10. augustil 2006 esitatud hagi - G versus Komisjon
(Kohtuasi F-96/06)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: G (Port-Vendres, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid B. Cambier ja L. Cambier)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon
Hageja(te) nõuded
Tuvastada, et kostja vastutab vigade eest, millega ta hagejat kahjustas;
mõista kostjalt välja hageja ja tema perekonna kasuks esialgne summa 1 581 801 eurot, mis vastab pooltele kahjudele, mis tulenevad komisjoni, tema esindajate, ja teiste allasutuste tehtud vigadest, ning teise poole suurus tuleb välja selgitada eksperdi abiga;
mõista kostjalt välja 8% suurune intress eespoolnimetatud summa eest alates 23. novembrist 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluse esimese aruande lõpetamise kuupäevast, milles ilmnesid esimesed märgid erapoolikustest hageja suhtes või teise võimalusena alates 29. juunist 2005, kuupäevast, kui hageja esitas personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 alusel kahjude hüvitamise nõude;
määrata ekspert;
mõista kohtukulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Oma hagi toetuseks esitab hageja kaheksa väidet.
Esiteks heidab ta komisjonile ette, et see asetas ta "Berthelot" juhtumi keskmesse ja pidas teda selle juhtumis peamiseks kihutajaks, kuigi need süüdistused on valed ja ei ole olemas vähimatki tõendit selliste hageja vastu esitatud süüdistuste toetuseks. Sellega on komisjon jätnud täitmata oma hoolitsuskohustuse ja hea halduse kohustuse ning petnud hageja õiguspärast ootust.
Teises väites kaebab hageja selle peale, et komisjon kahjustas oluliselt tema kaitseõigust kogu oma tegevusetuse ja hooletusega "Berthelot" juhtumi haldusjuurdluse käigus, mida ei viidud läbi erapooletult.
Kolmanda väitena toob hageja esile konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise, kuna komisjon lubas 2000. aasta jooksul ajakirjanikel siseneda OLAF-i ruumidesse ja tutvuda konfidentsiaalsete dokumentidega, millest mõnda kajastati televisioonis.
Neljandas väites kritiseerib hageja komisjoni otsust loobuda kohtulikust immuniteedist.
Viiendas väites väidab hageja, et komisjon ei viinud teda üle teadusuuringute peadirektoraadi vanemnõuniku ametikohale mitte teenistuslikes huvides või institutsiooni tööalase liikuvuse poliitika huvides vaid varjatud distsiplinaarkaristusena.
Kuuendas väites, mis puudutab tema haigestumise tunnustamist kutsehaigusena (personalieeskirjade artikkel 73), vaidlustab hageja komisjoni otsused, millega välistati algusest peale tööõnnetuse võimalus ja tema toimik anti üle komisjoni juurdlus- ja distsiplinaarametile haldusjuurdluse läbiviimiseks tema haigestumise põhjuse väljaselgitamiseks.
Seitsmenda väitega kaebab hageja personalieeskirjade artiklite 73 ja 78 alusel läbiviidud menetluse sõltumatuse peale ja vaidlustab komisjoni töövõimetuskomitee otsuse peatada lõpliku otsuse tegemine kuni personalieeskirjade artikli 73 kohases menetluses ei ole võetud vastu otsust.
Kaheksandas väites viitab hageja asjaolule, et tema vastu on algatatud ja siiani kestab distsiplinaarmenetlus, kuigi selle menetluse aluseks olev süüdistusmaterjal tunnistati Belgia kohtu poolt tema vastu algatatud kriminaalmenetluses põhjendamatuks.
Hageja järeldab, et komisjoni poolt tehtud eelpool loetletud vead põhjustasid tal närvilise depressiooni, mis sundis teda enneaegselt lõpetama oma ametnikukarjääri. See olukord on tekitanud talle ja tema perekonnale varalist ja mittevaralist kahju.
____________