Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Wien (Austria) 26. märtsil 2019 – S.A.D. Maler und Anstreicher OG

(kohtuasi C-256/19)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Wien

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: S.A.D. Maler und Anstreicher OG

Vastustaja: Magistrat der Stadt Wien

Menetlusosaline: Bauarbeiter Urlaubs- und Abfertigungskasse

Eelotsuse küsimused

1)    Kas ELi lepingu artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes põhiõiguste harta artikliga 47 ja tõhususe põhimõtet tuleb igal juhul sellise riigisisese õiguskorra puhul, kus põhiseaduses on kohtute sõltumatuse ja erapooletuse tagamiseks põhiõigusena sätestatud, et kohtuasjade jaotamine kohtunikele toimub eelnevalt kindlaks määratud üldiste reeglitega kehtestatud kindla tööjaotusplaani alusel, tõlgendada nii, et seadusandja peab tagama, et see põhiõigusega antud tagatis on tõhus ja mitte ainult teoreetiline?

1a)    Lisaküsimus: Juhul kui vastus esimesele küsimusele on eitav:

Kas ELi lepingu artikli 19 lõike 1 teine lõik koostoimes põhiõiguste harta artikliga 47 ja tõhususe põhimõte kohustavad sellise riigisisese õiguskorra puhul, kus põhiseaduses on põhiõigusena sätestatud kohtuasjade jaotamine kindla tööjaotusplaani alusel, seadusandjat järgima teatavaid kohustusi põhiõiguste tagamisel, ja kui see on nii, siis milliseid?

1b)    Lisaküsimused: Juhul kui vastus esimesele küsimusele on jaatav:

1b- 1)    Kas ELi lepingu artikli 19 lõike 1 teine lõik koostoimes põhiõiguste harta artikliga 47 ja tõhususe põhimõte kohustavad igal juhul sellise riigisisese õiguskorra puhul, kus põhiseaduses on põhiõigusena sätestatud kohtuasjade jaotamine kindla tööjaotusplaani alusel, mitte võtma kohtuasjade jaotamisel kohtunike vahel arvesse korraldust või toimingut, mille teinud organil puudub seaduse järgi selle korralduse või toimingu tegemiseks vajalik pädevus?

1b- 2)    Kas ELi lepingu artikli 19 lõike 1 teine lõik koostoimes põhiõiguste harta artikliga 47 ja tõhususe põhimõte nõuavad igal juhul sellise riigisisese õiguskorra puhul, kus põhiseaduses on põhiõigusena sätestatud kohtuasjade jaotamine kindla tööjaotusplaani alusel, et kui kohtu kodukorraga võib kohtuasjade jaotamisega tegelevale organile üleüldse anda kohtuasjade jaotamise üle otsustamisel kaalutlusruumi, siis ainult juba ette kindlaks määratud piiratud kaalutlusruumi kohtuasjade jaotamise üle otsustamisel?

2)    Kas ELi lepingu artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes põhiõiguste harta artikliga 47 ja tõhususe põhimõtet tuleb igal juhul sellise riigisisese õiguskorra puhul, kus põhiseaduses on kohtute sõltumatuse ja erapooletuse tagamiseks põhiõigusena sätestatud, et kohtuasjade jaotamine kohtunikele toimub eelnevalt kindlaks määratud üldiste reeglitega kehtestatud kindla tööjaotusplaani alusel, tõlgendada nii, et kohtunik, kes kahtleb 1) kas asjaomaste kohtuasjade jaotamine kohtus oli õiguspärane, ja 2) kas kohtuasjade kohtus jaotamise täitmisele suunatud ja kohtuniku tegevust vahetult mõjutav kohtusisene otsus (eelkõige kohtuasja kohtunikule jaotamise otsus) oli õiguspärane, peab saama seoses nende kahtlustega esitada (eelkõige nii, et see ei tekitaks sellele kohtunikule rahalisi kohustusi) kaebuse teisele kohtule, kes on täiesti pädev hindama ebaseaduslikuks klassifitseeritud õigusakti õiguspärasust?

Juhul kui vastus eelmisele küsimusele on eitav: Kas seadusandja peab muul viisil tagama, et kohtunikul oleks võimalik õiguspäraselt järgida teda puudutavaid õigusnorme, mis käsitlevad (eelkõige kohtusisest) kohtuasjade jaotamist?

3)    Kas ELi lepingu artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes põhiõiguste harta artikliga 47 ja tõhususe põhimõtet tuleb igal juhul sellise riigisisese õiguskorra puhul, kus põhiseaduses on kohtute sõltumatuse ja erapooletuse tagamiseks põhiõigusena sätestatud, et kohtuasjade jaotamine kohtunikele toimub eelnevalt kindlaks määratud üldiste reeglitega kehtestatud kindla tööjaotusplaani alusel, tõlgendada nii, et menetlusosaline, kes kahtleb 1) kas kohtus kohtuasjade jaotamise käigus tema kohtuasja lahendamiseks pretsedendipõhiselt kohtuniku määramine oli õiguspärane, või 2) kas selle kohtuasja jaotamine teatavale kohtunikule oli õiguspärane, peab seoses nende kahtlustega saama juba enne kohtulahendi tegemist esitada (ilma et see tekitaks sellele menetlusosalisele liigselt koormavaid rahalisi kohustusi) kaebuse teisele kohtule, kes on täiesti pädev hindama ebaseaduslikuks klassifitseeritud õigusakti õiguspärasust?

Juhul kui vastus eelmisele küsimusele on eitav: Kas seadusandja peab muul viisil tagama, et menetlusosalisel oleks juba enne kohtulahendi tegemist võimalik õiguspäraselt kasutada oma põhiõigust lahendada kohtuasi „seaduse alusel moodustatud kohtus“?

4)    Kas ELi lepingu artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes põhiõiguste harta artikliga 47 ja tõhususe põhimõtet tuleb igal juhul sellise riigisisese õiguskorra puhul, kus põhiseaduses on kohtute sõltumatuse ja erapooletuse tagamiseks põhiõigusena sätestatud, et kohtuasjade jaotamine kohtunikele toimub eelnevalt kindlaks määratud üldiste reeglitega kehtestatud kindla tööjaotusplaani alusel, tõlgendada nii, et kohtuasjade jaotamine kohtus ja kohtuasjade kohtusse saabumise dokumenteerimine peavad olema sedavõrd läbipaistvad ja arusaadavad, et kohtunik või menetlusosaline saab ilma suuremate jõupingutusteta kontrollida, kas asjaomane kohtuasi on jagatud kohtunikule või kohtukolleegiumile kooskõlas kohtus kohtuasjade jaotamist ette nägeva korraga?

Juhul kui vastus eelmisele küsimusele on eitav: Kas seadusandja peab muul viisil tagama, et kohtunikul või menetlusosalisel oleks võimalik kontrollida asjaomase kohtuasja jaotamise õiguspärasust?

5)    Kas ELi lepingu artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes põhiõiguste harta artikliga 47 ja tõhususe põhimõtet tuleb igal juhul sellise riigisisese õiguskorra puhul, kus põhiseaduses on kohtute sõltumatuse ja erapooletuse tagamiseks põhiõigusena sätestatud, et kohtuasjade jaotamine kohtunikele toimub eelnevalt kindlaks määratud üldiste reeglitega kehtestatud kindla tööjaotusplaani alusel, tõlgendada nii, et kohtuasja menetlusosalised ja kohtunik peavad saama ilma suuremate jõupingutusteta sisuliselt kontrollida kohtuasjade jaotamise korda, ning menetlusosalistel ja kohtunikul peab sel viisil olema võimalik kontrollida, kas asjaomase kohtuasja jagamine kohtunikule või kohtukolleegiumile toimus õiguspäraselt?

Juhul kui vastus eelmisele küsimusele on eitav: Kas seadusandja peab muul viisil tagama, et kohtunikul või menetlusosalisel oleks võimalik kontrollida asjaomase kohtuasja jaotamise õiguspärasust?

6)    Milliseid toiminguid peab tegema kohtunik seoses liidu õigusest tuleneva kohustusega järgida liidu õiguses sätestatud menetlusreegleid, kui tema suhtes on tehtud (kohtuväline või kohtusisene) õigusakt, mida ta ei saa vaidlustada, aga millega teda sunnitakse tegema toimingut, mis ei ole kooskõlas liidu õiguse ega menetlusosaliste õigustega?

____________