AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

15. september 2011

Kohtuasi F‑7/10

Marc Galan Girodit

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 8 – Lepingut lõpetav tingimus, kui teenistuja ei ole kantud konkursi reservnimekirja – Avalik konkurss OHIM/AST/02/07 – Isikut kahjustav meede

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega M. Galan Girodit palub tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti otsus, millega öeldi üles tema ajutise teenistuja tööleping.

Otsus:      Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti 12. märtsi 2009. aasta otsus öelda üles hageja ajutise teenistuja tööleping.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Ajutisele teenistujale adresseeritud kiri, milles tuletatakse talle meelde lepingu lõppemise kuupäeva – Väljaarvamine – Lepingu muutmine – Otsus jätta leping pikendamata – Hõlmamine

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

2.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Ajutise teenistuja lepingus sisalduv tingimus, mille kohaselt töösuhte säilimine sõltub teenistuja kandmisest avaliku konkursi reservnimekirja – Administratsiooni otsus, millega tuvastatakse, et teenistuja ei ole sellesse reservnimekirja kantud, ning kohaldatakse lepingu ülesütlemise tingimust – Hõlmamine

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

3.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Tähtajalise töölepingu muutmine tähtajatuks lepinguks ning sellise tingimuse lisamine, et leping öeldakse üles, kui teenistujat ei kanta avaliku konkursi reservnimekirja – Muutmine, mida võib käsitleda tähtajalise lepingu pikendamisena

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punktid a, b ja d ning artikli 8 esimene ja teine lõik; nõukogu direktiiv 1999/70, lisa klausli 1 punkt b, klausli 3 punkt 1 ning klausli 5 lõike 1 punktid b ja c)

1.      Akt on puhtalt varasemat akti kinnitav akt, kui see ei sisalda võrreldes varasemaga ühtegi uut asjaolu, ning seega ei saa sellest hakata kulgema uus hagi esitamise tähtaeg. Täpsemalt ei ole isikut kahjustavaks meetmeks kiri, milles vaid tuletatakse teenistujale meelde tema lepingu lõppemise kuupäevaga seotud tingimused ning mis ei sisalda mainitud tingimustega võrreldes ühtegi uut asjaolu.

Seevastu on tegemist isikut kahjustava meetmega lepingu muutmise korral, ent seda ainult muudetud tingimusi puudutavas osas, välja arvatud siis, kui need muudatused muudavad lepingu üldist ülesehitust. Samuti juhul, kui lepingut on võimalik pikendada, on administratsiooni otsus leping pikendamata jätta isikut kahjustav meede ja kõnealusest lepingust eraldi otsus, mille peale võib kaebuse ja hagi esitada personalieeskirjades sätestatud tähtaja jooksul. Sellekohane otsus, mis tehakse pärast teenistuse huvide ja puudutatud isiku olukorra uuesti hindamist, sisaldab algse lepinguga võrreldes uut asjaolu ja seda ei saa käsitada algset otsust puhtalt kinnitava otsusena.

(vt punktid 32–35)

Viited:

Euroopa Kohus: 10. detsember 1980, kohtuasi 23/80: Grasselli vs. komisjon (punkt 18); 9. juuli 1987, kohtuasi 329/85: Castagnoli vs. komisjon (punktid 10 ja 11); 14. september 2006, kohtuasi C‑417/05 P: komisjon vs. Fernández Gómez (punktid 45–47).

Esimese Astme Kohus: 2. veebruar 2001, kohtuasi T‑97/00: Vakalopoulou vs. komisjon (punkt 14); 1. aprill 2003, kohtuasi T‑11/01: Mascetti vs. komisjon (punkt 41); 15. oktoober 2008, kohtuasi T‑160/04: Potamianos vs. komisjon (punkt 21).

Avaliku Teenistuse Kohus: 15. aprill 2011, liidetud kohtuasjad F‑72/09 ja F‑17/10: Daake vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punkt 36).

2.      Kiri, milles administratsioon tuvastab sündmuse või uue olukorra olemasolu ning sellest tekivad asjaomastele isikutele õigusnormis või lepingutingimuses ette nähtud tagajärjed, kujutab endast isikut kahjustavat meedet, kuna see muudab nende adressaatide õiguslikku seisundit.

See on nii administratsiooni otsuse puhul, millega tuvastatakse, et ajutise teenistuja nimi ei ole asjaomase avaliku konkursi reservnimekirja kantud, ning kohaldatakse ajutise teenistuja lepingus sisaldavat ülesütlemise tingimust, mis toob kaasa selle lepingu ülesütlemise konkreetse sündmuse toimumisel, st selles tingimuses ette nähtud konkursi reservnimekirja koostamisel, mille kuupäev ei olnud lepingu sõlmimisel tingimata kindel. Teenistuja õiguslikku seisundit muutev otsus on isikut kahjustav meede, mille peale saab esitada kaebuse ja vajaduse korral hagi.

Nii ei ole asjaomane teenistuja kohustatud seda tingimust vaidlustama kohe, kui leping on allkirjastatud, kui nende asjaolude asetleidmine, mil seda tingimust peaks kohaldama, ei ole kindel. Kui lisatakse keerulist toimingut hõlmav tingimus lepingu ülesütlemise kohta, peab teenistujal täiendavalt olema selle toimingu lõppfaasis võimalik individuaalselt vaidlustada selle tingimuse õiguspärasus, kui administratsioon võtab vastu seda tingimust kohaldava otsuse.

(vt punktid 40, 41 ja 59)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Daake vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punkt 34 jj).

3.      Direktiivi 1999/70, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, lisas sisalduva raamkokkulepe tähtajalise töö kohta klausli 1 punkti b eesmärk on luua raamistik, et vältida kuritarvitusi, mis võiksid tuleneda järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete kasutamisest, ning seda silmas pidades püüab raamkokkulepe piirata tähtajaliste töösuhete järjestikust kasutamist, mida peetakse töötajate kahjuks toimivate kuritarvituste võimalikuks allikaks, kehtestades teatava minimaalse arvu kaitsesätteid, mille eesmärk on vältida palgatöötajate olukorra kahjustamist. Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese ja teise lõigu eesmärk on just nimelt piirata ajutise teenistuja järjestikuste lepingute sõlmimist. Esiteks saab ajutise teenistuja lepingut nende teenistustingimuste artikli 2 punkti a tähenduses pikendada ainult üks kord tähtajaliselt ning selle lepingu hilisemaid pikendamisi loetakse tähtajatuteks. Teiseks saab ajutise teenistuja lepingut nende teenistustingimuste artikli 2 punkti b või d tähenduses, mille pikkus ei või ületada nelja aastat, pikendada maksimaalselt kaheks aastaks, kui pikendamise võimalus on esialgses lepingus ette nähtud, ning asjaomane teenistuja saab oma lepingu lõppemisel oma ametikohal jätkata ainult siis, kui ta on nimetatud ametnikuks. Need sätted on kooskõlas raamkokkuleppe klausli 5 lõike 1 punktides b ja c ette nähtud meetmetega, mille eesmärk on vältida kuritarvitusi, mis tulenevad järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete kasutamisest.

Asjaolu, et teenistuja lepingus sisaldus ülesütlemise tingimus, mis võimaldab administratsioonil selle üles öelda, kui asjaomane isik ei läbi edukalt konkurssi, mille korraldamisest teatati teatud tähtaja jooksul, ei võimalda hoolimata lepingu tingimustest kvalifitseerida seda tähtajatuks lepinguks, mida iseloomustab töösuhete stabiilsus. Nagu nähtub raamkokkulepe klausli 3 punktist 1, võib töölepingu kestus olla sõltuvuses mitte ainult „konkreetse kuupäeva saabumisest”, vaid ka „konkreetse ülesande lõpetamisest või konkreetse sündmuse toimumisest”, nagu seda on asjaomase konkursi reservnimekirja koostamine, millega on seotud mitu võimalikku tagajärge olenevalt teenistuja lepingu tingimustest. Seega juhul, kui tema nime reservnimekirja ei kanta, siis tuleneb lepingu tingimustest, et see leping öeldakse üles; olukord oleks tavaliselt sama ka konkursi edukalt läbimise puhul, kuna ametniku ametikohta pakutaks siis asjaomasele teenistujale, võttes arvesse, et pakkumise tagasilükkamise korral öeldaks vastavalt lepingu tingimustele see samuti üles.

Seega tuleb tühistada administratsiooni otsus, millega muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimest lõiku rikkudes rakendati ajutise teenistuja töölepingus olevat ülesütlemise tingimust. Nimelt pikendati pärast esimest pikendamist administratsiooni ja teenistuja vahelist ajutise teenistuja lepingut nende teenistustingimuste artikli 2 punkti a tähenduses uuesti tähtajatult, rikkudes muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimest lõiku.

(vt punktid 62–64 ja 68–70)

Viited:

Euroopa Kohus: 4. juuli 2006, kohtuasi C‑212/04: Adeneler jt (punkt 63).

Avaliku Teenistuse Kohus: 26. oktoober 2006, kohtuasi F‑1/05: Landgren vs. ETF (punkt 66).