Association européenne du charbon et du ligniteʼi (Euracoal) 22. veebruaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 13. detsembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-739/17: Association européenne du charbon et du lignite (Euracoal) jt versus Euroopa Komisjon
(kohtuasi C-172/19 P)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Apellant: Association européenne du charbon et du lignite (Euracoal) (esindajad: advokaadid W. Spieth ja N. Hellermann)
Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Deutscher Braunkohlen-Industrie-Verein e.V., Lausitz Energie Kraftwerke AG, Mitteldeutsche Braunkohlengesellschaft mbH, eins energie in sachsen GmbH & Co. KG
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
a) tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 13. detsembri 2018. aasta määrus kohtuasjas T-739/17;
b) tunnistada hagi vastuvõetavaks ning
juhul kui Euroopa Kohus leiab, et menetlusstaadium võimaldab asja lahendada, vastavalt kõigile 7. novembri 2017. aasta hagiavalduse nõuetele
tühistada komisjoni 31. juuli 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/1442, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks,1 osas, milles sellega kiidetakse heaks ja määratakse kindlaks PVTga saavutatav heitetase NOx-heite puhul (artikkel 1, lisa punkt 2.1.3, tabel 3) ja elavhõbeda heite puhul (artikkel 1, lisa punkt 2.1.6, tabel 7) kivisöe ja/või pruunsöe põletamisel;
teise võimalusena tühistada rakendusotsus (EL) 2017/1442 tervikuna;
mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt;
c) saata kohtuasi Euroopa Liidu Üldkohtule uuesti arutamiseks, kui Euroopa Kohus leiab, et menetlusstaadium ei võimalda punktis b esitatud nõudeid lahendada;
mõista apellatsioonimenetluse kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Apellant põhjendab apellatsioonkaebust kahe väitega.
Esiteks põhineb Üldkohtu määrus menetlusnormi rikkumisel, mis on kahjustanud apellandi huve (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 58 esimese lõigu teine lause), ning sellega on rikutud ka teatavaid liidu õiguse üldpõhimõtteid. Üldkohus ei käsitlenud apellandi esitatud otsustava tähtsusega väidet, mille kohaselt tulenes apellandi kaebeõigus sellise menetlusseisundi rikkumisest, mis oli apellandil parima võimaliku tehnika alaste järelduste – mis olid hagiga vaidlustatud – koostamisel toimunud teabevahetuse raames. Apellant ei olnud mitte ainult tegelik menetlusosaline, vaid ta oli ka sellises erilises ja põhjendatud õiguslikus olukorras, mis tagas talle erilise menetlusseisundi. Juba ainuüksi neil põhjustel on apellandil kaebeõigus. Üldkohtu määrus ei sisalda sisulist analüüsi, hinnangut ega muid põhjendusi apellandi sellekohase väite osas. Sellega on rikutud põhjendamiskohustust, mis tuleneb Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 36 esimesest lausest koostoimes artikli 53 esimese lõiguga ja Üldkohtu kodukorra artiklist 81. Seetõttu on rikutud menetlusnormi ning ühtlasi liidu õiguse üldpõhimõtteid, mis käsitlevad tõhusat kohtulikku kaitset ja õigust olla ära kuulatud.
Teiseks rikub Üldkohtu määrus liidu õigust põhikirja artikli 58 esimese lõigu teises lauses nimetatud kolmanda olukorra tähenduses. Üldkohus jätab põhjendamatult oma määrusega apellandi hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Üldkohus kohaldas liidu õigust valesti, kui ta ei pidanud apellanti isikuks, kes vastab puutumuse tingimusele, mis on ELTL artikli 263 neljandas lõigus ette nähtud hagi vastuvõetavuse tingimusena. Menetlusega puutumus ja sellest johtuv kaebeõigus tulenevad menetlusseisundi rikkumisest, mis oli apellandil hagi esemeks olnud parima võimaliku tehnika alaste järelduste koostamise menetluses. Apellant ei olnud mitte ainult tegelik menetlusosaline, vaid ta oli ka sellises erilises ja põhjendatud õiguslikus olukorras, mis tagas talle erilise menetlusseisundi. Apellandil oli seega kaebeõigus, sest tegemist oli tema menetlusõiguste teostamisega. Komisjon ei võtnud neid apellanti kaitsvaid menetluslikke tagatisi parima võimaliku tehnika alaste järelduste koostamisel arvesse, eriti kuna ta piiras apellandi õigust olla ära kuulatud ja õigust osaleda menetluses ning ei täitnud komisjonil lasuvat kontrollimiskohustust. Hagi läbi vaatamata jätmine vastuvõetamatuse tõttu tulenes seega liidu õiguse väärast kohaldamisest.
____________
1 ELT 2017, L 212, lk 1.