25. jaanuaril 2019 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Portugali Vabariik
(kohtuasi C-49/19)
Kohtumenetluse keel: portugali
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: P. Costa de Oliveira ja L. Nicolae)
Kostja: Portugali Vabariik
Hageja nõuded
Tuvastada, et kuna Portugali Vabariik kehtestas erakorralise sissemakse selleks, et jagada universaalteenuse kohustuse netokulu alates 2007. aastast kuni ajani, mil seaduse nr 5/2004 artikli 99 lõike 3 alusel määratud teenuseosutajad hakkavad universaalteenust osutama, nagu on ette nähtud hüvitisfondi käsitleva seaduse nr 35/2012 artiklites 17 ja 18, siis rikkus nimetatud liikmesriik kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv)1 artikli 13 lõikest 3 ja IV lisa B osast;
mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt.
Väited ja peamised argumendid
Vastavalt universaalteenuse direktiivi artikli 13 lõikele 3 koostoimes IV lisa B osaga peab elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkujate universaalteenuse kohustuse kulu jagamise mehhanism järgima läbipaistvuse, minimaalse turumoonutuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid.
Portugali seadusega nr 35/2012 on loodud elektroonilisi sideteenuseid puudutava universaalteenuse hüvitisfond, mille eesmärk on rahastada universaalteenuse kohustuste täitmisega kaasnevat netokulu ja tagada selle kulu jagamine ettevõtjate vahel, kes peavad tegema sissemakseid.
Kõnealuse seaduse artikli 6 kohaselt on hüvitisfondi eesmärk rahastada universaalteenuse netokulu, mis on kindlaks määratud pakkumismenetlustes, millele viitab 10. veebruari 2004. aasta seaduse nr 5/2004 artikli 99 lõige 3, ja mille on tunnistanud ülemääraseks ICP-ANACOM. Lisaks on selle eesmärk rahastada erakorralise sissemakse kaudu, mis puudutab aastaid 2013, 2014 ja 2015 ning mida peavad tegema kohustatud ettevõtjad, universaalteenuse netokulu, mis tekib ajani, mil universaalteenust hakkavad osutama ettevõtjad, kes määratakse selle sätte alusel.
Komisjon leiab, et kehtestades erakorralise sissemakse, mille eesmärk on katta enne seaduse nr 35/2012 vastuvõtmist osutatud universaalteenuse kulu, rikub Portugali Vabariik läbipaistvuse, minimaalse turumoonutuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid, mille järgimist nõuavad universaalteenuse direktiivi artikli 13 lõige 3 ja IV lisa B osa.
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (EÜT 2002, L 108, lk 51; ELT eriväljaanne 13/29, lk 367).