Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 23. septembril 2019 – Sisal SpA versus Agenzia delle Dogane e dei Monopoli ja Ministero dell’Economia e delle Finanze
(kohtuasi C-721/19)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Consiglio di Stato
Põhikohtuasja pooled
Apellant: Sisal SpA
Vastustajad: Agenzia delle Dogane e dei Monopoli ja Ministero dell’Economia e delle Finanze
Eelotsuse küsimused
1. Kas liidu õigust, täpsemalt asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust (ELTL artiklid 49 jj ning 56 jj), ning selliseid [Euroopa Liidu õiguse] põhimõtteid nagu õiguskindlus, diskrimineerimiskeeld, läbipaistvus ja erapooletus, konkurentsivabadus, proportsionaalsus, õiguspärane ootus ja ühtsus, ning direktiivi 2014/23/EL1 artikleid 3 ja 43 – kui neid peaks peetama kohaldatavaks – tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised õigusnormid nagu need, mis sisalduvad 16. oktoobri 2017. aasta dekreetseaduse nr 148 artikli 20 lõikes 1 ning selle järel vastu võetud rakendusaktides, kus on sätestatud: „1. Vastavalt 1. juuli 2009. aasta dekreetseaduse nr 78 (mille muudetud redaktsioon kinnitati seadusena 3. augusti 2009. aasta seadusega nr 102) artikli 21 lõigetele 3 ja 4 lubab tolli- ja monopoliamet (Agenzia delle dogane e dei monopoli) senist riiklike kiirloteriide panuste kogumise, sh kaugside teel kogumise kontsessioonisuhet jätkata kuni kontsessiooniakti artikli 4 lõikes 1 nimetatud tähtaja lõpuni, et tagada edasised ja suuremad riigieelarvetulud, nimelt 50 miljonit eurot 2017. aastal ja 750 miljonit eurot 2018. aastal“, olukorras, kus:
– 1. juuli 2009. aasta dekreetseaduse nr 78 (mille muudetud redaktsioon kinnitati seadusena 3. [augusti] 2009. aasta seadusega nr 102) artikli 21 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealused kontsessioonid antakse reeglina mitmele isikule, kes valitakse välja avatud, konkurentsil põhinevas ja diskrimineerimisvabas menetluses;
– selle dekreetseaduse artikli 21 lõikes 4 on sätestatud, et lõikes 1 nimetatud kontsessioone võib vajaduse korral kuni üks kord uuendada;
– 2010. aastal korraldatud hankemenetluses apellandist äriühingud ei osalenud;
– senine konkreetne suhe loodi alguses üheainsa kontsessionääriga riigihankemenetluse tulemusel, milles esitati ainult üks pakkumus;
– senise kontsessioonisuhte jätkumisega kaasneb – in concreto –, et mitme isikuga kontsessiooni uuendamise asemel jätkatakse seda suhet ainult selle ainukontsessionääriga, ilma uut hankemenetlust korraldamata?
2. Kas liidu õigust, täpsemalt asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust (ELTL artiklid 49 jj ning 56 jj), ning selliseid [Euroopa Liidu õiguse] põhimõtteid nagu õiguskindlus, diskrimineerimiskeeld, läbipaistvus ja erapooletus, konkurentsivabadus, proportsionaalsus, õiguspärane ootus ja ühtsus, ning direktiivi 2014/23/EL artikleid 3 ja 43 – kui neid peaks peetama kohaldatavaks – tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised õigusnormid nagu need, mis sisalduvad 16. oktoobri 2017. aasta dekreetseaduse nr 148 artikli 20 lõikes 1, kus on – sõnaselgelt 1. juuli 2009. aasta dekreetseaduse nr 78 (mille muudetud redaktsioon kinnitati seadusena 3. augusti 2009. aasta seadusega nr 102) artikli 21 lõigete 3 ja 4 alusel – sätestatud, et „tolli- ja monopoliamet (Agenzia delle dogane e dei monopoli) lubab senist riiklike kiirloteriide panuste kogumise, sh kaugside teel kogumise kontsessioonisuhet jätkata kuni kontsessiooniakti artikli 4 lõikes 1 nimetatud tähtaja lõpuni, et tagada edasised ja suuremad riigieelarvetulud, nimelt 50 miljonit eurot 2017. aastal ja 750 miljonit eurot 2018. aastal“, ning seda on ette nähtud teha
– ainsa senise kontsessioonisuhte jätkamise teel, selle asemel, et uuendatakse võimalikult mitut kontsessiooni, nagu on sätestatud 1. juuli 2009. aasta dekreetseaduse nr 78 (mille muudetud redaktsioon kinnitati seadusena 3. [augusti] 2009. aasta seadusega nr 102) artikli 21 lõikes 4, ning uut hankemenetlust korraldamata;
– enne kontsessioonilepingu lõppemist: 2017. aasta dekreetseadus nr 148 jõustus 16. oktoobril 2017 ehk samal päeval, mil see avaldati ametlikus väljaandes Gazzetta Ufficiale italiana, ent kontsessioonileping oleks lõppenud 30. septembril 2019;
– et tagada edasised ja suuremad riigieelarvetulud, nimelt 50 miljonit eurot 2017. aastal ja 750 miljonit eurot 2018. aastal, muutes niiviisi mõnest aspektist kontsessioonitasu maksmise tingimusi ja tähtaega ning potentsiaalselt kulukuse seisukohast ka tasumisele kuuluvat kogusummat, täpsemalt maksetähtaja muutmise teel, tuues algses kontsessioonilepingus ette nähtud tähtpäeva varasemaks, kui võtta arvesse – apellantide vaatenurgast – aja rahalist väärtust, mis on objektiivne ja üldteada tõsiasi?
3. Kas liidu õigust, täpsemalt asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust (ELTL artiklid 49 jj ning 56 jj), ning selliseid [Euroopa Liidu õiguse] põhimõtteid nagu õiguskindlus, diskrimineerimiskeeld, läbipaistvus ja erapooletus, konkurentsivabadus, proportsionaalsus, õiguspärane ootus ja ühtsus, ning direktiivi 2014/23/EL artikleid 3 ja 43 – kui neid peaks peetama kohaldatavaks – tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised õigusnormid, mis sisalduvad eelviidatud dekreetseaduse rakendusaktides, täpsemalt Agenzia delle Dogane e dei Monopoli (Itaalia tolli- ja monopoliamet) 1. detsembri 2007. aasta teatis ([protokolli nr] 0133677), kus – sõnaselgelt 16. oktoobri 2017. aasta dekreetseaduse nr 148 artikli 20 lõike 1 alusel ning lähtudes kiirloteriide korraldamise kontsessioonilepingu artikli 4 esimesest lausest, kus on ette nähtud, et lepingut saab ainult üks kord uuendada – on kontsessioonisuhte tähtajaks määratud 30. september 2028, ilma et see piiraks samas artiklis 4 sätestatu kohaldamist seoses kontsessiooni kestuse jagamisega kaheks ajavahemikuks, millest üks on 5 ja teine 4 aastat pikk (pärast esimese, 1. oktoobrist 2019 algava viieaastase ajavahemiku lõppu sõltub lepingu jätkumine järgmiseks neljaks aastaks ehk kuni 30. septembrini 2028 sellest, kas tolli- ja monopoliamet annab teenuse haldamisele 30. märtsiks 2024 positiivse hinnangu); samuti on neis normides ette nähtud, et 15. detsembriks 2017 maksab äriühing 50 miljonit eurot, 30. aprilliks 2018 maksab ta 300 miljonit eurot ja 31. oktoobriks 2018 maksab ta 450 miljonit eurot;
– seda sätestati enne selle kontsessioonilepingu algse tähtaja möödumist (tolli- ja monopoliameti teatis ([protokolli nr] 0133677) kannab kuupäeva 1. detsember 2017, samas kui kontsessioonileping oleks lõppenud 30. septembril 2019);
– nii tagati 800 miljoni euro suuruse ettemakse saamine (50 miljonit eurot 15. detsembriks 2017; 300 miljonit eurot 30. aprilliks 2018; 450 miljonit eurot 31. oktoobriks 2018) enne seda tähtpäeva (30. september 2019);
– sellega kaasneb tasumisele kuuluva kogusumma potentsiaalne muutumine kulukuse aspektist, võttes arvesse – apellantide vaatenurgast – aja rahalist väärtust, mis on objektiivne ja üldteada tõsiasi?
4. Kas liidu õigust, täpsemalt asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust (ELTL artiklid 49 jj ning 56 jj), ning selliseid [Euroopa Liidu õiguse] põhimõtteid nagu õiguskindlus, diskrimineerimiskeeld, läbipaistvus ja erapooletus, konkurentsivabadus, proportsionaalsus, õiguspärane ootus ja ühtsus, ning direktiivi 2014/23/EL artikleid 3 ja 43 – kui neid peaks peetama kohaldatavaks – tuleb tõlgendada nii, et sellised õigusnormid on liidu õigusega vastuolus ka juhul, kui selle sektori ettevõtjad, kes on praegu turule sisenemisest huvitatud, ei osalenud hankemenetluses, mis algul korraldati selle kontsessioonilepingu sõlmimiseks, mis on nüüd lõppemas ning mida jätkatakse senise kontsessionääriga eelkirjeldatud uutel lepingutingimustel, või kas turulepääsu piiranguga saab olla tegemist ainult juhul, kui nad algses hankemenetluses tõepoolest osalesid?
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT 2014, L 94, lk 1).