning nende töötasu määramine kohta, ning sama asutuse 21. novembri 2005. aasta otsused, mille jäeti rahuldamata esimesena nimetatud otsuste peale esitatud kaebused.

Otsus: Tühistada komisjoni otsused, millega aprillis 2005 sõlmitud lepinguliste töötajate lepingute alusel määrati hagejate töötasu. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Mõista pool hagejate kohtukuludest välja komisjonilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud. Hagejad kannavad ise pool oma kohtukuludest.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Lepingulised töötajad – Palgaastme ja -järgu määramine

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 80 lõige 2 ja artikli 82 lõige 2)

2.      Ametnikud – Lepingulised töötajad – Töötasu

(Muude teenistujate teenistustingimused, lisa artikli 2 lõige 2)

3.      Ametnikud – Lepingulised töötajad – Töötasu

(Muude teenistujate teenistustingimused, lisa artikli 2 lõige 2)

1.       Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 82 lõike 2 kohaselt on haridusele ja erialasele töökogemusele esitatud minimaalsed nõuded II ja III tegevusüksusesse lepingulise töötajana töölevõtmiseks samad: asjaomasel isikul peab olema diplomiga tõendatud keskharidusjärgne haridus või diplomiga tõendatud keskharidus, mis võimaldab õpinguid jätkata keskharidusjärgses õppeasutuses, ning kolme aasta pikkune asjakohane töökogemus, või kui see on teenistuse huvides õigustatud, erialane koolitus või erialane töökogemus samaväärsel tasemel.

Komisjoni lepinguliste töötajate töölevõtmise ja töötamise korra üldiste rakendussätete artikli 2 lõike 1 punktides b ja c toodud selgitused ei sea seda järeldust kahtluse alla ning seda eelkõige seoses tingimusega, mis puudutab diplomiga tõendatud keskharidust, mis võimaldab õpinguid jätkata keskharidusjärgses õppeasutuses. Viimati nimetatud diplom annab juhul, kui diplomi saajal on kolme aasta pikkune asjakohane töökogemus, juurdepääsu nii II kui ka III tegevusüksuse töökohtadele.

Neil tingimustel ei õigusta asjaolu, et asjaomasel töötajal on diplom, mis võimaldab õpinguid jätkata keskharidusjärgses õppeasutuses, iseenesest tema töölevõtmist pigem III tegevusüksusesse kui II tegevusüksusesse.

Lisaks võttis komisjon vastu üldised rakendussätted Brüsselis asuva infrastruktuuriameti poolt Brüsseli lasteasutustesse tööle võetud töötajatele kohaldatavate üleminekumeetmete kohta, et piiritleda oma kaalutlusruum muude teenistujate teenistustingimuste artikli 80 lõike 2 kohaldamisel, mis määratleb erinevate tegevusüksuste kohustused. Nimetatud üldiste rakendussätete artikli 1 lõike 2 punktidest b ja c nähtub selgelt, et lastehooldajad kuuluvad II tegevusüksusesse, kui neil ei ole „personali halduskoordinaatori staatust Belgia õiguse alusel”; sellisel juhul kuuluvad nad III tegevusüksusesse.

Kuigi on tõsi, et nimetatud üldiste rakendussätete artikli 5 lõige 1 võimaldab komisjonil võtta lepinguline töötaja tööle III tegevusüksusesse, kui tal on lastehooldaja diplom, on tegemist siiski üksnes institutsiooni võimalusega, mida näitab ka tegusõna „võima” kasutamine selles sättes. Artikli 5 lõike 1 ingliskeelse versiooni – mis viitab nimetatud üldiste rakendussätete artikli 1 tingimustele – erinevus prantsuskeelsest versioonist, mis sellist viidet ei sisalda, ei sea kahtluse alla seda, et institutsioonil on otsustamisvabadus lapsehooldaja diplomiga lepinguliste töötajate III tegevusüksusesse määramisel.

(vt punktid 47–50, 53 ja 54)

2.      Muude teenistujate teenistustingimuste lisa artikli 2 lõike 2 sõnastusest nähtub selgelt, et institutsioonil on vabadus otsustada, kas maksta isikule palgalisa juhul, kui isik oli institutsiooniga seotud siseriikliku õigusega reguleeritud töölepingu alusel, kuid pärast võeti tööle lepingulise töötajana, ning kui tema töötasu vähenes võrreldes sellega, mis ta siseriikliku õigusega reguleeritud töölepingu kohaselt sai. Lisaks jätab nimetatud artikli 2 lõige 2 institutsioonile ulatusliku kaalutlusõiguse lisasummade kindlaksmääramisel selles osas, milles ta peab arvesse võtma erinevust töökohaks oleva liikmesriigi maksu-, sotsiaalkindlustus- ja pensionialaste õigusaktide ning lepingulise töötaja suhtes kohaldatavate asjakohaste sätete vahel.

Komisjon rakendas muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 lõiget 2, võttes vastu Brüsselis asuva infrastruktuuriameti poolt Brüsseli lasteasutustesse tööle võetud töötajatele kohaldatavate üleminekumeetmete üldiste rakendussätete artiklid 7 ja 8 ning nimetatud üldiste rakendussätete I–III lisa. Viimati nimetatud sätete kohaselt võttis ta endale kohustuse maksta lisasumma teatud lepinguliste töötajate kategooriatele vastavalt nendes sätetes ette nähtud üksikasjalikele eeskirjadele. Muude teenistujate teenistustingimuste lisa artikli 2 lõike 2 rakendamise üksikasjalikud rakenduseeskirjad ei või siiski rikkuda avaliku teenistuse õiguse kõrgemalseisvaid norme.

(vt punktid 92, 93 ja 95)

3.      Selleks et teha kindlaks, kas peretoetuste sisaldumine ühelt poolt lepingulise töötaja ning teiselt poolt siseriikliku õigusega hõlmatud töötaja netotöötasude määratluses paneb ebasoodsamasse olukorda lepingulised töötajad, kellel Brüsselis asuva infrastruktuuriameti poolt Brüsseli lasteasutustesse tööle võetud töötajatele kohaldatavate üleminekumeetmete üldiste rakendussätete artiklites 7 ja 8 viidatud kuupäevadel on ülalpeetavaid lapsi, võrreldes isikutega, kellel nendel samadel kuupäevadel ülalpeetavaid lapsi ei olnud, peab esiteks tõdema, et need kaks lepinguliste töötajate kategooriat on sarnases olukorras, kui võtta arvesse muude teenistujate teenistustingimuste lisa artikli 2 lõike 2 eesmärki hüvitada töötasu võimalik vähenemine, mis tuleneb asjaomase isiku lepingulise töötaja staatuse saamisest.

Teiseks on peretoetuste sisaldumisel ühelt poolt lepingulise töötaja ning teiselt poolt siseriikliku õigusega hõlmatud töötaja netotöötasude määratluses otsene mõju lisasumma kindlaksmääramisele vastavalt nimetatud üldiste rakendussätete I lisa üksikasjalikele eeskirjadele. Juhul kui ühenduse peretoetuste summa esimesel võrdlusjuhul on suurem kui töökohaks oleva liikmesriigi õigusnormide alusel makstud toetuste summa teisel võrdlusjuhul, vähendatakse samavõrra palgalisa, mida makstakse isikutele, kellel on lepingulise töötaja staatuse saamise kuupäeval juba ülalpeetav laps või lapsed.

Sellest tuleneb, et peretoetuste sisaldumine töötasu määratluses võib tekitada ebavõrdset kohtlemist palga osas vastavalt sellele, kas üldiste rakenduseeskirjade artiklites 7 ja 8 sätestatud kuupäevadel on asjaomasel lepingulisel töötajal ülalpeetavaid lapsi, ning seda lepingulise töötaja kahjuks, kellel on nimetatud kuupäevadel üks või mitu ülalpeetavat last. Asjaolu, et peretoetused moodustavad ühe osa töötasust, mida ühendused peavad oma ametnikele või teenistujatele maksma, ei saa siiski õigustada lepinguliste töötajate erinevat kohtlemist, kui tegemist on üksnes palgalisa maksmisega, mis on mõeldud selleks, et hüvitada palga vähenemine, mis tuleneb üleminekust siseriikliku õigusega kehtestatud teenistustingimustelt ühenduse õigusega kehtestatud teenistustingimustele.

Seega juhul, kui puudub objektiivne õigustus, rikub Brüsselis asuva infrastruktuuriameti poolt Brüsseli lasteasutustesse tööle võetud töötajatele kohaldatavate üleminekumeetmete üldiste rakendussätete I lisa oma punktides A ja B, millele nende samade üldiste rakendussätete artikkel 7 viitab, võrdse kohtlemise põhimõtet.

(vt punktid 96–101)